2-09-977 Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 17. mail 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUDED
1.26. novembril 2008.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub MB (edaspidi ka hageja I) kostjalt Korteriühistu välja mõista tasu osutatud teenuste eest summas 3000 krooni ja kantud kulude hüvitamiseks 3000 krooni. S K (edaspidi ka hageja II) palub kostjalt välja mõista tasu osutatud teenuste eest summas 3773 krooni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on hageja I ja kostja vahel 2. augustil 2007.a sõlmitud käsundusleping (nr 5), mille alusel kohustus hageja I korraldama kostja administratiiv- ja majandustegevust. Vastavalt käsunduslepingu punktile 2.1 olid hageja I (hagis ilmselt ekslikult märgitud kostja) kohustused järgmised: elamus avarii ja plaaniväliste tööde teostamine; remonditööde organiseerimine, konkursside läbiviimine töövõtjate leidmiseks jne. Käsunduslepingu punkti 2.2.1 alusel kohustus kostja tasuma hagejale I tasu 1027 krooni ja kompensatsiooni 1000 krooni kuus hiljemalt iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Hageja I on täitnud käsunduslepingust tulenevad kohustusi ajavahemikul 14.06.2007-28.01.2008. Ajavahemikul 14.06.2007- 06.11.2007 maksis kostja käsunduslepingu järgi hagejale I ka tasu, kandes summad viimase arvelduskontole. Alates 1. detsembrist 2007.a ei ole kostja hagejale I kokkulepitud tasu ega kompensatsiooni maksnud. Käsunduslepingu lõpetamise aja seisuga on kostjal täitmata jäetud rahalisi kohustusi kokku summas 6000 krooni.
3.Samuti oli kostja ja hageja II vahel 2. augustil 2007.a sõlmitud käsundusleping (nr 3), mille alusel kohustus hageja II korraldama kostja administratiiv- ja majandustegevust. Vastavalt käsunduslepingu punktile 2.1 oli hageja II kohustuseks teostada elamu majandusteenindamine vastavalt kinnitatud majandustegevuse kavale, organiseerida remonditööd, läbi viia konkursse leidmaks töövõtjaid, sõlmida ja täita lepinguid töövõtjatega jne. Käsunduslepingu punkti 2.2.1 alusel kohustus kostja tasuma hagejale II tasu 1316 krooni kuus hiljemalt iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Seoses korteriühistu 2(7)
2-09-977 juhatuse esimehe kohustuste panemisega hagejale II ühistu juhatuse 2. augusti 2007.a otsusega muudeti alates 3. augustist 2007.a käsunduslepingu punkti 2.2.1 selliselt, et kostja kohustus maksma käsundisaajale (s.t hagejale II) tasu 2632 krooni kuus. Käsundusleping lõpetati kostja üldkoosoleku algatusel (valides uued juhatuse liikmed) alates 13. detsembrist 2007.a. Ajavahemikul 14.06.2007- 06.11.2007 maksis kostja käsunduslepingu järgi hagejale II tasu, kandes summad viimase arvelduskontole. Alates 1. detsembrist 2007.a ei ole kostja hagejale II kokkulepitud tasu ega kompensatsiooni maksnud. Käsunduslepingu lõpetamise aja seisuga on kostjal täitmata rahalisi kohustusi kokku summas 3773 krooni (hagis ilmselt ekslikult märgitud 3772,50 kr). Hagejad leiavad, et jättes omalt poolt käsunduslepingutest tulenevad rahalised kohustused täitmata, on kostja rikkunud poolte vahel sõlmituid lepinguid. Hagejatel on õigus nõuda rahaliste kohustuste täitmist vastavalt võlaõigusseaduse 108 lg-le 1.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista.
