1.Rahuldada Püssi linna (Linnavalitsuse kaudu) hagi M.P. vastu.
2.Välja mõista kostjalt M.P.`lt hageja Püssi linna kasuks 31 316 (kolmkümmend üks tuhat kolmsada kuusteist) krooni 16 senti.
3.Menetluskulud jätta kostja M.P. kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja alates 20.07.1993 üürilepingu alusel eluruumi asukohaga xxx Püssis. 25.08.2005.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1990/05 mõisteti kostjalt hageja kasuks ajavahemikus 1994-mai 2005.a osutatud kommunaalteenuste eest välja võlgnevus 73 938, 70 krooni.
2.05.07.2006 sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu nr 29 uues redaktsioonis kehtivusega kuni 30.06.2007.a. Pärast üürilepingu lõppu kostja eluruumi vabatahtlikult ei vabastanud, mistõttu esitas hageja kohtule hagi asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Viru Maakohtu 04.06.2008 otsusega tsiviilasjas 2-08-16740 kohustati kostjat koos perekonnaliikmetega vabastama hagejale kuuluv korteriomand ja andma hagejale üle korteriomandi valdus. Kostja vabastas korteri 01.08.2008.
3.Ajavahemikus juuni 2005 – juuni 2008 (kaasaarvatud) on hageja kostjale osutanud üüri- ja kommunaalteenuste eest 31 316, 61 krooni. Kostja ei tasunud kolme aasta jooksul ühtegi krooni kommunaalteenuste eest. Hageja palub kostjalt 31 316, 61 krooni välja mõista ja menetluskulud kostja kanda jätta.
4.Kostja aegumise taotluse kohaldamisele vaidleb hageja vastu. Hageja viitab TsÜS § 154, mille kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on nõude aegumistähtaeg 10 aastat juhul, kui isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kuna kostjalt on juba üks kord kohtu kaudu võlgnevus välja mõistetud ja kostja osaliselt tunnistab võlgnevust, leiab hageja, et kostja jättis oma kohustused tahtlikult täitmata.
5.Kohtuistungil 06. mail jäi hageja hagiavalduses toodud nõude juurde.
II KOSTJA VASTUS
6.Kostja teatab kirjalikus vastuses, et tunnistab hagi osaliselt.
7.Kostja palub kohaldada aegumist lähtudes TsÜS § 146 lg 1 sätestatust. Kostja tunnistab võlga ajavahemiku eest alates jaanuarist 2007 – juuni 2008 – kokku summas 15 129, 98 krooni. Kostja selgitab, et on nõus tegema Püssi Linnavalitsuse kasuks nn sotsiaaltööd, kuna on töötu ning rahalisi vahendeid võla tasumiseks ei ole. Kostja pakub võimalust, et juhul kui hageja leiaks kostjale tööd, saab selle eest määratava tasu kanda võlgnevuse katteks. Muud võimalust kostja võla kustutamiseks käesoleval ajal ei näe. Kostja leiab, et hageja menetluskulud ei ole mõistlikus suuruses. Kostja leiab, et hagejal ei ole vajadust kasutada tüüpilises ja selges võlanõudes nii kulukat juriidilist abi. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.
8.Kohtuistungil 06.05.2010 selgitas kostja, et võlgnevust ei saanud tasuda, kuna ettevõte kus ta töötas, ei maksnud palka. Kostja tunnistab võlga pooles ulatuses arvestusega, et korterisse jättis ka oma mööbli.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks
10.Kostja palub kohaldada aegumist lähtudes TsÜS § 146 lg 1 sätestatust. Kostja tunnistab võlga ajavahemiku eest alates jaanuarist 2007 – juuni 2008 – kokku summas 15 129, 98 krooni.
11.Hageja vaidleb kostja aegumise kohaldamisel taotlusele vastu. Hageja viitab TsÜS § 154, mille kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja tugineb TsÜS § 146 lg 4, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg 10 aastat juhul, kui isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kuna kostjalt on juba üks kord kohtu kaudu võlgnevus välja mõistetud ja kostja osaliselt tunnistab võlgnevust, leiab hageja, et kostja jättis oma kohustused tahtlikult täitmata.
12.Poolte vahel oli sõlmitud üürileping. Järelikult tuleb aegumise kohaldamise otsustamisel lähtuda tehingust tuleneva aegumistähtaja regulatsioonist. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Sama paragrahvi 4. lõikes sätestatu järgi on tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kostja kinnitab, et ajavahemikus juunist 2005 – juuni 2008 ei ole ta kommunaalteenuseid tasunud. 25.08.2005 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1990/05 mõisteti kostjalt hageja kasuks ajavahemikus jaanuar 1994 – mai 2005 osutatud kommunaalteenuste eest võlgnevus summas 73 938, 70 Käesolevas tsiviilajas nõuab hageja võlgnevust ajavahemiku eest juuni 2005 –juuni 2008. Järelikult ei ole kostja tasunud kommunaalteenuseid jaanuarist 1994 – juuni 2008. Kohus on seisukohal, et kostja on kohustust rikkunud tahtlikult jättes tasumata tarbitud kommunaalteenuste eest 14 aasta vältel, otsimata võimalusi olukorra lahendamiseks.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et aegumise kohaldamiseks alust ei ole. Hageja nõue
14.Poolte vahel oli sõlmitud eluruumi üürileping, mille kohaselt kostja kasutas eluruumi aadressil Kooli 16-69 Püssis. Võlaõigusseaduse (VÕS ) § 3 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.
15.Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) Eluruumi kasutamise ja osutatavate teenuste eest tasumise kohustus on sätestatud poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 4 (4.1 - 4.3).
16.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on oma lepingujärgsed kohustused kommunaalteenuste eest tasumise osas jätnud täitmata. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes ning võlgnikupoolne kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kasutamiseks (VÕS § 101).
Kohus märgib kostjale, mööbli jätmine korterisse üürilepingu lõppemisel, ei ole lepingujärgsete kohustuste täitmine. Poolte vahel sõlmitud üürilepingus ei ole kokku lepitud võlgnevuse tasaarvestamise võimalust mööbli, töö või muu sarnasega.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Püssi linna (Linnavalitsuse kaudu) hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
19.Kuna kohus rahuldab Püssi linna hagi täies ulatuses, kannab menetluskulud täies ulatuses kostja M.P..
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.