ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi hagi A M vastu liikluskahju summas 20 033,57 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
20 033,57 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ERGO Kindlustuse Aktsiaselts
Tartu mnt kohtumaja kell 15:00
Hageja lepinguline esindaja Vaho V (elektronpost xxx); Kostja A M (isikukood xxx, elukoht Õismäe tee 32-63, 13512 Tallinn); Kolmas isik kostja poolel A T (isikukood xxx, elukoht xxx).
Kohtuistungi toimumisaeg
28.04.2010.a Tallinnas, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja Vahur V Kostja A M
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 28.04.2010 algus kell 11:00
RESOLUTSIOON
1.ERGO Kindlustuse AS hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt A Milt hageja ERGO Kindlustuse AS kasuks 20 033 (kakskümmend tuhat kolmkümmend kolm) krooni 57 senti. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (18.05.2010.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
2-09-54708 esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.ERGO Kindlustuse Aktsiaselts esitas 21.10.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A M vastu. 10.12.2009 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.ERGO Kindlustuse Aktsiaselts (edaspidi hageja) esitas 05.01.2010.a Harju Maakohtule hagi A M(edaspidi kostja) vastu liikluskahju summas 20 033,57 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 10.06.2009 Tallinnas, Õismäe tee 32 liiklusõnnetus, mille käigus põhjustati kostja sõidukiga Audi 100 (reg.nr xxx) liiklusõnnetus ja kahju sõiduki Peugeot 307 (reg.nr xxx) omanikule Nordea Finance Estonia AS-ile. Kostja oli liiklusõnnetuse hetkel sõiduki Audi 100 (reg.nr xxx) omanik. Liiklusõnnetuse hetkel puudus kostja sõidukil kehtiv liikluskindlustuse poliis ehk kindlustusmakse oli tasumata perioodi eest, mil toimus kahjujuhtum. Hageja ja kahju põhjustanud sõiduki omaniku vahel oli liiklusõnnetuse hetkel sõlmitud liikluskindlustuse leping. Hageja on liiklusõnnetuses kannatanule hüvitanud liiklusõnnetusega tekitatud kahju kogusummas 17 420,50 krooni, millele lisandub hagejapoolne käsitluskulu summas 2 613,07 krooni (s.o 15% kahjust, kuid mitte vähem kui 400 krooni ja mitte rohkem kui 12 500 krooni). Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal kindlustusjuhtum toimus. Hageja palub kostjalt välja mõista liikluskahju ja käsitluskulud summas 20 033,57 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 17.02.2010 kohtule vastuse, mille kohaselt otsustas kostja 2009.a suvel maha müüa endale kuuluva sõiduauto Audi 100 (reg.nr xxx). Kostja polnud sõidukit kasutanud juba 1,5 aastat, auto ei olnud kindlustatud. Kostja avaldas müügikuulutuse ja hakkas sõidukile ostjat otsima. 10.06.2009.a hommikul sai kostja kokku A T , kes vaatas auto üle ja soovis teha proovisõitu. Kostja oli sellele ettepanekule vastu, kuna auto ei olnud kindlustatud ja sellega ei tohtinud sõita. A T soovis kontrollida, kuidas mootor, auto õlisüsteem jms töötab. Sellel eesmärgil istus ta auto rooli, käivitas auto ja hakkas kontrollima mootori tööd. Autosse istumiseks avas ta vasaku esiukse. A T vajutas järsul gaasipedaalile, sel ajal sõiduk (automaatkäigukastiga), oli asendis „tagumine käik“. Auto sõitis seejärel järsult murule, mille tõttu Audi avatud uks kriimustas kõrvalseisnud sõidukit Peugeot 307 (reg.nr xxx). Kostja helistas liikluspolitseile, et liiklusõnnetuse toimumine fikseerida. Auto ostja püüdis kostjat veenda, et olukorra saab lahendada ka ilma politseita, kuna ta tunnistas end süüdi ning oli valmis vastutust kandma. Liikluspolitsei esindaja saades teada, et kostja ja kahju tekitaja vahel puudub vaidlus, keeldus sündmuskohale sõitmast. 03.07.2009.a kohtusid kostja ja A T hageja kontoris, kus A T koostas omakäelise liiklusõnnetuse skeemi ning kinnitas taas, et maksab tekitatud kahju täies ulatuses kinni. Peale seda, kui hageja esitas kostja vastu rahalise nõude, keeldus A T kahju hüvitamisest. Hageja seisukoht kostja vastuse kohta
2-09-54708