4.Kostja hinnangul on lepingud, millele hagejate nõuded tuginevad, tühised. Hagis märgitud käsunduslepingu sõlmimisel hagejaga I tegutses kostja nimel väidetav juhatuse liige S K (s.t hageja II) ning lepingu sõlmimisel hagejaga II tegutses kostja nimel väidetav juhatuse liige J.G . Mõlemas käsunduslepingus viidatakse korteriühistu juhatuse 14. juuni 2007.a otsusele nr 5. Kostja on seisukohal, et mainitud lepingud on tühised, kuna need korteriühistu nimel sõlminud selleks esindusõigust mitteomavad isikud, täpsemalt isikud, kes mitte kunagi ei ole olnud korteriühistu juhatuse liikmed. 30. mail 2007.a toimus kostja liikmete üldkoosolek, kus muu hulgas muudeti juhatuse koosseisu. Juhatusest kutsuti tagasi A.S , S.P , K.KE, A.T ja J.R . Juhatuse uuteks liikmeteks valiti koosolekul J.M , S.K, M.T , S.P ja J.G . 28. juunil 2007.a. toimus järgmine liikmete üldkoosolek, kus muuhulgas valiti täiendavalt juhatuse liikmeteks M.B (s.t hageja I) ja G.P . Kostja hinnangul on nii 30. mail 2007.a kui ka 28. juunil 2007.a toimunud üldkoosolekutel vastu võetud otsused tühised ning nende alusel ei tekkinud juhatuse liikmetel volitusi, s.h nendel juhatuse liikmetel, kes sõlmisid vaidlusalused käsunduslepinguid korteriühingu nimel. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Mõlemad üldkoosolekud olid kokku kutsutud teistkordse koosolekuna. Kostja põhikirja punkt 6.9 näeb iseenesest sellise võimaluse ette. Mõlema üldkoosoleku kokkukutsumisel oli käesoleval juhul aga jämedalt rikutud kokkukutsumise korda, sest üldkoosolekute kokkukutsumisel ei olnud järgitud koosoleku toimumisest etteteatamise tähtaega. MTÜS § 21 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse kokku uus (korduv) üldkoosolek juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Kostja põhikirja punktide 6.6 ja 6.7 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist.
23.maiks 2007.a kokkukutsutud liikmete üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline
3(7)
2-09-977 kvoorumi puudumise tõttu ning teistkordne üldkoosolek toimus 30. mail 2007.a. Sellest tulenevalt teatati teistkordsest (s.o. 30.05.2007.a) üldkoosolekust ette mitte rohkem kui 7 päeva ette, mis on seaduse ja põhikirja nõuetega vastuolus. Samuti oli kostja kutsunud põhikirjas sätestatud korras ühistu liikmeid 28. juunil 2007.a kell 19.00 toimuvale korralisele üldkoosolekule. Selle koosoleku kokkukutsumise teate lõpus oli samas märgitud, et juhul, kui üldkoosolekule koguneb vähem liikmeid kui otsustusvõimeline kvoorum, toimub korduv üldkoosolek sama päevakorraga samas kohas, samal päeval algusega kell 19.30, s.o pool tundi hiljem. 28. juunil 2007.a ei kogunenud korralisele üldkoosolekule nõutavat arvu ühistu liikmeid. Põhikirja punkti 6.9 näeb ette, et juhul kui üldkoosolekule ei ilmu nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Teistkordne üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata kokkutulnud liikmete arvust, kui kohal on vähemalt kaks ühistu liiget. Kostja leiab, et teistkordse üldkoosoleku kokkukutsumine viisil, kus sellest teavitatakse enne korralise (esimese) üldkoosoleku läbiviimist ei ole kooskõlas põhikirjaga. Põhikirja punktide 6.6 ja 6.9 kohaselt saab teistkordse üldkoosoleku kokku kutsuda alles pärast seda, kui on selgunud, et korralisele üldkoosolekule ei ilmunud nõutavat arvu osavõtjaid. Uuest koosolekust tuleb korteriühistu liikmeid teavitada vähemalt 15 päeva ette. Seoses kostja 28. juunil 2007.a toimunud teistkordse üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega on üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised. Ülaltoodust lähtudes leiab kostja, et väidetavatel juhatuse liikmetel J.G ’l ja hagejal II ei olnud 2. augusti 2007.a seisuga volitusi tegutseda korteriühistu nimel, sh sõlmida vaidlusaluseid lepinguid. Samuti märgib kostja, et üldkoosolekute nimetatud otsuste alusel Harju Maakohtu registriosakonnale esitatud kandeavaldused jäeti rahuldamata ja nende alusel ei olnud tehtud kandeid juhatuse koosseisu muutmise kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja leiab, et korteriühistu ei ole kunagi kiitnud heaks vaidlusaluseid tehinguid, ega kavatse seda teha, samuti ei ole hagejad tõendanud vastupidist. Kuivõrd vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, siis ei ole kostjal tekkinud kohustust tasuda hagejatele käsunduslepingus sätestatud summasid.
