Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebe kord

2-10-12265

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 15.03.2010 esitas võlgnik OÜ S (likvideerimisel) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 20.04.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni ning teha ettepanek OÜ S (likvideerimisel) võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kümne kalendripäeva jooksul. 22.04.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.04.2010. Seisuga 20.05.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed 19.04.2010 esitas ajutine haldur kohtule aruande, mille kohaselt OÜ S (likvideerimisel) on kantud äriregistrisse 09.10.2001 osakapitaliga 42 000 krooni. Osaühingu põhitegevusalaks oli juuksuri- ja muu iluteenindus. Juhatuse liikmeks, ainuosanikuks ja raamatupidamise eest vastutavaks isikuks on juhatuse liige L M . Võlgniku vara Võlgniku esitatud ja võlgniku poolt kinnitatud, ajutise halduri poolt päringute teel saadud andmetel OÜ’l S (likvideerimisel) vara seisuga 15.04.2010 puudub. Võlgniku võlad Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetel seisuga 29.03.2010 moodustavad võlgniku maksuvõlad 19 698.00 krooni, lisaks arvestuslik intress 23 561.00 krooni. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on maksudega seotud võlgnevus 43 034 krooni. Eesti Haigekassa andmetel on võlgnik seisuga 23.03.2010 sotsiaalmaksukohuslane kehtiva ravikindlustuse alusel LTV’e suhtes, kellega tööleping on peatunud alates 20.10.2005. Võlgniku esindaja kinnitusel on üürileandja OÜ ÜC, samuti OÜ S (likvideerimisel) omanik L M oma nõuetest võlgniku vastu loobunud. Kokku on võlgnikul ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi summas 43 034.00 krooni. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Ajutine haldur ei ole registrites võlgniku vara tuvastanud, võlgnikule kuulunud vara (seadmed ja sisseseade) on likvideerija sõnul võõrandatud võlgade katteks ning likvideerija kinnitusel vara puudub. Eeldades likvideerija antud selgituste ja registrite andmebaaside andmete õigsust, ajutise halduri hinnangul OÜ’l S (likvideerimisel) vara puudub.

2-10-12265 Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks, lisaks konkureerivate äriühingute tegutsemisele samas kaubanduskeskuses, ka võlgniku suutmatus või tahte puudumine äriühingu tegevuse arendamiseks nimetatud äriühingu kaudu. Võlgniku majandustegevus lõppes 2004. aasta alguses, kui asuti ettevõtet likvideerima. Likvideerimismenetlust ei lõpetatud äriühingu kustutamisega äriregistrist. Ajutise halduri hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada Maksu- ja Tolliameti nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2004. a esimene kvartal. Ajutises pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnusega tegu, kättesaadavale informatsioonile tuginedes väidab ajutine haldur, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Toomas S märgib, et võlgnik rikkunud pankrotiavalduse esitamiseks antud tähtaega. Likvideerija kirjaliku selgituse kohaselt loodeti saavutada Maksu- ja Tolliametiga võla tasumise osas kokkulepe, mis ei õnnestunud. Hiljem püüdis likvideerija isiklikest vahenditest tulemusteta võlgu kustutada. Seejärel jäi likvideerija lapseootele ja oli kuni 2010. aasta veebruarini lapsehoolduspuhkusel. Ajutise pankrotihaldur on seisukohal, et likvideerija poolt väljatoodud põhjused ei saanud takistada pankrotiavalduse esitamist seaduses sätestatud tähtajal. Toomas S palub määrata ajutise halduri töötasuks 16 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks ning tasu mõista välja võlgnikult, millest hüvitada riigi vahenditest 6 200 kroonija 9 800 krooni mõista välja võlgniku seaduslikult esindajalt. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

2-10-12265 PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. 20.04.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni ning teha ettepanek OÜ S (likvideerimisel) võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kümne kalendripäeva jooksul. 22.04.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.04.2010. Seisuga 20.05.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. OÜ’l S (likvideerimisel) puudub ajutise halduri andmetel vara, teadaolevaid rahalisi kohustusi on summas 43 034.00 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik rikkunud pankrotiavalduse esitamiseks antud tähtaega ning likvideerija poolt väljatoodud põhjused ei saanud takistada pankrotiavalduse õigeaegset esitamist. Kohtuistungil on ajutine haldur märkinud, et kuna majandustegevust ei ole toimunud 2004. aastast, siis pankrotiavalduse hilise esitamisega ei ole kellelegi täiendavat kahju tekitatud. Kohus leiab, et OÜ S (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ S (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ S (likvideerimisel) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Toomas S on kohtule 19.04.2010 esitanud OÜ S (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 16 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni), s.h materjalidega tutvumine, päringute koostamine, kohtumine võlgniku esindajaga, päringutega kogutud andmete ning võlgniku poolt esitatud dokumentide ja andmete analüüs, aruande koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine) ja palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 16 000 krooni. Võlgniku esindaja ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud, kuid ei ole andnud nõusolekut maksta ajutise halduri tasu.

2-10-12265

Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 16 000 krooni tuleb tunnustada. Kohtu poolt tunnustatud tasu summast tuleb maksta välja Toomas S arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is riigi arvelt 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Toomas S ei ole taotlenud OÜ S (likvideerimisel) dokumentide hoidja määramist. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks OÜ S (likvideerimisel) likvideerija L M (isikukood xxx).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.