Tsiviilasi nr 2-09-9677
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2009. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-9677
Tsiviilasi
TM’u, MM’u ja JM’u hagi AS ITKja SA PR vastu rahalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja I: TM (isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja II MM (isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja III JM (isikukood XXX; elukoht XXX); Hagejate esindaja määratud korras Tarvo L ; Kostja I AS ITK(registrikood XXX); Kostja II SA PER(asukoht XXX).
esindajad
Jätta TM’u, MM’u ja JM’u hagi AS ITK ja SA PR vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata, seoses nõude aegumisega. Menetluskulude joatus Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) kättetoimetamisest.
esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna päeva jooksul alates otsuse apellandile
Hageja nõue ja põhjendused Esitatud hagiavalduse kohaselt oli TM hageja I abikaasa ja teiste hagejate isa. TM kukkus 25.02.2004. a kodumaja trepil, mille tagajärjel tekkis vasaku küünarliigese piirkonda põrutushaav. 28.02.2004 pöördus TM kahel korral kostja I erakorralise meditsiini osakonda. Kuivõrd tekkinud põrutushaav ja muutused seda ümbritsevates piirkondades olid ebatüüpilised, võttis hageja I kannatanu huvides pärast eelmainitud visiite kostjale I telefoni teel kahel korral ühendust hädaabinumbriga 112. Esimese kõne alusel ei pidanud valvearst 1(3)
Tsiviilasi nr 2-09-9677 väljakutsevisiiti vajalikuks. 29.02.2004 hospitaliseeriti kannatanu kiirabi poolt kostja II intensiivravi üksusesse, kus TM suri . Hageja hinnangul on tõendatud diagnoosi- ja ravivigade esinemine ning kostjad on ebakvaliteetse tervishoiuteenusega hagejatele tekitanud kahju.
Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele täies ulatuses vastu. Kostja I on esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna nõue on aegunud. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesoleval juhul on kostja I esitanud kohtule muu hulgas taotluse aegumise kohaldamiseks, leides, et nõue kostjate vastu on aegunud, kuivõrd TsÜS § 153 lg 1 alusel on surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.. Hageja hinnangul tuleb käesoleval juhul rakendada VÕS § 771, mis sätestab, et patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest. Hagejad on esitanud kostjate vastu nõuded, mis tulenevad ebakvaliteetsest tervishoiuteenuse osutamisest, mis on põhjustanud patsiendi surma. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb aegumise kohaldamisel lähtuda TsÜS § 153 lg 1, kuivõrd VÕS § 771 sätestab üksnes patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja, nimetatu alla aga ei laiene kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg õigustatud isikule, kelleks antud juhul on patsiendi lähedased abikaasa ja lapsed. Kostja I on kirjalikus vastuses märkinud, et hageja sai väidetavast kahjust, milleks oli patsiendi surm ja selle hüvitamiseks väidetavalt kohustatud isikust teada või pidi teada saama hiljemalt kohe pärast seda kui patsient suri. Seega algas nõude aegumistähtaeg kulgema alates 08.03.2004 ning hageja nõue on aegunud 08.03.2007. Samas leiab kostja I, et kui isegi aegumistähtaeg oleks alanud Tervishoiuameti Arstiabi Kvaliteedi Ekspertkomisjoni otsuse
2(3)
Tsiviilasi nr 2-09-9677 tegemisest 20.05.2004, oleks hagejate kahju hüvitamise nõue käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeks aegunud. Hagejate hinnangul on hagejatel kui õigustatud isikutel võimalik nõuda TsÜS §153 lg 1 ja VÕS § 771 koostoimes kahju hüvitamist 5 aasta jooksul ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või teada pidi saama. Kohus leiab, et taoline käsitlus ei ole õige ning hageja nõue on käesolevaks ajaks aegunud, aegumistähtaeg hakkab antud juhul kulgema Tervishoiuameti Arstiabi Kvaliteedi Ekspertkomisjoni otsuse tegemisest 20.05.2004, mistõttu hagi aegus 21.05.2007. Hagi on aga kohtusse esitatud 09.03.2009, seega ligikaudu 2 aastat hiljem. TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.