MENETLUSE KÄIK
5.Kohtuistungil jäid hagejad varasemalt esitatud väidete ja nõuete juurde ning palusid hagi rahuldada. Kostjad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8.Kostja ei ole iseenesest vaidlustanud hagejate esitatud väiteid faktiliste asjaolude kohta. Kostja tugineb oma vastuväidetes hagis märgitud käsunduslepingute, millest hagejate
4(7)
2-09-977 nõuded tulenevad, tühisusele. Arvestades ülaltoodut, on hagejate nõuete lahendamiseks vajalik tuvastada käsunduslepingute kehtivus.
9.Hagejad nõuavad kostjalt 2. augustil 2007.a sõlmitud käsunduslepingutest (vt toimik, lk 6-8 ja lk 17-19) tulenevate kohustuste täitmist. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Vastavalt TsÜS § 117 lg-le 2 võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Korteriühistu kui mittetulundusühingu seadusjärgne esindusõigus kuulub vastavalt MTÜS § 27 lg-le 1 selle juhatuse liikmetele (üldjuhul on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes). Käesoleval juhul on käsunduslepingute sõlmimisel kostjat hageja I puhul esindanud hageja II ning hageja II puhul J.G . Nii hageja II kui J.G on teinud kostja nimel tehingu (sõlminud lepingud) kui korteriühistu juhatuse liikmed. Samas järeldub asja materjalidest, et need isikud tegelikkuses ei olnud kostja juhatuse liikmed, seega puudus neil ka seadusjärgne õigus tehingute tegemiseks kostja nimel.
10.Korteriühistuseaduse § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 28 lg 1 kohaselt määrab mittetulundusühingu juhatuse liikmed üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Ka kostja põhikirja (vt toimik, lk 66-73) punkti 6.2.3 järgi kuulub korteriühistu üldkoosoleku pädevusse muu hulgas ühistu juhatuse valimine. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on otsused hageja II ja J.G juhatuse liikmeks valimise kohta tehtud 30. mai 2007.a üldkoosolekul. See asjaolu nähtub ka tõendina esitatud üldkoosoleku protokollist (vt toimik, lk 52-55). Poolte esitatu põhjal leiab kohus samas, et osundatud 30. mai 2007.a üldkoosolekul vastu võetud otsused tuleb lugeda tühisteks. MTÜS § 241 lg-st 1 tulenevalt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus muu hulgas tühine juhul, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Sellisel juhul oleks üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ainult juhul, kui üldkoosolekul osaleksid või oleks esindatud kõik liikmed (MTÜS § 21 lg 3). Kostja esitatud väidetest ja tõenditest nähtuvalt on 30. mai 2007.a üldkoosoleku kokkukutsumisel kostja põhikirjast tulenevat korda rikutud. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja punktis 6.6 ongi ette nähtud pikem tähtaeg – üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette (teade üldkoosoleku kokkukutsumisest pannakse välja trepikodades). 30. mai 2007.a üldkoosoleku kokkukutsumisel nimetatud 15-päevast tähtaega ei järgitud. Asja materjalidest nähtuvalt toimus 23. mail 2007.a korteriühistu üldkoosolek, mis ei osutunud põhikirja punkti 6.8 järgi otsustusvõimeliseks (koosolekust peab osa võtma või olema esindatud üle poole ühistu liikmetest). Seetõttu otsustati korralda uus (korduv) üldkoosolek sama päevakorraga juba 30. mail 2007.a (vt toimik, lk 56). Seega teatati 30. mai 2007.a koosolekust liikmetele ette maksimaalselt seitse päeva. 30. mai 2007.a koosolekul osales või oli protokollist nähtuvalt esindatud üksnes 31 liiget kuuekümnest (s.t kõik kostja liikmed koosolekul ei osalenud).