4.Hageja esitas 26.02.2010.a vastuse kostja vastusele, mille kohaselt on hageja nõude näol tegemist nõudega sõiduki omaniku vastu tulenevalt asjaolust, et sõidukil puudus liiklusõnnetuse hetkel liikluskindlustuse poliis. Tsiviilõiguslik vastutus hüvitada poliisita sõidukiga tekitatud kahju lasub sõiduki omanikul. Sealjuures ei oma antud juhul tähtsust, kes konkreetselt istus sõiduki roolis ja vahetult kahju põhjustas. Antud juhul on vajalik tõendada, et kostjale kuuluva sõidukiga põhjustati kahju ja see on tõendatud. Samuti on tõendatud, et kostja sõidukil puudus liiklusõnnetuse poliis. Kostja kohustus on tagada sõiduki tehniline korrasolek. Selle kohustuse rikkumisest võib tuleneda asjaolu, et sõiduk üldse liikuma pääses. Tehniliselt korras automaatkäigukastiga sõidukil on erinevalt mudelist kas mehaaniline või elektrooniline käivitustakisti juhuks, kui käiguvalits ei asu vabakäigu (N) või parkimiskäigu (P) asendis. See tähendab, et sõiduk ei käivitu, kui sees on kas edaspidi või tagurpidi käik. Kui mootor töötab, siis on vaja käiguvalitsat mehaaniliselt liigutada, et lülitada sisse tagurpidi käik. A T ei pidanud ega saanudki teada, et auto ei ole tehniliselt korras. Käesoleva menetluse käigus ei olegi vaja tuvastada, miks sõiduk liikuma pääses ja kas selles oli süüdi A T või mitte. Kostja vastutuse tekkimise aluseks on temale kuuluva ja kindlustamata sõidukiga kahju tekitamine. Sellele ei ole kostja vastu vaielnud, nii et selles osas vaidlus puudub.
Kolmanda isiku kaasamine
5.Kohus kaasas 23.03.2010.a määrusega tsiviilasja menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel A Ti. Kolmanda isiku A Ti 17.03.2010.a vastuse kohaselt 10.06.2009.a sõidukit Audi 100 üle vaadates selgus kolmandale isikule, et auto polnud 1,5 aastat sõitnud, autol puudus kindlustus ja tehniline ülevaatus ning pidurid ei olnud töökorras, mis kõik kokku välistasid proovisõidu. Tundes huvi auto mootori tehnilise seisundi vastu avas kostja parklas seisnud auto ukse, tõstis üles kapoti ja istus rooli taha. Kuna proovisõitu polnud võimalik teha, istus kostja ise rooli ja käivitas mootori, mille järel kostja väljus kabiinist. Kolmas isik kuulas mootori häält juhipoolse avatud ukse kõrval seistes ja kabiini sisenemata ulatas kolmas isik ukse juurest jala gaasipedaalile, et mootoripöördeid suurendada. Samal hetkel kostis väike pauk ja auto hakkas iseenesest tagurpidi liikuma. Kolmas isik sai löögi ja kukku maha. Kui auto oli juba mõned meetrid liikunud ja parkla tõkkest läbi sõitnud ning oli laste mänguväljakule suundumas, jooksis kolmas isik autoukse juurde ja sai käigukangi lükata parkimisasendisse ning auto jäi seisma. Tagurdamisel oli auto uks kolmanda isiku mahapaiskamise järel puutunud kokku kõrvalparkinud Renaulti küljega. Kolmas isik ei näinud, et autole oleks tekitatud sisulisi vigastusi või kraapeid. Juhtunu järgselt ütles kolmas isik kostjale, et helistagu politseisse. Politsei hinnangul polnud juhtunul raskeid tagajärgi ja soovitati kokkuleppele jõuda ning politsei välja ei sõitnud. Samuti ei olnud juhtunu hetkel ühtegi tunnistajat lähikonnas. Kolmas isik arvas, et Renaulti omanik võib hakata tunnistajaid otsima ja ta jättis viisakusest auto juurde oma visiitkaardi. Kostjale ta selgitas, et auto on tehniliselt mittekorras, kuna toimus automaatkäigukasti tagurpidi käigu iseeneslik sisselülitus ja sellisel kujul seda osta pole võimalik. Kuna tehingust asja ei saanud, siis kolmas isik lahkus sündmuskohalt ja kuulis juhtunust hageja kaudu, kuhu ta kutsuti selgitusi andma. Vastavad materjalid jäid kindlustusse. Kolmas isik ei tunnista juhtunus enesel väheselgi määral süüd, kuna esiteks tema autot ei käivitanud, rooli taha ta ei istunud, auto tehniliselt halvast seisukorrast ta ülevaadet ei omanud, mida ilmselt varjas ka kostja. Samas tegi kolmas isik kõik endast sõltuva hullema vältimiseks, et liikuma hakanud auto seisma saada. Kolmas isik märgib ka, et Renaulti omanik helistas talle ja tundis huvi, miks kolmanda isiku visiitkaart tema auto küljes oli, väites, et tema autol pole midagi viga ning mingisugusest tekitatud kahjust ta ei rääkinud.
