Tsiviilasi nr 2-10-8545
Tagaseljaotsus Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste 14. mai 2010, Tartu kohtumaja 2-10-8545 OÜ Aktiva Finants hagi Janek Tohu vastu 2662,48 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks 1331,74 krooni - hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); - hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (Julianus Inkasso OÜ; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; epost [email protected]); - kostja Janek Tohu Kirjalik menetlus
isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Hageja taotleb kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist 0,5 % päevas põhinõudest alates hagi esitamisest (19.02.2010) kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 järgi. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et 12.02.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 4774,29 krooni, kuid hageja ise nõuab kostjalt sellest 662,46 krooni, sidudes kõrvalnõuete, s.o intressi- ja viivisenõude, suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on hagi koostamise seisuga 4774,29 krooni ja millest hageja ise nõuab 662,46 krooni, lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud ka kahju olemasolu suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. Kuna kohus rahuldas hageja neljast nõudest kolm, siis jätab kohus hageja menetluskuludest 3/4 kostja kanda ja 1/4 hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 1500 krooni, kokku seega 2750 krooni. Hageja tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et hageja
lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 600 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 1850 krooni (250 + 1000 + 600). Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3/4 kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 1387,50 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.