Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Tartu Elamuhalduse AS esitas Tartu Maakohtusse hagi Moonika Autor vastu eluruumi XXX, Tartu hooldus- ja valitsemiskulude ning kommunaalteenuste võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista Tartu elamuhalduse AS kasuks eluruumi Tartus, XXX hooldus- ja valitsemiskulude ning kommunaalteenuste võlgnevuse summas 3283,15 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt väljamõistetud võlgnevuse kostjal kanda Tartu Elamuhalduse AS arveldusarvele nr 10220023049012 SEB Pangas või nr 221018332387 Swedbank’is.

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 10.mail 2010.a hagile vastuse, milles on nõus tsiviilasja kirjaliku menetlusega ning tunnistab enda vastu esitatud nõudeid.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ja tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjalikus menetluses. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule esitatud hageja menetluskulude nimekirjast (tl.28) nähtub, et hageja menetluskuludeks antud tsiviilasjas on riigilõiv 1000 krooni ja lepingutasu Justiitsministeeriumi Registrikeskuse päringusüsteemi kasutamise eest - 1 päring 36 krooni. Hageja on kandnud antud asjas menetluskulusid summas 1036 krooni.

Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (TsMS § 139 lõige 3), mis antud vaidluses on 3283,15 krooni, millelt tuli TsMS § 124 lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1000 krooni. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi saamise kulud. Seega kohus, rahuldades hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, mõistab TsMS § 1741 lõike 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1036 krooni. Hageja palub kostjalt väljamõistetud menetluskulud kostjal kanda Tartu Elamuhalduse ASi arveldusarvele 0220023050014 SEB Pangas.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.