2-09-54708
Kohtuistung
6.Kohtuistungil 28.04.2010 jäi hageja oma varasema vastuse juurde, et antud juhul ei oma tähtsust, kes liiklusõnnetuse põhjustas. Hageja nõue tugineb sellele, et kostja ei olnud tasunud kindlustusmakset sellel ajal, kui liiklusõnnetus toimus. Seega on nõue pööratud kostja kui kindlustusvõtja vastu, mitte liiklusõnnetuse süüdlase vastu. Hageja jäi hagiavalduse juurde. Kostja nõue ei tunnistanud, kuna kostja ei tekitanud kahju, vaid seda tegi kolmas isik. Kostja ütles talle kohe, et autol ei ole kindlustust ja proovisõitu sellega teha ei saa. Kolmas isik tahtis ikkagi näha, kuidas mootor töötab, istus omal vastutusel kostja autosse, pani auto tööle ja tahtis gaasi juurde anda. Järsku hakkas auto tagurpidi liikuma ja kolmas isik kukkus autost välja, sest ta oli kuidagi poolenisti autos sees. Tagurpidi liikumisel riivas auto teist autot. Lõpuks saadi auto pidama. Kolmas isik oli kohapeal nõus, et tema vastutab kahju eest ja lubas avalduse kirjutada. Kostja arvas, et sellega on juhtum lahendatud ja kostja omaltpoolt midagi rohkem ette ei võtnud. Kolmas isik jättis oma andmed kannatada saanud auto akna vahele. Alles peale seda, kui kolmas isik kuulis kahju summat, ei olnud ta nõus seda tasuma.
Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus vaadanud läbi tsiviilasja materjalid, leiab, et hagis toodud asjaoludele ja õiguslikele põhjendustele tuginedes on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjas ei ole vaidlust, et 10.06.2009 toimus Tallinnas, Õismäe tee 32 liiklusõnnetus, milles osales kostjale A M kuuluv sõiduk Audi 100 (reg.nr xxx) ja millega tekitati kahju Nordea Finance Estonia AS-le kuuluvale sõiduki Peugeot 307 (reg.nr xxx). Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel oli liiklusõnnetuse hetkel sõlmitud liikluskindlustuse leping, kuid kostjal puudus sõiduki kohta kehtiv liikluskindlustuse poliis ehk kindlustusmakse oli tasumata perioodi eest, mil toimus kahjujuhtum. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on hüvitanud liiklus-õnnetuses kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud kahju kogusummas 17 420,50 krooni (tl 20, 21, 22-25, 26). Kostja vaidlustab hageja nõude põhjusel, et tema arvates põhjustas talle kuuluva sõidukiga liiklusõnnetuse kolmanda isikuna kaasatud A T, kes sellest tulenevalt peaks vastutama ka hagejale tekitatud kahju hüvitamise eest (tl 17). Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu ja leiab, et asjaolul, kas 10.06.2009 toimus liiklusõnnetus kostja A Mautoga tema enda või kolmanda isiku A Ti süül, asja lahendamisel tähtsust ei oma. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 6 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal kindlustusjuhtum toimus. Lg 3 kohaselt tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. LKindlS § 19 lg 9 kohaselt kui sõiduk osaleb liikluses lepingu maksevabal perioodil ja põhjustab liikluskahju, siis on kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjalt sisse nõuda maksevaba perioodi eest kuuekordne kindlustusmakse või tagasi nõuda kahju hüvitamise kulud ja juhtumi käsitluskulud. Eeltoodust nähtuvalt on hageja kui kindlustusandja tagasinõue pööratud kostja kui kindlustuvõtja vastu põhjusel, et kostjal oli kindlustusjuhtumi hetkeks, so 10.06.2009, kindlustusmakse tasumata ja sõiduki suhtes puudus omanikul kehtiv liikluskindlustuspoliis. Toimikus sisalduva õiendi kohaselt oli sõiduki Audi 100 xxx, omanik A M, liikluskindlustusleping XXX, kehtivusega alates 01.05.2008, muutunud maksevabaks alates 01.09.2008 (tl 19).
2-09-54708
Hageja palub kostjalt välja mõista liikluskahju 17420,50 krooni ja ja käsitluskulud 2613,07 krooni, so kokku summas 20 033,57 krooni. Kohus leiab, et selline nõue on kooskõlas LKindlS § § 19 lg 9 ja § 48 lg 2 p 6 ja lg 3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 6 kohaselt võlasuhe võib tekkida muust seadusest tulenevast alusest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või kohustusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult ja asjaoludest tulenevalt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.