11.Arvestades ülaltoodut, tuleb kostja 30. mai 2007.a üldkoosolekul vastuvõetud otsused lugeda MTÜS § 241 lg 1 alusel tühisteks (sh otsused hageja II ja J.G juhatuse liikmeks valimise kohta). Tähtsust ei oma seejuures asjaolu, et tegemist oli n-ö korduskoosolekuga
5(7)
2-09-977 vastavalt kostja põhikirja punktile 6.9. Põhikiri ei näe ette erandeid punktis 6.9 nimetatud üldkoosoleku toimumisest teavitamise tähtaegade osas. Järelikult puudus hagejal II ja J.G ’l õigus kostja nimel tehinguid teha, muu hulgas lepinguid sõlmida. Oluline on ka märkida, et hageja II ega J.G ei olnud vaidlusaluste käsunduslepingute sõlmimise ajal kostja juhatuse liikmena registrisse kantud (vastavaid registrikandeid pole ka hiljem tehtud). Vastavalt MTÜS § 80 lg-le 2 kehtib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tehtud kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Käesoleva juhtumi asjaolude kontekstis tuleb siiski lisada, et isegi kui 30. mai 2007.a üldkoosoleku otsustega valitud juhatuse liikmete kohta oleks registrisse (ebaseaduslikult) kanne tehtud, pidanuks hagejad kande ebaõigsusest ilmselt teadma.
12.Kostja on oma vastuväidetes tuginenud ka 28. juunil 2007.a (algusega kell 19.30) toimunud korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisusele, kuna koosoleku kokkukutsumisel rikuti põhikirjast ja seadusest tulenevaid nõudeid. Kohtu hinnangul võib kostja õiguslike väidetega otsuste tühisuse kohta iseenesest nõustuda. Kostja põhikirja punkti 6.9 kohase korduva koosoleku kokkukutsumine juba esmases teates koosoleku toimumise kohta (vt toimik, lk 58) on vastuolus nii MTÜS § 20 lg-ga 5 kui kostja põhikirja punktidega 6.6 ja 6.7. Samas ei oma 28. juuni 2007.a koosoleku otsuste tühisus hageja II ja J.G esindusõiguse olemasolu ega vaidlusaluste käsunduslepingute kehtivuse seisukohast tähtsust. 28. juuni 2007.a üldkoosoleku otsuste kehtivus võiks hageja I puhul printsiibis oluline olla TsÜS § 28 lg 6 kohaldamise kontekstis, millest tuleneb juriidilise isiku juhatuse liikme õigus nõuda oma ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul on hagejate nõuded esitatud siiski üksnes käsunduslepingutele tuginevalt. Seonduvalt poolte väidetega lisab kohus veel, et vastavalt MTÜS § 241 lg-le 2 võib üldkoosoleku otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Seetõttu ei oma iseseisvat õiguslikku tähtsust hagejate väited, et eelnimetatud kostja üldkoosoleku otsuseid ei ole vaidlustatud. Otsuste vaidlustamata jätmine ei võta kostjalt õigust tugineda nende tühisusele käesolevas tsiviilasjas.
13.Ülalviidatud TsÜS § 129 lg 1 regulatsiooni kohaselt võib teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing siiski muutuda kehtivaks, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Heakskiitu väljendava tahteavalduse võib isik TsÜS § 68 lg-st 1 lähtudes teha mis tahes viisil. Seega on iseenesest võimalik lepingu kui mitmepoolse tehingu heakskiitmine kaudse tahtavaldusega. TsÜS § 68 lg-s 1 sisalduva määratluse kohaselt loetakse kaudseks tahteavaldust, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohtu hinnangul ei ole sõlmitud lepingute heakskiitmine kostja poolt tõendamist leidnud. Hagejad on muu hulgas tuginenud asjaolule, et kostja täitis oma käsunduslepingutest tulenevaid kohustusi ajavahemikul 14.06.2007-06.11.2007, makstes hagejatele kokkulepitud tasu ning kompenseerides hagejatele käsunduslepingust tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud. Hagile lisatud kontoväljavõte (vt toimik, lk 13-15) ja maksekorraldused (vt toimik, lk 21-24) kaudselt hagejate kõnealuseid väiteid ka kinnitavad. Kohtu hinnangul ei saa nendele kostja arvelduskontolt teostatud maksetele käesolevas vaidluses siiski õiguslikku tähtsust omistada. Puuduvad andmed selle kohta, et makseid oleks teostatud hageja õiguspäraselt valitud juhatuse liikmete korraldusel või teadmisel.
6(7)
2-09-977
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, jäävad menetluskulud käesoleval juhul hagejate kanda. Kooskõlas TsMS § 165 lg-ga 1 vastutavad hagejad menetluskulude eest võrdsetes osades. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.