Tsiviilasi nr.2-10-16016
(tagaseljaotsus)
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-16016
Tsiviilasi
X AS hagi T E vastu tasumata maksete 5 378,98 krooni nõudes Hageja : X AS ( reg.kood X, asuk. X, X, X) Hageja volitatud esindaja: E P Kostja : T E (ID X; eluk. X) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusosalised
Menetlusvorm
.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §271, §292, §293, §294, § 310, §101 lg. 1 p. 1,3, TsMS §142 lg. 1, §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus
otsustas: Rahuldada X AS hagi T E vastu tasumata maksete 5 378,98 krooni võlgnevuse nõudes täies ulatuses. Välja mõista T E üüri- ja kommunaalmaksete võlgnevus summas viis tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa ( 5 378 ) krooni
senti ja menetluskuludena riigilõiv üks tuhat ( 1000) krooni X AS ( a/a X ) kasuks. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 10.05.2010.a. ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.
Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et kostja kasutas üürilepingu alusel hagejale kuuluvat korterit aadressil X, X. tähtajaga 08.09.2009. kuni 22.03.2010.a. Üürilepingud nr X, X oli sõlmitud kostjaga tähtajaga kuni 31.05.2010.a. Kostja vabastas eluruumi 22.03.2010.a. jättes tasumata üüri ja kommunaalmaksete arved summas 4 781,40 krooni ja tähtajaks tasumata summadelt arvestatud viivise summas 597,58 krooni. Üürilepingu p. X kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri 5 kr/m2 ning kandma üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid. Üürilepingu p. X kohaselt kostja kohustus tasuma üürileandja poolt esitatud üüri ja kommunaalteenuste arved hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Arvete tasumata jätmisel või tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis tasumata talle perioodil november 2009.a. kuni märts 2010.a. esitatud üüri ja kommunaalmaksete arved kokku summas 4 781,40 krooni ja tähtajaks tasumata summadelt on arvestatud viivis 597,58 krooni. Kuna kostja jättis tasumata talle esitatud üüri- ja kommunaalmaksete arved, siis palub hageja kostjalt välja mõista üüri- ning kommunaalteenuste võlgnevuse summas kokku 5 378,98 krooni ja menetluskuludena asjas tasutud riigilõiv 1000 krooni. Menetluse käik 08.04.2010.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl. 14-16 /. Kostjale on kohtudokumendid edastatud isiklikult 16.04.2010.a. /tl.20/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” ( TsÜS ) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et X AS ja T E vahel oli sõlmitud üürilepingud nr X ja X, mille kohaselt kostja kasutas hagejale kuuluvat eluruumi X, X / tl. 3-4 /. Seega eksisteerib poolte vahel lepingul põhinev kohustis. VÕS § 76 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg. 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingu p. X kohaselt kohustus kostja maksma üüri 5 kr/m2 ning kandma üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid ning tasuma üürilepingu esemeks oleva elamu hoolduskulud ning katma üürileandja maamaksukulud. Seega on poolte vahel sõlmitud üürilepinguga lepitud kokku üürniku kohustus tasuda üüri, kõrvalkulud, maksud ja koormised. VÕS § 294 kohaselt kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürilepingu p. X kohaselt kohustus kostja tasuma üürileandja poolt esitatud üüri- ja kommunaalmaksete arved hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks ja arvete tähtajaks tasumata jätmise korral maksma viivist jooksvale kuule järgneva kuu 1. kuupäevast viivist 0,15% tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest /tl.3-4/. Asja materjalidega /tl. 6-7 / on tõendatud, et kostja jättis tasumata talle esitatud arved perioodil november 2009.a. - märts 2010.a. summas 4 781,40 krooni ja viivised 597,58 krooni, mis tuleb temalt hageja kasuks ka välja mõista. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest jooksvale kuule järgneva kuu1. kuupäevast tasumata summadelt iga viivitatud päeva. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast saades viivise suuruseks seisuga 597,58 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist.
VÕS § 101 lg. 1 p.x sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks üüri- ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa kokku summas 5 378,98 krooni Menetluskulud TsMS § 174 ’ lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskuludena kostjalt välja mõista riigilõiv 1 000 krooni hageja kasuks.
Aare Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.