Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

3) kommunaalkulusid mai eest summas 752 krooni, 4) kommunaalkulude viivist perioodil 01.06.2009-30.11.2009 summas 688 krooni, 5) üüri juuni eest summas 5 800 krooni, 6) juuni üüri viivist perioodil 01.06.2009-30.11.2009 summas 5 307 krooni, 7) kommunaalkulusid juuni eest summas 726 krooni, 8) kommunaalkulude viivist perioodil 01.07.2009-31.12.2009 summas 667 krooni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 19 365 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Arveid üüri ja kommunaalteenuste kohta ei ole kostjale esitatud. Samuti on viivis põhjendamatult suur. Lepingus puudub viide omaniku kohta ning kostjale on teadmata, kes on vara omanik ning kas ta on vara sellise kasutamisega nõus. Tavatu on üüri maksmise kohustus sularahas ning tagatisraha, mille laekumine korteri omanikule on jäänud selgusetuks. 2009a veebruaris avaldas kostja suuliselt soovi lõpetada üürileping. Hageja lubas dokumendid ise vormistada ning kostja jäi lootma hageja korrektsusele ning luges 29.04.2009 dokumenti asjakohaseks tõendiks üürisuhte lõppemisest. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et pooled on allkirjastanud 16.01.2009 allüürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse majaosa Tallinnas, Xxx tähtajaga 16.01.2009-31.12.2009. Kostja kohustus maksma üüri igakuiselt 28.-31. kuupäevaks järgneva kuu eest 6 000 krooni. Lisaks pidi kostja kandma kommunaalkulud. Ettemaksuks leppisid pooled kokku 3 097 krooni, tagatiseks 3 000 krooni ja viivise suuruseks 0,5% päevas tasumisele kuuluvast summast. Kostjal oli õigus leping lõpetada, teatades sellest kirjalikult vähemalt 2 kuud ette. 29.04.2009 allkirjastasid pooled üleandmise-vastuvõtmise akti, millega andis kostja eluruumi tagasi hageja valdusesse. Allüürileping kehtis 16.01.2009-29.04.2009. Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhte üürisuhteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi. Üürileandja kohustuseks on selles suhtes anda teise isiku kasutusse asi ning üürniku kohustus on tasuda selle asja kasutamise eest üüri. Lisaks üürile peab üürnik VÕS § 292 lg 1 alusel tasuma ka kõrvalkulusid nagu pooled on lepingus kokku leppinud. Üüri või allüüri lepingu pooleks ei pea olema omanik. Kehtiva õiguse järgi on võimalik üürida ka üürileandjale mittekuuluvat ruumi. Allüürileping ei muutu kehtetuks seetõttu, et seda ei ole sõlminud eluruumi omanik. Allüürileping ise viitab sellele, et lepingu sõlmib üürnik. Lepinguga kohustatud ja õigustatud pooleks on lepingu sõlminud isik, s.o hageja ja kostja. Seetõttu puudub vajadus välja selgitada, kas rahad jõudsid lepingu pooleks mitteoleva omanikuni või mitte ning kes omanikuks üldse on. Üürnik vastutab allüürniku tegevuse eest ise omaniku suhtes VÕS § 288 lg 5 järgi ning omaniku ja üürniku vahelised suhted praegu asjasse ei puutu. Hageja nõuab kostjalt üüri ja kommunaalteenuste eest tasumist mai ja juuni 2009 eest ning viiviseid. Hageja tugineb sellel, et kostja pidanuks allüürilepingu lõpetamisest kirjalikult vähemalt 2 kuud ette teatama. Kostja väidab, et teatas sellest soovist suuliselt veebruaris 2009, kuid see väide on jäänud tõendamata. Samuti tuleb märkida, et pooled on selgesõnaliselt kokku leppinud kirjalikus vormis ning suuline vorm ei vasta lepingus kokku lepitule. Samas on pooled 29.04.2009 kirjalikult vormistanud eluruumi üleandmisevastuvõtmise akti, mida tuleb pidada üürilepingu lõppemise kuupäevaks, sest pärast seda

päeva kostja ruumi ei kasutanud. Poolte tahe oli leping lõpetada ning ruumi valdus anda tagasi hagejale. Puudub vaidlus, et allüürileping lõppes 29.04.2009. Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas lepingus sätestatud 2-kuuline etteteatamistähtaeg annab hagejale aluse esitada üüri ja kommunaalteenuse nõudeid. Kohus vastab sellele küsimusele eitavalt. Kui allüürileping on lõppenud ei saa hageja enam üüri nõuda. Samuti puudub alus nõuda tasu kommunaalteenuste eest, sest kostja ei ole neid teenuseid tarbinud. Lepingus ei ole ka kokku lepitud leppetrahvi juhuks, kui kostja ei täida 2-kuulise etteteatamise kohustust. Kui ei ole põhikohustust, ei saa olla ka sellest tulenevat kõrvalkohustust e viivist. Ei ole välistatud, et etteteatamistähtaja rikkumisest võivad tuleneda hageja nõuded mõnel muul alusel, kuid vastavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.