lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-9677/21

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-9677/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.05.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1293
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla10822068(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-09-9677

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.05.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-9677

Tsiviilasi

T. M., M. M. ja J. M. hagi AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastu rahalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.12.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. M., M. M. ja J. M. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad T. M. (isikukood XXXXXXXXXXX); M. M. (isikukood XXXXXXXXXXX); J. M. (isikukood XXXXXXXXXXX), hagejate esindaja v.adv Tarvo Lindma Kostjad AS Ida-Tallinna Keskhaigla (registrikood 10822068), esindajad v.adv Ants Nõmper ja adv Kadri Michelson; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (asukoht J.Sütiste tee 19, Tallinn), esindajad Urve Jelle, Aivi Karu ja Liisa Saamot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Harju Maakohtu 21.12.2009 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hagejate kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-09-9677 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.T. M., M. M. ja J. M. esitasid 09.03.2009 Harju Maakohtule hagi AS Ida-Tallinna Keskhaigla (edaspidi ITK) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli T. M. T. M. abikaasa ning M. M. ja J. M. isa. T. M. kukkus 25.02.2004 kodumaja trepil, mille tagajärjel tekkis vasaku küünarliigese piirkonda põrutushaav. 28.02.2004 pöördus T. M. kahel korral ITK erakorralise meditsiini osakonda. Kuivõrd tekkinud põrutushaav ja muutused seda ümbritsevates piirkondades olid ebatüüpilised, võttis T. M. kannatanu huvides pärast eelmainitud visiite, ITK-ga telefoni teel kahel korral ühendust hädaabinumbril 112. Esimese kõne alusel ei pidanud valvearst väljakutsevisiiti vajalikuks. 29.02.2004 hospitaliseeriti kannatanu kiirabi poolt Regionaalhaigla intensiivravi üksusesse, kus T. M. suri 07.03.2004. Tõendatud on diagnoosi- ja ravivigade esinemine ning kostjad on ebakvaliteetse tervishoiuteenusega hagejatele tekitanud kahju.
2.Abikaasa ja isa surma tõttu on perekond olulisel määral jäänud ilma hüvedest, mis oleks perekonna liikmeile osaks saanud, kui ei oleks ebakvaliteetse tervishoiuteenusega tema surma põhjustatud. Puudub alus eeldada, et isa poolt tehtud rahalised kulutused laste kasuks igakuuliselt vähemalt 6000 krooni, oleksid järgnevatel aastatel vähenenud. Lisaks sellele T. M. panus ühisesse majapidamisse ulatus vähemalt 5000 kroonini. Hagejad arvestavad materiaalset kahju järgnevalt: T. M. igakuine panus perekonnale 11 000 krooni kuus, mis teeb aastas 132 000 krooni ja 5 aasta jooksul 660 000 krooni. Tõenäoliselt oleks elukalliduse ja elatustaseme tõus seda panust veelgi suurendanud, mistõttu hagejad ei välista nõude suurendamist tulevikus.
3.Hagejad nõuavad ITK-lt ka tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejad oid sunnitud nägema pealt neile lähedase inimese piinu, kui ITK keeldus teda põhjendamatult hospitaliseerimast. Mittevaralise kahju suuruse jätavad hagejad kohtu määrata.
4.Hagejatel kui õigustatud isikutel on võimalik nõuda TsÜS § 153 lg 1 ja VÕS § 771 koostoimes kahju hüvitamist 5 aasta jooksul ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või teada pidi saama. Kostjate vastuväited
5.Kostjad ei tunnistanud hagi. ITK leidis, et hagejate nõue on TsÜS § 153 lg 1 alusel aegunud ja taotles aegumise kohaldamist. ITK arvates pidi hageja kahjust teada saama pärast patsiendi surma 07.03.2004 ja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 08.03.2004. Hageja nõue aegus 08.03.2007. Isegi kui aegumistähtaeg algas Tervishoiuameti Arstiabi Kvaliteedi Ekspertkomisjoni otsuse tegemisest 20.05.2004, on hagejate nõue käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeks aegunud.

