Võlaõigus › Töövõtulepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Osaühing L esitas 28.10.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Korteriühistu vastu 28 966 krooni nõudes. 13.11.2009 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 17.11.2009. Võlgnik esitas 24.11.2009 nõudele vastuväite. 30.12.2009 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Osaühingu L(hageja) esitas 25.01.2010 maakohtule hagi Korteriühistu (kostja) vastu võlgnevuse 26 916 krooni, viivise 14 803 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 13.07.2009 töövõtuleping nr 13/07/01. Vastavalt lepingule pidi hageja teostama objektil vana sillutisriba demonteerimise ja uue ehitamise. Tööde lõpetamise tähtajaks oli 27.08.2009 ning maksumuseks 169 581.60 krooni vastavalt hinnapakkumisele nr 083. Tööde teise etapi teostamise ajal selgus täiendavate tööde tegemise vajadus – panduse viimistlus ja vuukide täitmine panduse ja paneelide vahel. Antud tööd ei olnud lepinguga ette nähtud. Hageja teavitas sellest vastavalt lepingu p 4.4. kostjat ning kostja andis oma nõusoleku tööde teostamiseks. 19.08.2009 koostati täiendavate tööde kalkulatsioon summas 9 660 krooni, see ei sisaldanud aga töödeks vajalike materjalide maksumust. Kohe ei olnud võimalik kindlaks määrata mastiksi kogust ja selle tüüpi, kuna oli vajadus selle kooskõlastamiseks ehitusjärelevalvega. Samuti ei määranud pooled kindlaks, kes mastiksi tarnib – tellija või töövõtja. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt ostis mastiksi (5 760 krooni) hageja. Seega leiab hageja, et poolte kokkuleppel muudeti tööde tegemise tähtaega ning hinda. Kostja on tööd vastu võtnud ning ei ole esitanud tööde osas pretensioone. Samas ei ole kostja hageja poolt esitatud arvet nr 34280909 summas 26 916 krooni tasunud. Vastavalt lepingu p 8.3 on hageja arvestanud kostjale viivist 0.5 % päevas tasumata summalt. Seisuga 25.01.2010 on viivis 14 803 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu. Teise etapi tööde teostamise ajal selgus, et objekti territooriumil oli maetud ehituspraht. Ehitusprahi poolt tekitatud süvendite likvideerimise kulud ei olnud töövõtulepinguga ette nähtud, mistõttu sõlmisid pooled 19.08.2009 uue kokkuleppe lisatööde teostamise kohta summas 9 660 krooni. Kostja vaidleb vastu, et täiendavateks töödeks oli panduse viimistlus ja vuukide täitmine panduse ja paneelide vahel. Samuti vaidleb kostja vastu, et poolte vahel oli kokkulepe täiendava mastiksi osas. Mastiksi maksumus ning sellega seotud tööd olid lepinguga ette nähtud ning sisaldusid hageja hinnapakkumises. Samuti ei nõustu kostja hageja väitega, et poolte kokkuleppel pikendati tööde teostamise tähtaega. Tulenevalt lepingu p 5.2 pidi hageja tööd lõpetama hiljemalt 27.08.2009 ning lepingu p 5.6 kohaselt on töövõtjal õigus taotleda tellijalt lepingu tähtaja pikendamist juhul, kui lisa- ja/või muudatustööde maht ületab 10% lepingu esialgsest tööde füüsilisest mahust. Sama õigus on hagejal tulenevalt lepingu p 7.6. Tööde teostamise ajal ei ole hageja taotlenud lepingu tähtaja pikendamist. Samuti oli lisatööde maht, mida kostja aktsepteerib, niivõrd väike võrreldes kogu lepingus sätestatud tööde mahuga, et hagejal puudus lepingu järgi põhjendatud alus tähtaja pikendamiseks. Lepingut sai vastavalt lepingu p 13.1 muuta ja täiendada üksnes

kirjalikult. Hageja rikkus oma kohustusi ning andis tööd üle 28.09.2009, s.o 32 päeva viivitusega. Kostja vaidleb vastu kostja poolt esitatud arvele nr 34280909. Tööde üleandmise kuupäeval andis hageja kostjale teostatud tööd üle ning allkirjastati üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja teisi dokumente, sh arvet, ei ole vastu võtnud. Hageja sai esimese arve 2009.a oktoobrikuu lõpus summas 20 016 krooni. Pärast nimetatud arve kättesaamist on kostja 13.11.2009 esitanud hagejale vastuväited ning tasaarvestamise avalduse. Kostja kinnitab, et pooled on sõlminud 19.08.2009 kokkuleppe täiendavate tööde osas summas 9 660 krooni, kuid kostja ei ole tellinud pandust ega mastiksit. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu vaid kostjaga kooskõlastatud tööde ja materjalide eest vastavalt lepingu p 4.4. Samuti ei tõenda hageja poolt esitatud arved, et ostetud mastiksit on kasutatud kostja objektil. Kostja ei tunnista killustiku tellimisega seotud kulusid, kuna hageja ei ole killustikku kostja jaoks hankinud ega ehitusobjektile toonud. Seega aktsepteerib kostja lisatöid summas 6 800 krooni, s.o traktorining tööjõukulu. Kuna hageja on viivitanud tööde üleandmisega 32 päeva, siis vastavalt lepingu p 8.2 on kostjal õigus nõuda leppetrahvi 0.5% lepingu hinnast iga tähtaega ületanud päeva eest, kuid mitte üle 5 % lepingu hinnast. Kostja tasaarvestab oma leppetrahvinõude 8 476 krooni hageja nõudega ning nõuded on lõppenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 2 alusel 13.11.2009 tasaarvestuse tulemusena.

MAAKOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on pooled 13.07.2009 sõlminud ehituse töövõtulepingu nr 13/07/01, mille objektiks on korterelamu aadressiga xxx, Tallinn vana sillutisriba demonteerimine ja uue ehitus 193 m2 (247.4 jm) vastavalt lepingu dokumentidega (peatükk 3) määratud tingimustele kuni valminud objekti üleandmise-vastuvõtmise aktiga tellijale üleandmiseni (t lk 20-28). Seega on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingupoolte õigused ja kohustused on sätestatud lepingu 6. peatükis (t lk 21-22). Lepingu p 6.1.1 kohaselt on hageja kohustus teostada kokkulepitud tööd ja need tellijale üle andma vastavalt lepingu dokumentidele, mis on toodud lepingu punktis 3. Lepingu dokumendid on loetletud lepingu 3. peatükis: leping, xxx elamu sillutisriba renoveerimise projekt nr K-00235 (t lk 95-108), hinnapakkumine nr 083 (t lk 27). Lepingu p 6.2.1 kohaselt on kostja kohustatud tasuma tööde eest vastavalt lepingu punktis 7 sätestatud korrale. Tööde maksumuseks on 169 581.60 krooni (lepingu p 4.1). Lepingu p 4.3 kohaselt tööde mahtude või koosseisu muutumisel lepingu täitmise käigus, lepivad pooled vastavate tööde teostamise mõju lepingu hinnale eraldi kokku ning lepingu p 4.4 kohaselt kõik võimalikud lisatööd lepitakse poolte vahel kirjalikult kokku enne vastavate tööde teostamist. Teostades lisatöö tellija nõusolekuta, kaotab töövõtja õiguse nõuda tasu tehtud töö eest, kuid töövõtjal on õigus eemaldada lisatööde käigus objektile paigaldatud materjal. Seega on pooled kokku leppinud töö eelarves, mis on töövõtjale siduv VÕS § 639 lg 1 tulenevalt. Pooled on lepingu p 5.2 kokku leppinud tööde teostamise tähtajas 27.08.2009. Lepingu p 5.6 kohaselt on töövõtjal õigus taotleda tellijalt lepingu tähtaja pikendamist juhul, kui lisa- ja/või muudatustööde maht ületab 10% lepingu esialgsest tööde füüsilisest mahust, samuti tööde mahu suurenemisel selliste lisatööde tõttu, mis telliti pärast vastava töölõigu alustamist või vastavate materjalide, alltööde või seadmete tellimist, sõltumata selliste lisatööde maksumusest.

Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on täitnud lepingu nõuetekohaselt (tähtaja osas) ning kas hageja on teostanud kostjale lisatöid, mille eest on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu. Hageja väidab, et mastiks, mastiksi paigaldamine ning pandus oli lisatöö, mille eest on hagejal õigus nõuda täiendavalt tasu vastavalt arvele nr 34280909 summas 26 916 krooni (t lk 39). Hageja on esitanud lisatööde osas kalkulatsiooni (t lk 81). Kostja võtab omaks, et 6 800 krooni eest on hageja teinud lisatöid, mille osas oli pooltel kokkulepe (t lk 89). VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kohus on tuvastanud, et vuugimastiksi ning panduse paigaldamine ei olnud lisatöö, sest see oli ette nähtud projektis ning lepingu p 2.1 ja 3.2 tuli tööd teostada vastavalt xxx eluhoone sillutisriba renoveerimise projektile nr K-00235. Lepingu p 2.2 kohaselt tööde tegemisel kasutatavad materjalid, detailid ning seadmed ja mehhanismid on ette nähtud projektis ning töövõtja hinnapakkumises nr 083, mis on lepingu lisa nr 1. Ettenähtust erinevate materjalide, detailide ja seadmete kasutamine/paigaldamine vormistatakse vajadusel pooltevaheliste eraldi kokkulepetega. Ehitustöödega seotud materjalikulud on toodud projekti tabelis nr 1 (t lk 99) ning ehituseks kasutatavad materjalid koosnevad: betoon, teras (armatuur), killustik ja pehme vuugiling (paksus 10 mm). Projekti 4. peatükis on kirjeldatud, et tekkinud vuuke sh sillutisriba ja paneelseina vahel tuleb valada mastiksiga vastavalt projektijoonistel märgitule. Armatuuri ühendamisel tuleb lähtuda monteeritavate raudbetoonelementide ja – konstruktsioonide üldeeskirjadest ja tehnilistest normidest. Samuti on joonistel ära toodud materjalid (sh vuugimastiks ja killustik, t lk 105-107). Seega on joonistel märgitud, et sillutusriba ja paneelide vahelised avad täidetakse elastse vuugimastiksiga ning seejärel kaetakse pehme vuugilindiga. Puudub vaidlus, et hinnapakkumise tegi hageja pärast projektiga tutvumist ja tööd tuli teostada vastavalt projektile (t lk 89-90). Hageja pole tõendanud väidetavaid kokkuleppeid hagejaga vuugimastiksi tarnimise ja paigaldamise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Samuti pole asjas tuvastamist leidnud, et hageja oleks nõudnud muudatusi pärast lepingu sõlmimist ning et esineks lepingu p 5.6 kirjeldatud olukord. Tulenevalt lepingu p 7.6 teisele lausele on töövõtjal õigus nõuda tööde ajagraafiku ja lepingu hinna muutmist, kui muudatusele kuluv aeg ja tööde olemus seda tingivad. Vastava nõude sisu ja kokkulepped fikseeritakse nimetatud protokollis. Õige on hageja viide VÕS § 13 lg 3, mis sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Seega tulnuks hagejal tõendada, et pooled on suuliselt lepingut muutnud ning esineb VÕS § 13 lg 3 olukord, kuid kohus pole selliseid pooltevahelisi kokkuleppeid tuvastanud. Kohtule esitatud asjaoludest saab kohus teha järelduse, et pooled lähtusid lepinguga kokkulepitud tingimustest (lepingu p 4.4) mida kinnitab asjaolu, et pooled on 19.08.2009 enne lisatööde teostamist sellise kokkuleppe sõlminud (t lk 29). Seega saab lugeda tuvastatuks, et hageja kalkulatsioonis märgitud lisatööd (materjalid ja tööd) – mastiks, mastiksi paigaldus ja panduse paigaldus – olid hõlmatud pooltevahelise lepinguga ning tegemist ei ole lisatööga, mille eest on hagejal õigus nõuda täiendavat tasu. Seega jätab kohus tähelepanuta hageja poolt esitatud arved, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust (t lk 33-36). Kuna eelpool toodud tööd olid hõlmatud lepinguga (hinnapakkumise nr 083 tööde

maksumuse p 6, t lk 27), siis ei ole põhjendatud ka hageja väide, et nimetatud tööde teostamine tingis lepingus märgitud tähtaja ületamise. Hageja pole tõendanud, et pooled leppisid kokku ja muutsid lepingus märgitud tööde teostamise tähtaega. Kohus on selgitanud hagejale nimetatud väite tõendamise kohustust (t lk 77). 