OÜ TOTAL INKASSO hagi Skanska EMV AS-i vastu 815 431,93 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
815 431,93 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TOTAL INKASSO OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
15.04.2010, avalik kohtuistung Hageja TOTAL INKASSO OÜ (registrikood 10554260, asukoht Mesika tee 43, Tallinn), esindaja advokaat Paavo Paas; Kostja Skanska EMV Aktsiaselts (registrikood 10012122, asukoht Madara 25, Tallinn), esindajad advokaadid Aivar Raudsik ja Martin Tälli.
Harju Maakohtu 05.08.2009 otsus
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.08.2009 otsus OÜ TOTAL INKASSO hagis Skanska EMV AS vastu 815 431,93 krooni väljamõistmiseks ja saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.24.08.2007 esitas OÜ TOTAL INKASSO (hageja) Harju Maakohtule hagi Skanska EMV AS-i (kostja) vastu 815 431,93 krooni väljamõistmiseks
2.Kostja (tellija) ja OÜ Asulink (töövõtja, endise ärinimega Linko Ehitus OÜ) sõlmisid 15.09.2003 ehitise alltöövõtulepingu (edaspidi lepingu) Narva heitveepuhastusjaamas ehitustöö tegemiseks. Lepingu p. 6.1. kohaselt oli tööde maksumus 9 940 279 krooni. Kuna kostja rikkus lepingut teatas OÜ Asulink 26.08.2004 kostjale, et ütleb lepingu üles alates 01.09.2004.
3.Ülesütlemise ajaks oli OÜ Asulink poolt tehtud tööde maksumuseks 8 154 319,30 krooni, millest kostja pidas kinni töövõtulepingu p 7.1. alusel 815 431,93 krooni ehk lepingus kokkulepitud ehitusjärgse garantii 10 % suuruses akrediteeritavast summast. Nimetatud töövõtulepingu säte nägi ette, et “Ehitusaegse garantiina ei kuulu töövõtjale väljamaksmisele 10% akrediteeritavast summast” ja selle summa kinnipidamise eesmärgiks oli tagada Skanska EMV AS-l võimalike kulutuste kandmine ehitustegevuse käigus. Töövõtulepingu p 7.3. kohaselt maksnuks kostja ehitusaegse garantiina kinnipeetud rahasumma OÜ-le Asulink tööde lõpetamise järel tingimusel, et viimane esitab kostjale ehitise garantiiperioodi tagatiseks pangagarantii summas, mis moodustab 5% ehitustööde maksumusest. Kuivõrd OÜ Asulink kostjale pangagarantiid ei esitanud, jättis kostja kinnipeetud rahasumma OÜ-le Asulink välja maksmata, tagades selliselt ehitise garantiiperioodil võimalike kulutuste kandmise.
4.Kuivõrd töövõtulepingu p 7.3 kohaselt oli ehitise garantiiperioodi pikkuseks 24 kuud ja OÜ Asulink ütles poolte vahel sõlmitud lepingu üles alates 01.09.2004, pidi kostja hagejale garantiina kinnipeetud rahasumma välja maksma hiljemalt 01.09.2006. Kui ka lugeda garantiiperioodi alguseks ehitustööde lõpetamise aeg Narva Heitveepuhastusjaamas, s.o. 20.08.2005, nagu leiab kostja, oli ehitusaegse garantiina kinni peetud rahasumma väljamaksmise aeg saabunud 20.08.2007.
5.Hageja on nõude kostja vastu nõude loovutamise lepinguga Asulink OÜ-lt omandanud 21.12.2004. Hageja palub kostjalt välja mõista 815 431,93 krooni.
6.Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitas hageja OÜ Asulink ja hageja vahel 21.12.2004 sõlmitud nõuete loovutamise lepingu, kostja ja Linco Ehitus OÜ vahel 15.09.2003 sõlmitud töövõtulepingu, hageja esindaja poolt 01.03.2007 koostatud pretensiooni kostjale, kostja juhatuse liikme vastuse pretensioonile ning hageja esiindaja vastuse sellele, OÜ Asulink poolt saadetud arved kostjale koos nimekirjaga, kostja poolt allkirjastatud OÜ Asulink arved koos ehitustööde üleandmise aktidega ja 28.10.2008 sõlmitud faktooringlepingu AS Hansa Liising Eesti, kostja, OÜ Linko Ehitus ja OÜ Kraft Majad vahel.
7.Hageja on seisukohal, et OÜ Asulink on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevad nõuded õiguspäraselt loovutanud ning nõuete loovutamine on kehtiv. Kostja seisukoht nagu oleks OÜ-l Asulink puudunud võimalus nõude loovutamiseks, sest vaidlusalune leping on kahekülgne leping ja lepingus olid sätestatud OÜ Asulink kohustused, mis olid lahutamatult seotud loovutatud nõudega ning mida saanuks üle anda vaid lepingu ülevõtmisega, pole õige. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS kommentaaride kohaselt on kõik eraõiguslikud nõuded loovutatavad, kui seadus seda ei keela. Eelkõige ei ole lubatud loovutada nõudeid, millele vastanduva kohustuse saab täita vaid senisele võlausaldajale isiklikult. Nõude
loovutamise piirangud on sätestatud VÕS §-s 166 lg 1, kuid nimetatud piiranguid käesolevas vaidluses ei esine. OÜ Asulink ehitusaegse garantiina kostja poolt kinni peetud rahasumma tagastamise nõude näol on tegemist rahalise nõudega, millele saab pöörata sissenõuet. Nõue ei ole isiklikult seotud esialgse võlausaldajaga ning nõuet saab täita ka kolmandale isikule. OÜ Asulink nõude loovutamine hagejale ei ole vastuolus ka hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, sest nõude loovutamisega ei ole kostja olukord halvenenud. VÕS § 171 lubab uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis võlgnikul on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. VÕS § 164 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib oma nõude loovutada võlgniku nõusolekust sõltumata. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased kostja vastuväited selles osas, kus viimane teatab sellise nõusoleku mitteandmisest. VÕS § 165 kohaselt võib senine võlausaldaja loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. OÜ Asulink ja hageja on 28.12.2004 allkirjastanud 21.12.2004 nõude loovutamise lepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt leppisid nõude loovutamise lepingu pooled tagasiulatuvalt alates 21.12.2004 kokku, et OÜ Asulink loovutab hagejale ka tulevikus tekkivad ja tingimuslikud nõuded. Üheks selliseks nõudeks on ka ehitusaegse garantiina kostja poolt kinni peetud rahasumma tagastamise nõue.
