Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-09-61374 tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja P.K. ja kostja T.S. vahel on 23.10.2008.a sõlmitud laenuleping (tl 10-11). Vastavalt lepingule andis hageja kostjale laenu summas 270 000 krooni, mis väljastati kostjale lepingu allkirjastamise päeval, laenusumma lõpliku täieliku tasumise lõpptähtaeg oli lepingu punkti 1.1 kohaselt 22.10.2009.a. Kostja ei ole hagejale laenatud summat tagastanud. Juba laenulepingu kehtivusajal sai hageja informatsiooni selle kohta, et kostjal ja temaga seotud ettevõttel xxxxxx xxxx OÜ-l lasub hulgaliselt muid, täitmata kohustusi. Seetõttu pöördus hageja õigusabi saamiseks Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo poole. Hageja esindaja poolt saadeti kostjale 11.03.2009.a teabenõue, milles paluti kostjal esitada selgitus laenu tagasimakse võimekuse kohta, samuti laenu tagastamise kavatsuse ning tagatise seadmise võimaluste osas (tl 12). Kostja laenu tagastama ei asunud, kuid teatas oma 27.05.2009.a e-kirjas järgmist: saadan selgituse K.P. ees. Olen võimeline tasuma võla aasta lõpuks, osade kaupa. Nädala jooksul selgub, millal saan tasuda esimese makse. Kostja teatas oma 28.05.2009.a e-kirjas, et teeb ettepaneku maksegraafiku osas (tl 13). Sellekohasest lubadusest hoolimata ei alustanud kostja ei osaliste maksete tegemisega ega teinud ettepanekut maksegraafiku sõlmimiseks. Suulistes vestlustes on kostja korduvalt lubanud hagejale võla tasuda, kuid rahalisi arveldusi lubadustele järgnenud ei ole. Laenulepingus laenu tagastamise fikseeritud tähtaeg saabus 22.10.2009.a. Hageja on kõik oma laenulepingujärgsed kohustused täitnud korrektselt. Kostja ei ole oma lepingust tulenevate maksete tasumise kohustusi nõuetekohaselt täitnud, millega on jämedalt rikkunud laenulepingulisi kohustusi. Kuna kostja ei ole soostunud käesolevat vaidlust kohtuväliselt lahendama, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Kostja on tasumisega viivitanud alates 22.10.2009.a, jättes tasumata kogu laenusumma. Hagi esitamise seisuga on viivisevõlgnevus tagastatavalt laenusummalt 1566 krooni (viivitatud 29 päeva), ent see viivisenõue suureneb iga viivitatud päevaga 54 krooni võrra. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, § 103, 108 lg 1, § 94, § 113 lg 1 ja § 396 lg 1, palub hageja mõista kostjalt välja laenusumma tagastamise põhivõlgnevus summas 270 000 krooni ning viivisevõlgnevus hagi esitamise seisuga summas 1566 krooni, kokku kuni 100% ulatuses põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, hageja on tagaseljaotsuse tegemist taotlenud ning kostja on hagimaterjalid väljastusteate alusel 05.02.2010.a õe A.S. kaudu edasiandmisega kätte saanud, kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine, hagis on taotletud tagaseljaotsuse tegemist puhuks, kui kostja hagile ei vasta. Kostja ei ole täitnud hagejaga 23.10.2008.a sõlmitud laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 270 000 krooni ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1566 krooni, kõik kokku 271 566 krooni hageja P.K. kasuks. Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-09-61374 sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 23.11.2009.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kokku kuni 100% ulatuses põhinõudest P.K. kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud (nende rahalise suuruse), kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Antud juhul on hageja sellise nõude koos kulunimekirja ja neid kinnitavate tõenditega esitanud kohtule 19.04.2010.a. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub vastavalt TsMS § 174 ja § 177 väljamõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 27 500 krooni, kui vältimatu ja vajalik kulutus hagi esitamisel, hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 450 krooni, kohtutäituri tasu hagi tagamise eest 5220 krooni ning kulutus hagejale osutatud õigusabi eest 11 088 krooni (vastavalt hagejale Alvin, Rödil & Partner Advokaadibüroo poolt hagejale esitatud arvele nr 1193, 84 ja 416). Nimetatud õigusabikulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Toomas Talviste Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.