19.08.2009 kokku lepitud lisatööd ei saanud põhjustada tähtaja ületamist, kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt teostati see töö paari päeva jooksul (t lk 89). Tulenevalt lepingu p 2.2 tuli kokkulepped materjalide osas vormistada kirjaliku kokkuleppega. Puudub vaidlus, et pooled on sõlminud täiendavate tööde osas kokkuleppe 19.08.2009, kuna teise etapi tööde teostamise käigus selgus, et objektil on ehituspraht, mis tuleb välja kaevata ning süvendid täita. Seega on pooled sõlminud kokkuleppe lisatööde osas: traktor 2 000 krooni, töö 4 800 krooni ja killustik 1 250 krooni, kokku 9 660 krooni (käibemaksuga, t lk 29). Kostja aktsepteerib lisatöid, mis on tehtud summas 6 800 krooni (traktor ja töö), kuid väidab, et hageja killustikku objektile ei toonud. Kostja on esitanud akti, millega tõendab, et täiteliiv oli tellitud kostja poolt (t lk 109). Kohus leiab, et üksnes 19.08.2009 kalkulatsioon ei tõenda, et hageja on nimetatud kokkuleppes tarnitud materjali ka objektile ostnud. Hageja pole tõendanud, et on toonud objektile vastavalt 19.08.2009 kokkuleppele killustikku. Kohtule on hageja poolt esitatud kaetud tööde akt nr 010326, kus on märgitud kasutatud materjalidena killustik 16/32, kuid akti kuupäev on 17.08.2009, mistõttu see ei tõenda, et hageja on 19.08.2009 kokkuleppes märgitud killustiku objektile ostnud. Puudub vaidlus, et 19.08.2009 kokkuleppes märgitud lisatööd teostati pärast kokkuleppe sõlmimist ning see teostati paari päeva jooksul (t lk 89). Seega saab kohus lugeda tõendatuks, et hageja on teinud lisatöid objektil summas 8 160 krooni (6 800 krooni + käibemaks). Puudub vaidlus, et tööd anti üle 28.09.2009, s.o 32 päeva viivitusega (t lk 37-38). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tähtaja ületamist ei tinginud väidetavate lisatööde tegemine. Seega rikkus hageja lepingut, kuna ei andnud töid tähtaegselt üle. Hageja pole tõendanud, et koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga anti kostjale üle ka arve, mille eest nõuti kostjalt täiendavalt tasu 26 916 krooni. Seega ei saa hageja tugineda asjaolule, et kostja ei ole täiendava tasu nõuet vaidlustanud ega pretensioone esitanud. Kohtule on esitatud kaks erineva summaga arvet, kuupäevaga 28.09.2009 (t lk 39, 68). Kohus loeb tõendatuks kostja väite, et kostja sai esimese arve summas 20 016 krooni kätte 2009.a oktoobrikuu lõpus, kuna hageja pole nimetatud asjaolu vaidlustanud ega vastupidist tõendanud. Pärast arve saamist on kostja 13.11.2009 esitanud arvele vastuväite ning tasaarvestuse avalduse (t lk 70-73). Seega kostja, saades teise etapi tööde kohta arve, on mõistliku aja jooksul hagejat teavitanud lepingu mittenõuetekohasest täitmisest – tähtaja rikkumisest - ning seoses sellega esitanud leppetrahvi nõude. Lepingu p 8.2 kohaselt kui töövõtja ei täida lepingut tähtaegselt, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0.5% lepingu hinnast tähtaega ületanud iga päeva eest, kuid mitte üle 5% lepingu hinnast, so kuni 8 479.08 krooni. Kostja on esitanud leppetrahvi nõude summas 8 476 krooni. Kostja aktsepteerib lisatöid summas 6 800 krooni. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud summale juurde lisada käibemaks 1 360 krooni. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale vastavalt 19.08.2009 kokkuleppele 8 160 krooni. Kostja leiab, et pooltevaheline võlasuhe on lõppenud tulenevalt VÕS § 186 p 2 tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitmata muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus

toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kohtu hinnangul on tasaarvestuse formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud. Kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse ning hageja ei ole vaidlustanud selle kättesaamist. Samuti on kohus tuvastanud, et hageja rikkus lepingut, kuna ületas lepingus märgitud tööde teostamise tähtaega, mistõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu p 8.2 alusel leppetrahvi summas 8 476 krooni. Seega pole kostjal hageja ees täiendavate tööde eest summas 8 160 krooni tasu maksmise kohustust, kuna kostja tasaarvestus on kehtiv ning võlasuhe on lõppenud tasaarvestusega. Kohtule esitatud asjaoludel on hageja esitanud kostjale kaks erineva summaga arvet nr 34280909 (t lk 39, 68). Lepingu p 7.2 kohaselt tellija tasub töövõtjale lepingu hinna töövõtja poolt esitatud arvete alusel ning võimalikud lisakulutused tasutakse lepingu p 7.5 kohaselt samade põhimõtete alusel või lepingu lisaga kehtestatud korras. Esitatud asjaoludel ei ole võimalik kohtul täpselt tuvastada, millal muutus hageja 8 160 krooni tasunõue arve nr 34280909 alusel sissenõutavaks (millal õige arve, t lk 39, nr 34280909 kostjale tasumiseks esitati) ning kas kostja oli selle summa maksmisega viivituses enne tasaarvestuse tegemist. Esitatud asjaoludel saab kohus järeldada, et arve, mille tasumist hageja kostjalt hagis nõuab, on hageja kätte saanud käesolevas kohtumenetluses. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka hageja lepingu p 8.3 alusel esitatud viivisenõue. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.