8.Hageja ei ole vaidlusalust nõuet loovutanud AS-le Hansa Liising Eesti, mida tõendab OÜ Asulink ja AS Hansa Liising vahel 28.10.2008 sõlmitud faktooringuleping ning mille kohaselt kohustus OÜ Asulink loovutama AS-le Hansa Liising Eesti rahalised nõuded kostja vastu, mis tulenesid OÜ Asulink ja kostja vahel 15.09.2003 sõlmitud ehituse töövõtulepingust, AS Hansa Liising Eesti aga kohustus tasuma OÜ-le Asulink 95% loovutatud nõuete summast, ehk sisuliselt andma viimasele loovutatud nõude täitmise arvel krediiti. Nimetatud nõuete loovutamine toimus iga üksiku arve väljastamise ja selle kostja poolt aktsepteerimise järel, kusjuures loovutati vaid neid nõudeid, mida on nimetatud OÜ Asulink poolt kostjale esitatud arvetes, kusjuures tasumisele kuuluvast summast on igakordselt lahutatud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-s 7.1. nimetatud ehitusjärgse garantiina kinni peetud rahasumma, mistõttu vaidlusalust summat OÜ Asulink loovutada ei saanud. Pealegi ei tulene OÜ Asulink nõue kostja vastu esitatud arvetest, vaid poolte vahel 15.09.2003 sõlmitud töövõtulepingust ning vaidlusaluse ehitusgarantiina kinni peetud summa muutus sissenõutavaks alles peale garantiiaja möödumist. Vastavalt faktooringlepingu p-le 1.2 võis OÜ Asulink loovutada esitatavatest arvetest tulenevad nõuded AS-le Hansa Liising Eesti vaid kuni 31.12.2003, hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks aga alles 20.08.2007. Seega ei saanud faktooringulepingus fikseeritud nõuete loovutamise viimast tähtaega arvestades OÜ Asulink ehitusaegse garantiina kinni peetud rahasummade nõudeõigust AS-le Hansa Liising Eesti üldse loovutada. Pealegi oli kostja faktooringulepingu pooleks ja pidi seetõttu olema ka teadlik viimatinimetatud lepingu sisust ja sellest millised nõuded AS-le Hansa Liising Eesti loovutati.
9.Nõude loovutamine ei eelda kostjale kirjaliku sellekohase teate edastamist VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. VÕS § 168 lg 2 kohaselt on loovutusdokument dokument, mis kinnitab nõude loovutamist. Sellisteks dokumentideks on käesolevas tsiviilasjas OÜ Asulink ja hageja vahel 21. detsembril 2004. a sõlmitud nõuete loovutamise leping ning 28. detsembril 2004. a eespool nimetatud poolte poolt allkirjastatud nõuete loovutamise lepingu muutmise kokkulepe.
10.OÜ Asulink on kostjaga sõlmitud töövõtulepingust taganenud. Käesolevas vaidluses ei oma tähtust, kuidas on toimunud esialgse võlausaldaja OÜ Asulink ja kostja vahel sõlmitud ehituse
alltöövõtu lepingu ülesütlemine, kuna OÜ Asulink nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks ning nõue on õiguspäraselt loovutanud hagejale. Samas ei nõustu hageja kosta seisukohaga, mille kohaselt esialgne võlausaldaja ei ole kostjaga sõlmitud ehituse alltöövõtu lepingut üles öelnud. VÕS § 195 lg 1 kohaselt toimub lepingu ülesütlemine ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. OÜ Asulink on ülesütlemisavalduse edastanud kostjale 26.08.2004 kirjaga, mille on jätnud samal kuupäeval hageja registriaadressile Madara 25, Tallinn valvelauda. Isegi juhul, kui OÜ Asulink ei oleks kostjale kirjalikku ülesütlemisavaldust esitanud, on OÜ Asulink vaidlusaluse lepingu üles öelnud järelduslikult. Riigikohus on oma 19.04.2007 otsuses nr 3-2-1-29-06 märkinud, et kuivõrd VÕS § 195 lg 1 ei näe ette ülesütlemisavaldusele vorminõuet on võimalik ka lepingu järelduslik ülesütlemine kaudse tahteavaldusena. OÜ Asulink lahkumisega ehitusobjektilt pidi kostja mõistlikult aru saama poolte vahel sõlmitud olnud lepingu ülesütlemisest. Ehitusobjektilt lahkumist möönab ka kostja oma 02.10.2007 vastuses, sest kostja ei esitanud OÜ-le Asulink lepingu täitmise nõudeid, vaid selle asemel tellis töövõtulepingu objektiks olevate tööde tegemise teiselt ehitusettevõtjalt. Seega pidi kostja olema teadlik OÜ Asulink poolsest lepingust ülesütlemisest ning kostja aktsepteeris seda oma tegevusega.
11.OÜ Asulink on kostjaga sõlmitud töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud. Ü Asulink ja kostja vahel sõlmitud lepingu p-st 8.1. tulenevalt andis töövõtja kostjale ehitustööd üle etapiviisiliselt iga etapi lõpus vastavasisulise üleandmisaktiga. Lepingu p 8.3. kohaselt kohustus kostja kui tellija osundatud aktides märgitud ehitustööd viie (5) päeva jooksul üle vaatama ning vastu võtma või esitama sama tähtaja jooksul oma põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Seega pidi kostja osundatud akte allkirjastades veenduma töö vastavuses selle ettenähtud mahule. Eespool nimetatud aktidest nähtub üheselt, et kostja on OÜ Asulink poolt tehtud ja aktides märgitud ehitustööd vastu võtnud. isaks eeltoodule tõendab ehitustööde tegemist ka kostja poolt allkirjastatud ning eespool nimetatud aktide alusel esitatud arved. Arvetest nähtub, et kostja on OÜ Asulink poolt esitatud arveid aktsepteerinud kinnitades seda oma allkirjaga. Kostja on vaidlusalused arved ka tasunud. Hageja on seisukohal, et ebatõenäoliseks tuleb pidada asjaolu, et kostja, kes on ehitusturul pikka aega tegutsenud suurettevõtja, teeb makseid oma alltöövõtjale arvete alusel, mille sisu ei vasta tegelikult tehtud ehitustöödele või jätab ehitustööde vastavuse seejuures kontrollimata. Hageja on ka seisukohal et kostja ei ole millegagi tõendanud, et OÜ Asulink poolt tehtud ehitustööd olid ebakvaliteetsed ning kostja on neid ümber teinud, samuti millises mahus on kostja väidetavalt ehitustöid ümber tehtud ning millist hinda on kostja pidanud nende eest maksma. Hageja vaidlustab kostja nimetatud väited ja leiab, et kostjal on eeltoodud väidete tõendamise kohustus TsMS § 230 lg 1 alusel.
12.OÜ Asulink ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenev garantiiperiood on lõppenud, mistõttu on ehituseaegse garantiina esialgselt võlausaldajalt kinni peetud rahasumma tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks. Eeldades, et garantiiaja periood algas 20.08.2005, s.o. tehtud tööde ehitise omanikule AS-le Narva Vesi üleandmise päev, möödus töövõtulepingu p-s 7.3. nimetatud 24-kuuline garantiiaeg möödunud 20.08.2007. Seega oli ehitise garantiitähtaeg hagi esitamise päevaks möödunud ning garantiitähtaja tagatisena kinni peetud rahasumma tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks ning vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, missugusest kuupäeva lugeda garantiitähtaja kulgemise alguspäevaks või missugust metoodikat garantiiaja arvestamisel tuleks kasutada.
13.Hageja väidetel ei tulene ega saagi tuleneda tema nõue alusetu rikastumise õiguslikust regulatsioonist, sest VÕS § 1028 lg 1 sätestatust, on alusetu rikastumise sätete kohaldamise eelduseks see, et võlgniku kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb
hiljem ära. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et OÜ Asulink ning kostja sõlmisid 15.09.2003 töövõtulepingu, mille p-d 7.1. jj nägid muuhulgas ette ka tagatisena kinnipeetud raha tagastamist, mistõttu on poolte vaheline võlasuhe tekkinud VÕS § 3 p 1 järgi lepingust, mille täitmist hageja nõuab. Hageja ei nõustu ka kostja väitega nagu oleks töövõtulepingu p-s 7.1. nimetatud ehitusjärgse garantiina kinnipeetud rahasummade väljamaksmise nõue muutunud sissenõutavaks koos arvetega. Vaidlusaluseid arveid ei ole esitatud ehitusjärgse garantiina kinnipeetud rahasummade väljamaksmiseks, vaid arvetest selgub üheselt, et arve summa on kujunenud ehitusjärgse garantiina kinnipeetavate rahasummade mahaarvamise tulemusel. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
15.Kostja ei vaidlusta, et kostja ja OÜ Asulink sõlmisid 15.03.2003 ehitise alltöövõtulepingu Narva heitveepuhastusjaamas ehitustööde tegemiseks ja, et lepingu p 6.1. kohaselt oli lepinguga ettenähtud ehitustööde maksumuseks 9 940 279 krooni.
16.Pooled on aga lepingu p-s 7.1. kokku leppinud, et ehitusjärgse garantiina ei kuulu väljamaksmisele 10% akteeritavast summast ning kinnipeetud summa kuulub väljamaksmisele peale kahe tingimuse täitumist, s.o. üleandmis-vastuvõtu akti allkirjastamist ja garantiiperioodi tagatise esitamist tellijale. Kuivõrd kostja ja OÜ Asulink vahelise lepingu p. 7.1. näeb ette üksikasjalikud tingimused, mille täitmisel kuulub kinnipeetud 10% akteeritud summast väljamaksmisele ning kumbagi eeltingimust täidetud ei ole, puudub hagejal õiguslik ja faktiline alus nõuda kostjalt hagetava summa väljamõistmist. Lepingu p.-s 7.1. sätestatud tingimuste mõte ei ole see, et sõltumata sellest, kas töövõtja poolt tööd teostatakse või mitte ning kas tehtu vastab lepingu tingimustele või mitte, makstakse tagatisdeposiit igal juhul ja tingimusteta välja. Eeltoodust tulenevalt ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust kas OÜ Asulink poolt esitatud arved olid tasutud ja arvete aluseks olevad aktid olid allkirjastatud, vaid vaidluse lahendamisel omab õiguslikku tähendust vaid see kas OÜ Asulink on oma lepingust tulenevad eeldused täitnud, misjärel tekkiks tal õigus nõuda ehitusjärgse garantii väljamaksmist.
17.Hageja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et lepingu p.-s 7.1. sätestatud eeltingimused oleksid täitmata tingituna kostjast tulenevatest asjaoludest, näiteks OÜ Asulink oleks soovinud allkirjastada tööde üleandmis-vastuvõtu akti või ta oleks soovinud esitada garantiideposiidi tagatise. Sellist olukorda ei eksisteerinud ega saanudki eksisteerida, kuivõrd tööd olid teostatud OÜ Asulink poolt ebakvaliteetselt ning jäid lõpetamata seoses OÜ Asulink omavolilise lahkumisega ehitusobjektilt. OÜ Asulink on registrist kustutatud, kostjal nõudeid kellegi vastu esitada ei ole.
18.Põhjendamatu on hageja väide nagu kuuluks garantiideposiit tagastamisele igal juhul pärast garantiiperioodi möödumist sõltumata lepingu p-s 7.1 sätestatust. Eeltoodu on otseses vastuolus lepingus sätestatud garantiideposiidi väljamaksmise tingimustega. Pealegi oli garantiideposiidi andmine üksnes üks eeltingimus ning selle andmine pidi lepingu p 7.4 kohaselt toimuma tööde vastuvõtmise lõppakti allkirjastamise päevaks, seega eeldas see tööde lõpetamist OÜ Asulink poolt ning töö vastuvõtmist tellija poolt. Tulenevalt asjaolust, et hageja möönab ka ise oma 14.03.2008 seisukohas, et loovutamise esemeks oli tulevikus tekkiv nõue, tunnistab hageja kostja väidetel ka seda, et väidetav nõue ei olnud loovutamise hetkel muutunud veel sissenõutavaks, seega lepingus sätestatud eeltingimused ei olnud täidetud. Hageja pole aga millegagi tõendanud läbi millise teo või millistel asjaoludel muutus nõue hilisemalt sissenõutavaks. Hagi rahuldamise aluseks ei saa olla kostja arvates ka väide, et kostja kui peatöövõtja on tellijale töö üle andud. See ei tähenda, et peatöövõtja on alltöövõtja poolt tehtud
töö vastu võtnud, millisele seisukohale on asunud oma 28.03.2006 otsuses nr 3-2-1-16-06 ka Riigikohus.
19.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud ühegi lepingu p. 7.1 sätestatud tingimuse täitmist, millele järgneks OÜ Asulink nõudeõigus garantiideposiidi tagastamiseks, ei saanud OÜ Asulink taolist olematut nõuet hagejale ka loovutada. Lisaks eeltoodule ei ole nõude loovutamine hagejale kehtiv, sest nii nõuete loovutamise lepingu kui ka selle täiendava kokkuleppe, millised on allkirjastatud vastavalt 21.12.2004 ja 28.12.2004 on allkirjastanud Andres Kesküla, kes alates 07.06.2004 ei olnud enam OÜ Asulinki juhatuse liige. Hageja ei ole esitanud ka volikirja, mis tõestaks, et Andres Keskülal oleks olnud õigus lepinguid allkirjastada. OÜ Asulink poolt kostjale esitatud arvetest nähtub, et nõue on loovutatud AS-le Hansa Liising Eesti, mille arvelduskontole Hansapangas tuleb kanda kogu summa. Kostja hinnangul viitab see lubamatule asjaolule, mille kohaselt on OÜ Asulink oma väidetavaid nõudeid üritanud samaaegsel loovutada mitmele isikule. Juhul kui hageja leiab, et kostja on OÜ Asulink arvelt alusetult rikastunud, on hageja nimetatud nõue kostja vastu TsÜS § 151 lg 1 kohaselt aegunud, sest rahasummade kinnipidamisest kostja poolt kuni hagiavalduse esitamiseni hageja poolt on möödunud kolmeaastane aegumise tähtaeg.
20.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja projektijuhi Rait Viitkari kirja 21.09.2004 Linko Ehitus OÜ esindajale Andres Keskülale, OÜ Asulink isikuandmete ajaloo väljatrüki äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist ja tööde mittevastavuse raportid, mis kostja esitas Narva Heitveepuhastusjaamas tööde teostamise käigus Linko Ehitus OÜ-le. Maakohtu otsuse põhjendused
21.Harju Maakohus jättis 05.08.2009 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
22.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja (tellija) ja OÜ Asulink (töövõtja, endise ärinimega Linko Ehitus OÜ) sõlmisid 15.09.2003 ehitise alltöövõtulepingu Narva heitveepuhastusjaamas ehitustöö tegemiseks. Lepingu p. 6.1. kohaselt oli lepingu maksumus 9 940 279 krooni; lepingu p-s 7.1. on pooled kokku leppinud, et ehitusaegse garantiina ei kuulu väljamaksmisele 10 % akteeritavast summast ja kinnipeetud summa kuulub väljamaksmisele peale üleandmisvastuvõtu akti allkirjastamist ja garantiiperioodi tagatise esitamist tellijale; kostja ei ole ehitusaegse garantiina kinnipeetud summat ei OÜ-le Asulink ega ka hagejale välja maksnud.
23.Pooled vaidlevad selle üle kas kostjal tuleb ehitusaegne garantiisumma, mille ta lepingu p 7.1 alusel kinni pidas, välja maksta hagejale tulenevalt lepingu p-st 7.3 sätestatust, sest lepingus kokku lepitud 24-kuuline garantiiperiood oli hagi esitamise ajaks igal juhul lõppenud või ei kuulu ehitusaegne garantii väljamaksmisele kostja poolt seetõttu, et täidetud ei ole lepingu p-s 7.1 kokkulepitud tingimused, milliste kohaselt kuulub ehitusaegne garantii väljamaksmisele peale üleandmis-vastuvõtu akti allkirjastamist ja garantiiperioodi tagatise esitamist tellijale.
24.Kohus asus seisukohale, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei kuulu kohaldamisele, ehitusseaduse §-s 4 sest pooled vaidlevad käesolevas vaidluses lepingu punkti 7.1 üle, mis reguleerib ehitusaegse garantii andmist ja selle tagastamise tingimusi, mitte ehitise garantiid, mille ehitusettevõtja annab ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisele või selle osale tema poolt tehtud ehitustöö vastavuse tagamiseks kuni kaheks aastaks. Ka lepingu punkte 7.1. ja 7.3 koos vaadates ilmneb, lepingu p-s 7.1 lepivad pooled kokku ehitusaegse garantii suuruse 10 % akteeritavast summast, mis tegelikult on tasu teostatud tööde eest, ja selle, et kinnipeetud summa kuulub töö tellija poolt töövõtjale väljamaksmisele peale üleandmis-vastuvõtu akti allkirjastamist ja garantiiperioodi tagatise esitamist tellijale. Lepingu p-s 7.3 lepitakse aga kokku ehitise garantii andmise tingimused ja kord, s.o. tagatis, mille ehitusettevõtja annab ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisele ning, et garantiiperioodi pikkuseks on 24 kuud, et see
algab lõppakti allakirjutamise päevast ja et see on tellija poolt heakskiidetud pangagarantii summas mis moodustab 5 % lepingu hinnast. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hageja nõue muutunud igal juhul sissenõutavaks seetõttu, et garantiiperioodi 24 kuuline tähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud nagu hageja esitatud hagiavalduses ekslikult leiab.
25.Kohus leidis, et tulenevalt OÜ Asulink ja kostja poolt lepingu p-s 7.1 kokkulepitust oli töö tellijal ehk kostjal õigus kinni pidada ehitusaegse garantiina 10 % igast akteeritud summast. Seda, et nimetatud 10 % ka igast esitatud ja akteeritud arvest kinni peeti, on tõendatud kohtule esitatud Linko Ehitus OÜ poolt kostjale esitatud arvetega, mis nimetatut kajastavad. Kohus asus seisukohale, et vaidlusalune ehitusaegne garantii 10 % on sisuliselt tasu tehtud töö eest, mille maksmise kohustus on töö tellijal VÕS § 635 lg 1 kohaselt pärast töövõtja poolt töö teostamist. Tulenevalt asjaolust, et lepingupooled olid lepingu p-s 7.1 kokku leppinud, et kinnipeetud summa kuulub töövõtjale väljamaksmisele peale üleandmise-vastuvõtuakti allkirjastamist ja garantiiperioodi tagatise esitamist tellijale ja hageja ei ole tõendanud, et tema õiguseellane oleks nimetatud lepingust tulenevad kohustused täitnud, ei olnud hageja nõue, mis tuleneb lepingu p-st 7.1 muutunud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks, millest tulenevalt puudub hageja nõude rahuldamiseks ka õiguslik alus.
26.Arvestades lepingupoolte käitumist, mille kohaselt on kostja kinni pidanud igast akteeritud ja hagejale väljamakstud arvest 10% ehitusaegse garantii tagatiseks ja lepingu p-st 7.1., mille kohaselt kuulub kinnipeetud summa töövõtjale väljamaksmisele peale üleandmisevastuvõtuakti allkirjastamist ja garantiiperioodi tagatise esitamist tellijale, tuleb nimetatud lepingupunkti VÕS § 29 lg 4 ja lg 5 alusel tõlgendada nii, et ehitusaegne garantii tuleb töövõtjale välja maksta pärast lõpliku tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja garantiiperioodi tagatise esitamist tellijale, sest ka garantiiperioodi tagatise pidi töövõtja esitama tellijale hiljemalt tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamise päevaks (lepingu p 7.4). Eeltoodust tulenevalt ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust asjaolu, et OÜ Asulink andis kostjale etapiviisiliselt teostatud töid üle nagu lepingupooled lepingu p-s 8.1 kokku leppisid ega ka see, et kostja maksis talle esitatud arved, v.a. kinnipeetud ehitusaegne garantii, sest kostja poolt esitatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid ei tõenda lõplikku tööde üleandmist töövõtjalt töö tellijale. Pealegi oli vähemalt osa teostatud töödest tehtud puudustega, mida tõendavad tööde mittevastavuse raportid, mis töö tellija kostja Linko Ehtus OÜ-le esitanud on.
27.Kohus leidis, et hageja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud ka seda, et OÜ Asulink on poolte vahel sõlmitud lepingust taganenud. Lepingust taganemist reguleerib VÕS § 188. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt saab lepingupool lepingust taganeda tahteavalduse tegemisega teisele poolele. Sellise avalduse tegemist kostjale hageja tõendanud ei ole. Kuigi VÕS § 188 lg 1 ei sätesta millises vormis tuleb tahteavaldus lepingust taganemiseks teha, ei saa järelduslikuks tahteavalduse tegemiseks kohtu arvates pidada töövõtja ehitusobjektilt lahkumist nagu leiab hageja. Töövõtja ehitusobjektilt lahkumine on kohtu arvates käsitletav töövõtjapoolse lepingu rikkumisena, mitte lepingust taganemisena kaudse tahteavalduse tegemisega nagu leiab hageja.
28.Kohus asus seisukohale, et kohtuotsuses puudub vajadus analüüsida poolte väiteid loovutustehingu kehtivusest või kehtetusest ja nõude samaaegsest loovutamisest mitmele isikule, kuna kohus jätab hagi rahuldamata kohtuotsuse p-s 21-23 toodud põhjendustel. Samuti puudub kohtuotsuses vajadus võtta seisukoht hagi väidetavast aegumisest, sest hageja ei ole kostja vastu esitanud nõuet alusetu rikastumise sätete alusel, vaid OÜ Asulink ja kostja vahel 15.09.2003 sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt. Seega hagi aegumist käesoleval juhul ei tõusetu.
Hageja apellatsioonkaebus
29.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 05.08.2009 otsus ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja 815 431,93 krooni.
30.Kohus on vääralt kohaldanud VÕS § 29 sätestatut ning tõlgendanud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi ebaõigesti. Nn garantiisumma kinnipidamise eesmärgiks oli tagada ehitustööde nõuetekohasus 24-kuulise garantiiperioodi jooksul ning võimaldada kostjal võimalike puuduste ilmnemisel saada garantiisumma arvel nende kõrvaldamiseks lihtsustatud korras hüvitist. Kuivõrd selliseid puuduseid ei ole ilmnenud, ei kuulu garantiina kinnipeetud summa ka kostja poolt omandamisele. Selline oli ka poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel, ning selliselt pidanuks lepingut tõlgendama ka lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Lisaks eelnevale on kohus jätnud kohaldamata VÕS § 159 lg-s 2 sätestatu – juhul, kui kostjal olnukski õigus jätta esialgsele võlausaldajale 10% ehitustööde maksumusest välja maksmata, on sellisel juhul tegemist leppetrahviga, mille tasumist ei ole kostja kunagi nõudnud.
31.Hageja on esile toonud, et esialgne võlausaldaja OÜ Asulink esitas kostjale avalduse lepingust taganemiseks. Kostja on kohtule teatanud, et tema sellist avaldust saanud ei ole, misjärel on Hageja täiendavalt esile toonud, et sellisel juhul on esialgne võlausaldaja OÜ Asulink lepingust taganenud järelduslikult. Sellele väitele ei ole kostja vastu vaielnud, mistõttu pidanuks kohus eeldama kostja omaksvõttu.
32.Kohus on kaevatavas otsuses õigesti tuvastanud, et pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal tuleb ehitusaegne garantiisumma, mille ta lepingu p 7.1. alusel kinni pidas, hagejale välja maksta tulenevalt lepingu p-st 7.3 sätestatust, sest lepingus kokku lepitud 24-kuuline garantiiperiood oli hagi esitamise ajaks igal juhul lõppenud, või ei kuulu ehitusaegne garantii väljamaksmisele kostja poolt seetõttu, et täidetud ei ole lepingu p-s 7.1. kokkulepitud tingimused, milliste kohaselt kuulub ehitusaegne garantii väljamaksmisele peale üleandmis-vastuvõtu akti allkirjastamist ja garantiiperioodi tagatise esitamist tellijale. Samas on kohus jätnud juhindumata poolte vahel lepingu p-s 7.3. kokku lepitud garantiiperioodi pikkusest. Kohus leiab, et kuna esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud leping on olemuselt töövõtuleping VÕS § 635 tähenduses, tuleb garantiisumma väljamaksmisel lähtuda lepingus kokku lepitust – seega kuuluks hageja nõue rahuldamisele vaid juhul, kui esialgne võlausaldaja OÜ Asulink allkirjastanuks kostjaga ehitustööde üleandmis-vastuvõtuakti ning andnuks garantiiperioodi tagatise. VÕS § 637 lg 4 kohaselt tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et esialgne võlausaldaja on kostjale lepingu objektiks olevad tööd etapiviisiliselt üle andnud – nende tööde tegemise ja kvaliteedile vastavuse (või mittevastavuse) üle ei ole pooled vaielnud. Riigikohtu 25.06.2009 lahendis nr 3-21-67-09 on kohus analoogses vaidluses jaatanud töövõtja õigust tehtud töö eest tasu saada. Viidatud otsuse p-s 14 on kohus selgitanud, et hagejal on õigus saada töövõtutasu lepingu alusel valminud ja kostja vastuvõetud toodangu eest. Selleks ajaks ei olnud hageja oma tellimusi tühistanud, kostja on kaubad vastu võtnud ja need müünud. Arvestades, et kostja on hagejalt saadud kaubad müünud, oleks kostja keeldumine kaupade eest hagejale tasuda käsitatav kostja alusetu rikastumisena hageja arvel. Kostja on pärast esialgse võlausaldaja OÜ Asulink ehitustööde lõpetamist andnud Narva Heitveepuhastusjaama ehitustööde tegemise edasi teistele alltöövõtjatele ja hiljem ka tellijale ning saanud tellijalt kokkulepitud tasu. Selline situatsioon sarnaneb valmistatud asja müügiga kolmandale isikule, mida Riigikohus eespool viidatud otsuses on analüüsinud. Enne ehitustööde üleandmist on OÜ Asulink kõrvaldanud ka kõik puudused viimase poolt tehtud ehitustöödes – vastasel juhul poleks tellija Aktsiaselts Narva Vesi objekti aga vastu võtnudki. 10% suuruse garantiisumma välja maksmata jätmine viiks
Kostja alusetu rikastumiseni, mis ei ole Riigikohtu seisukohale tuginedes lubatud ega olnud ka poolte eesmärgiks.
33.VÕS § 29 lg 1 sätestatu kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Poolte ühine tahe lepingu sõlmimisel oli suunatud sellele, et esialgne võlausaldaja saab tehtud ehitustööde tegemise eest kokkulepitud tasu – poolte eesmärgiks oli sellise tasu maksmine välistada ainult sellisel juhul, kui lepingu p-s 7.3. garantiiperioodi jooksul ilmnevad ehitustöödes puudused. Neid aga ilmnenud ei ole, mistõttu ei kuulu nn garantiisumma kinnipidamisele. Kohus on siinkohal ekslikult järeldanud, et nn garantiisumma kuulub väljamaksmisele vaid teatud formaalsete eelduste saabumisel. Selline tõlgendus ei ole aga kooskõlas VÕS-is sätestatuga isegi olukorras, kui poolte tegelikku tahet ei õnnestuks kindlaks teha. VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendatakse sellisel lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seetõttu puudub mistahes mõistlik põhjendus eeldada, et kostjal puuduks kohustus lepingu alusel makstava tasu väljamaksmiseks vaid seetõttu, et pooled ei allkirjastanud ehitustööde üleandmise-vastuvõtu akti (nn lõppakti), kuigi etapiviisiliselt tehtud ehitustööd on esialgse võlausaldaja OÜ Asulink poolt kosjale üle antud. Kostjal puudub alus sellise tasu vähendamiseks – pooled on lepingu p-s
6.3.kokku leppinud, et hindade korrigeerimine on võimalik vaid pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. Pooled on lepingu p-s 6.1. kokku leppinud, et esialgsele võlausaldajale OÜ-le Asulink makstakse kokku 9 940 279 krooni, mis sisaldab ka kostja poolt seni kinni peetud nn garantiisummat 815 431,93 krooni, mille tasumist hageja pärast nõude loovutamist nõuab. Isegi kui asuda seisukohale, et lepingu p 7.1., millele on maakohus otsuses tuginenud, lubab kostjal lepingus märgitud ehitustööde hinda töövõtja poolse väidetava lepingurikkumise korral ühepoolselt korrigeerida, on tegemist sanktsioonilise iseloomuga kokkuleppega ühekordse rikkumise puhuks. Olemuslikult on kostja poolt kinni peetud rahasumma näol tegemist tagatisega, mille eesmärgiks on hõlbustada kostja rahalise nõude maksmapanekut, kui selline nõue eksisteeriks. Seetõttu leiab kostja, et vaidlusaluse kinnipeetud garantiisumma suhtes tuleb kohaldada seaduses leppetrahvi kohta sätestatut. Muuhulgas tuleb siinkohal juhinduda VÕS § 159 lg-s 2 sätestatust ning järeldada, et kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna puudub vaidlus küsimuses, et kostja ei ole esitanud hageja õiguseellasele ega ka hagejale kinnipeetud 10 % rahasumma osas ühtegi leppetrahvinõuet või mistahes muid nõudeid. Eespool nimetatud tagatise (leppetrahvi) eesmärgiks ei ole tagada tellijale vääramatut õigust tagatisraha endale võtmiseks – vastupidi, kui ka kostjal selline nõue oleks, peaks ta tõendama selle olemasolu ning rahuldama selle tagatisena kinnipeetud rahasumma arvelt. Võttes arvesse eespool toodut, on maakohus kohaldanud ebaõigesti VÕS § 635 lg 1 sätestatut, leides, et nn 10% suurune garantiisumma ei kuulu esialgsele võlausaldajale väljamaksmisele vaid seetõttu, et selle näol on tegemist osana lepingus kokku lepitud ehitustööde maksumusest. Pooled on lepingus kokku leppinud, et ehitustööde maksumust võib muuta vaid poolte kokkuleppel, kuid seda tehtud ei ole. Lepingu p 7.3. kohaselt lõppes esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud lepingu esemeks olevate ehitustööde garantiiaeg, mille jooksul ilmnevate puuduste kõrvaldamise finantseerimiseks oli vaidlusalune garantiisumma ette nähtud, hiljemalt 20.08.2007. Selleks ajaks oli ka 10% suurune nn garantiisumma muutunud sissenõutavaks.
34.Kohus on leidnud, et hageja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud seda, et esialgne võlausaldaja OÜ Asulink on poolte vahel sõlmitud lepingust taganenud. Kohus selgitas, et lepingust taganemist reguleerib VÕS § 188. Nimetatud paragrahvi esimese lõike (VÕS § 188 lg 1) kohaselt saab lepingupool lepingust taganeda tahteavalduse tegemisega teisele poolele. Sellise avalduse tegemist kostjale hageja tõendanud ei ole. Kuigi VÕS § 188 lg 1 ei sätesta
millises vormis tuleb tahteavaldus lepingust taganemiseks teha, ei saa järelduslikuks tahteavalduse tegemiseks kohtu arvates pidada töövõtja ehitusobjektilt lahkumist nagu leiab hageja. Töövõtja ehitusobjektilt lahkumine on kohtu arvates käsitletav töövõtjapoolse lepingu rikkumisena, mitte lepingust taganemisena kaudse tahteavalduse tegemisega nagu leiab hageja. Kostja on esile toonud, et esialgse võlausaldaja OÜ Asulink lepingust taganemine ei ole kehtiv, kuna kostjale ei ole esitatud avaldust lepingust taganemiseks. 25.10.2007 kohtule esitatud menetlusdokumendis selgitas hageja, et juhul, kui kostja ei ole taganemisavaldust saanud, on esialgne võlausaldaja lepingus taganenud lepingust järelduslikult. Edasistes menetlusdokumentides ega ka suuliselt kohtuistungil ei ole kostja hageja väitele järeldusliku taganemise kohta vastu vaielnud, mistõttu pidanuks maakohus selles küsimuses eeldama TsMS § 231 lg 2 alusel kostja omaksvõttu. Juhul, kui aga kohus oleks leidnud, et hageja väide lepingust taganemise kohta on tõepoolest tõendamata, nagu kaevatavast otsusest üllatuslikult selgub, pidanuks kohus TsMS § 230 lg 2 alusel tegema hagejale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Analoogse regulatsiooni nägi ette ka enne 2006.a kehtima hakanud TsMS, mille § 91 lg 2 lubas kohtul samuti teha pooltele ja teistele protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, ning mille osas on Riigikohus oma 05.06.2002 otsuses selgitanud, et apellatsioonikohus on rikkunud TsMS § 227 lg-t 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS §-s 3 sätestatud tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbivaatamise ülesanne eeldab, et kohus peab TsMS §-st 91 tulenevalt pooltele ja teistele protsessiosalistele selgitama, milliste nende nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes pooltele ja protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid Eelnevast tuleneb, et varasemalt kehtinud TsMS § 91 ning hetkel kehtiv TsMS § 231 ei ole kohtule mitte üksnes soovituslik, vaid kohustuslik – kohus ei saa menetlusosalist otsuses üllatada seisukohaga, et üks või teine faktiline asjaolu on tõendamata, kui sellele ei ole varasema menetluse käigus osundanud ei kohus ega ka vastaspool. Isegi juhul, kui eeldada, et hageja ei ole lepingust taganenud, on tänaseks selge, et leping on lõppenud. Sellisel juhul on lepingust taganenud (järelduslikult) kostja, kes ei ole aga tõendanud, et tal eksisteeriks mistahes rahalisi nõudeid esialgse võlausaldaja vastu, mis välistaks hageja nõude rahuldamise. Vastus apellatsioonkaebusele
35.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus
36.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja tsiviilasi saata maakohutule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt vaidlusaluse lepingu p-dele 7.1 ja 7.3 antud tõlgendusega.
37.Lepingu p 7.1 sätestab tingimuslikult, et 10% tööde hinnast kuulub väljamaksmisele pärast seda, kui tööd on lõppaktiga tellijale üle antud ning tööde teostaja on andnud töödele lepingu ps 7.3 sätestatud garantii. Lepingu p 7.1 ei võta kolleegiumi hinnangul tööde teostajalt õigust nõuda tööde eest kogu kokkulepitud hinda, kuid välistab 10% ulatuses tasu nõudmise õiguse 24-ks kuuks, kui tööde teostaja ei täida lepingu p-s 7.3 ettenähtud tehtud töödele garantii andmise kohustust. Kolleegium on seisukohal, et lepingu p-i 7.1 eesmärk on kaitsta tööde tellijat tööde tegija poolt lepingu p-i 7.3 rikkumise vastu seeläbi, et kui viimane tehtud töödele lepingu p-s 7.3 sätestatud garantiid ei anna, jääb p-i 7.1 alusel tellija poolt kinnipeetud summa
lepingu p-s 7.3 silmas peetud garantiid tagatisena asendama. Garantii pikkuseks on pooled lepingu p-i 7.3 kohaselt leppinud kokku 24 kuud. See tähendab, et lepingu p-i 7.1 alusel arvete tasumisel kinnipeetud summa kuulus tellija poolt tööde tegijale, vaatamata viimase poolt lepingu p-i 7.3 võimalikule rikkumisele, hiljemalt tööde tegemisest 24 kuu möödumisel väljamaksmisele.
38.Asjaolu, et tööde tegija ei teinud ära kõiki kokkulepituid töid ja seetõttu tööde lõppakti ei allkirjastatud, ei anna kolleegiumi arvates alust jätta nende tööde eest, mille tegija lõpetas, kokkulepitud tasu maksmata. Hageja ei nõua tasu töö eest, mida tööde teostaja ei ole teinud, vaid soovib saada kokkulepitud tasu tööde eest, mille tegija jõudis valmis teha ja kostjale etappide kaupa üle anda (I kd, tl 66-104 ja 135-193). Maakohus ei ole pööranud tähelepanu sellele, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et nendes töödes, mille kostja vastu võttis, oleks pärast tööde valmimist 24 kuu jooksul ilmnenud puudusi, mis tuli kostjal kõrvaldada. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on tööd valminud ulatuses vastuvõtnud ja talle esitatud arved (I kd, tl 66-104 ja 135-193) 90% ulatuses tasunud. Kostja on küll esitanud pretensioone tööde tegijale (II kd tl 10-44), kuid puudutavad tõendid selle kohta, et kostjal oli tehtud tööde kvaliteedi pinnalt põhjust garantiid maksma panna ja arvete maksmisel tehtud kinnipidamistena kogutud summat pretensioonides loetletud puuduste likvideerimiseks kulutada.
39.Maakohtu tõlgendus, et kostja võib jätta 10% tööde hinnast lõppakti puudumise ja lepingu p-s 7.3 sätestatud garantii andmata jätmise tõttu välja maksmata, ei ole eeltoodu põhjal paikapidav ning kohus on seetõttu jätnud hagi rahuldamata ekslikul põhjendusel. Tuginedes lepingu p-de 7.1 ja 7.3 tõlgendamisele, on maakohus pidanud liigseks võtta seisukohta kostja vastuväidete osas, mis puudutavad lepingust taganemist, hagi aluseks oleva nõude aegumist, nõude loovutustehingu kehtivust ja nõude samaaegset loovutamist mitmele isikule. Kuna lepingu p-d 7.1 ja 7.3 sisu ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks, tuleb maakohtul võtta seisukoht ka ülejäänud kostja vastuväidete osas. Ringkonnakohtul ei ole võimalik asuda esimesena vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid tuvastama ja esitatud tõenditele sisulist hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
40.Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud kuuluvad jagamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.