2-10-10457/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 03.03.2010 esitas võlgnik aktsiaselts VT(likvideerimisel, edaspidi AS VT(likvideerimisel) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 19.03.2010 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks halduriks nimetanud Andres H ’i. 15.04.2010 esitas ajutine haldur kohtule aruande. 15.04.2010 kohtuistungil määras kohus teha ettepanek AS VT(likvideerimisel) võlausaldajatele pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kokku 50 000 krooni tasumiseks. 22.04.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.04.2010. Seisuga 19.05.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Äriregistrisse on AS VT(likvideerimisel), endine ärinimi aktsiaselts B , kantud 11.02.2005 registrikoodiga xxx. Aktsiakapital on 11 936 420.00 krooni, mis kuulub Leedu ettevõttele UAB „I partneris“. Võlgniku seaduslikuks esindajaks on ajutise halduri aruande koostamise ajal likvideerija Jüri P (isikukood xxx). AS VT (likvideerimisel) tegutses Eestis läbi portaali „B .ee", mis on ettevõttele UAB „I partneris“ kuuluv domeen. Tegevusalaks oli turismitoodete müük interneti kaudu. B .ee portaalis oli automaatne lendude otsingu- ja broneerimissüsteem lennupileti ja lisateenuste leidmiseks ja ostmiseks paljudest lennujaamadest üle maailma. Ettevõttes töötas keskmiselt 5 kuni 6 töötajat. Ajutise halduri aruande koostamise ajaks on võlgniku esindaja kinnitusel kõik töölepingud lõpetatud. Võlgniku vara AS’il VT(likvideerimisel) on ajutise halduri aruande kohaselt järgmine vara: - Raha kassas ei ole, arvelduskontodel on 1 325.99 krooni. - Nõuded ostjate vastu 14 314.84 krooni, s.h 9 035.06 krooni suurune arve OÜ-le M (äriregistrist kustutatud) ja 5 279.78 krooni suurune arve I AD AS-le (välja mõistetud maksekäsu kiirmenetluses 14 282.00 krooni koos menetluskuludega, sisse ei ole nõutud veel). - Perioodil jaanuar 2008 kuni jaanuar 2009 on osaliselt realiseeritud või maha kantud kogu põhivara (mööbel, arvutid, kohvimasin, telefonijaam, faksiaparaat jms). Võlgnik on muuhulgas maha kandnud ka bilansis kajastatud „arenguväljaminekud“ kokku summas 1 319 501.23 krooni. Samuti on 13.03.2008 võõrandatud tarkvara „B .net code“ hinnaga 4 320 218.00 krooni (lisandub käibemaks 18%) OÜ-le EP SPV. Summa on koheselt tasaarvestatud vastavalt lepingule 13.03.2008 OÜ EP SPV on vastavalt 2008. majandusaasta aruandele loodud just eelnimetatud tarkvara ostuks ja eesmärgiga see edasi müüa. Nimetatud lepingut ei ole võlgniku esindaja vaatamata halduri korduvatele päringutele esitanud, samuti ei osanud likvideerija anda muid seletusi antud tehingu tehiolude kohta.

Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2010 otsusega on AS’i VT(likvideerimisel) kasuks Eesti Haigekassalt välja mõistetud menetluskulud summas 13 172.00 krooni, mis on Eesti Haigekassa poolt tasutud advokaadibüroo Pohla & Hallmägi kontole, kus seda siiani hoiustatakse. Ajutine haldur hindab AS VT(likvideerimisel) reaalsete varade väärtuseks 14.04.2010 seisuga ca 14 498.00 krooni. Võlgniku võlad AS VT(likvideerimisel) poolt tasumisele kuuluvad summad: - võlad tarnijatele 12 385.55 krooni; - Eesti Vabariigile (Maksu-ja Tolliameti kaudu) võlgniku andmetel kohustus summas 678.61 krooni ja osa deklaratsioone esitamata; Maksu-ja Tolliameti andmetel ettemaks summas 33 173.56 krooni; ajutine haldur märgib, et kui maksudeklaratsioonid esitatakse, kustub ettemaks; - laenukohustused kokku summas 14 096.00 krooni; - ostjate ettemaksed summas 2 474.00 krooni; - Harju Maakohtu 19.01.2010 otsusega (jõustunud 08.03.2010) võlgnikult endise töötaja AA kasuks on välja mõistetud 110 378.00 krooni; - müüdud kinkekaartidest tekkinud kohustus summas 20 000.00 krooni; - kohustusena üleval summa 53 045.42 krooni, mis tuleneb 2008. aastal klientide poolt väidetavalt võltsitud krediitkaardiga tehtud maksetest, mis panga nõudmisel tuleks tasuda võlgnikul. Kõik kohustused kokku – vähemalt 213 000 krooni. Halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgniku majandustegevus on ajutise halduri aruande koostamise ajaks lõppenud ning haldurile teadaolevalt puudub võlgniku aktsionäril tahe täiendavateks investeeringuteks. Võlgnikul puuduvad töötajad, vajalik tarkvara, klientuur ja koostöölepingud. Ajutise halduri arvates puuduvad võlgniku tegevuse jätkumise ja pankrotimenetluse raames tervendamise võimalused. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotiavalduse esitamise on tinginud eelkõige juhatuse ebaõiged majandus- ja investeerimisotsused ning nõrk äriplaan. Ajutine haldur hindab AS VT(likvideerimisel) makseraskuste tekkimise ajaks 2009. aasta jaanuari, kui pärast likvideerimismenetluses kogu olemasoleva põhivara realiseerimist ei suudetud rahuldada koheselt kõiki kohustusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud juhatuse liikme ega likvideerijate tegevuses kuriteo tunnustega teo ega raske juhtimisvea tunnuseid. Ajutine haldur ei saa välistada võimalusi vara tagasivõitmise või tagasinõudmise osas tulenevalt pankrotiseaduse §-idest 110-114, kuid selgeid tagasivõitmise võimalusi ei näe. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad vara väärtust ligi 200 000 krooni võrra, mis eeldaks pankroti väljakuulutamist. Antud menetluses aga puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Võlgniku olemasolevad vahendid ei kata ära isegi ajutise pankrotihalduri tasu ega kõiki kulusid, mistõttu ajutise halduri hinnangul kuulub AS VT(likvideerimisel) menetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur on märkinud, et pärast vastava kohtumääruse tegemist saab suurim võlausaldaja endine töötaja AA taotleda koostöös ajutise halduriga likvideerija ülesannetes osalist maksejõuetusest tulenevat hüvitist Eesti Töötukassalt. Andres H palub AS VT(likvideerimisel) menetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu võlgiku raamatupidamisdokumendid anda hoiule likvideerijale Jüri P ́ile (isikukood xxx). Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 23 100 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 7 623 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: 1) Järelepäringute teostamine, pangakontode arestimine – 1,5 tundi; 2) Järelepäringute vastuste analüüs – 1,5 tundi; 3) Tutvumine võlgniku varade ja kohustuste kajastamise ning esitatud raamatupidamise algdokumentidega – 3 tundi; 4) Ajutise halduri aruande koostamine – 4 tundi; 5) Suhtlemine võlgniku likvideerija ja raamatupidajaga – 3,5 tundi; 6) Osalemine kohtuistungil – 0,5 tundi; 7) Eesti Töötukassale vajalike dokumentide ettevalmistamine ja maksejõuetuse hüvitise avalduse esitamine töötajale – 2 tundi; 8) Maksekäsu kiirmenetluse lahendi alusel nõude esitamine – 0,5 tundi. Ajutise halduri tasu kokku 23 100 krooni (16,5 tundi x 1 400 krooni). Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Andres H välja mõista 2 085.50 krooni, näidates järgmiste kulutuste tegemise: 1) Postikulu, teostatud järelepäringud 20 x 5.50 = 110 krooni; 2) Päringud tasulistest registritest = 325.00 krooni; 3) Büroo- ja sidekulud kokku summas 1 650.50 krooni. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses

2-10-10457 sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus määras 22.04.2010 määrusega AS VT(likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 50 000 krooni, tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa kohtu deposiiti tasuda ja avaldas määruse resolutsiooni teksti väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.04.2010. Seisuga 19.05.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et AS VT(likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, sest võlgnikul puudub raha pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi, ega asjaolu, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuritegu. Võlgniku esindaja on 15.04.2010 kohtuistungil kohtule kinnitanud, et ta nõustub ajutise halduri aruande ja järeldustega ning tal ei ole vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulude suuruse osas, samuti ei vaidle vastu nende väljamõistmisele võlgniku arvelt ning et tema büroo kontol on võlgniku raha summas 13 172 krooni. Kohus leiab, et AS VT(likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Võlgnikul on vara 14 498.00 krooni ja võlgu on vähemalt 213 000 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. AS VT(likvideerimisel) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 23 100 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, samuti ajutise halduri kulud summas 2 085.50 krooni tuleb mõista välja võlgnikult AS’ilt