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-09-9677 Esimese astme kohtu otsus

6.Harju Maakohus jättis 21.12.2009 otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb käesoleval juhul aegumise kohaldamisel lähtuda TsÜS § 153 lg-st 1, kuivõrd VÕS § 771 sätestab üksnes patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja, mille alla aga ei laiene kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg õigustatud isikule, kelleks antud juhul on patsiendi lähedased abikaasa ja lapsed. Kohus leidis, et hagejate käsitlus aegumise kohta ei ole õige. Aegumistähtaeg hakkas kulgema Tervishoiuameti Arstiabi Kvaliteedi Ekspertkomisjoni otsuse tegemisest 20.05.2004 ja hagi aegus 21.05.2007. Hagi esitati kohtusse 09.03.2009, seega ligikaudu 2 aastat hiljem. Apellatsioonkaebus
8.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse hagejad, kes paluvad maakohtu otsuse tühistada. Kohus jättis õiguslikult põhjendamata, miks antud juhul aegus hagi 3-aastase aegumistähtaja jooksul ja miks hagejate 5-aastase aegumistähtaja käsitlus pole õige. Hagejad leiavad, et VÕS § 771 sätestatule saavad tugineda ka patsiendi pärijad, kuna sättes sisalduv õigus ei ole pärimisseaduse § 2 mõttes olemuslikult lahutamatult seotud pärandaja isikuga, kuna kahju hüvitamise nõude puhul on tegemist rahalise kohustusega, mida ei peaks pidama isikuga lahutamatult seotud õiguseks. Seda toetab ka asjaolu, et kui vastav nõue oleks enne surma realiseeritud, kuuluks kahju hüvitamisest saadu pärandvara hulka. Seega saab VÕS §-le 771 tugineda ka patsiendi pärija, sest tegemist on õigusega, mis läheb pärimisseaduse alusel pärijatele üle.
9.TsÜS § 152 sätestab, et kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust (mh lepingust) tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele käesoleva peatüki 2. jaos sätestatut, v.a juhul kui tegemist on TsÜS 5. peatüki 4. jaos sätestatud nõudega. Kui nõuete konkurents on 5. peatüki 4. jaos sätestatud nõude ja mõne muu nõude vahel, siis TsÜS § 152 lg-s 1 nimetatud reegel kohaldamisele ei tule ehk nõude esitaja saab aegumisest tulenevate vastuväidete tagasilükkamisel tugineda VÕS §-le 771 ja § 153 lg-le 1, olenevalt sellest, kas nõue on esitatud seadusest või tehingust tuleneval alusel. Lähtudes TsÜS § 152 lg 2 grammatilisest tõlgendusest, ei kohaldu lõikes 1 nimetatud reegel, mis ütleb, et aegumistähtajaks peab seadusest ja tehingust tuleneva nõude konkurentsi puhul võtma tehingulise aegumistähtaja, lõikes 2 nimetatud juhul, vaid TsÜS § 152 lg 2 võimaldab tugineda sellele aegumistähtajale, mis tuleneb nõude olemusest (kui on lepingu rikkumisest tulenev nõue, siis VÕS § 771). Vastustajate seisukoht
10.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
12.Maakohus jättis õigesti aegumise tõttu hagi rahuldamata. Hagejate materiaalse kahju nõude aluseks on asjaolu, et seoses T. M. surmaga ei saa ta enam toetada oma perekonda ning hagejatel on vähenenud vahendid igapäevaseks toimetulekuks.

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-09-9677 Hagejad ei nõua tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega T. M. tekitatud kahju hüvitamist, vaid neile endile T. M. surma põhjustamisega tekkinud kahju hüvitamist. Samuti nõuavad hagejad oma hingeliste kannatuste eest hüvitist. Seega ei ole asjakohased hagejate väited, et neile kui pärijatele on üle läinud T. M. kuulunud lepingu rikkumisest tulenev nõue kostjate vastu. Nõustuda ei saa hagejate väitega, et kui vastav nõue oleks enne surma realiseeritud, kuuluks kahju hüvitamisest saadu pärandvara hulka. Surma põhjustamisest tekkinud nõuet ei ole võimalik enne surma realiseerida.

13.Hagejad ei ole T. M. ja kostjate vahel sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingu pooleks ja neil ei ole lepingust tulenevat nõuet kostjate vastu. Seega puudub nõuete konkurents ja TsÜS § 152 ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Hagejad on esitanud surma põhjustamisest tuleneva nõude, mille aegumistähtaeg TsÜS § 153 lg 1 kohaselt, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
14.Maakohus jättis menetluskulud hagejate kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ka apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hagejate kanda.

G. Kivinurm

M. Klaar

E. Liiv

.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja