1.Harju Maakohtu 11.09.2009 otsus jätta muutmata ja Galina Poperetskaja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.08.09.2008 esitas korteriühistu (KÜ) Kurgla Rabamaja (edaspidi avaldaja, hageja, vastustaja) maksekäsu kiirmenetluses avalduse Harju Maakohtusse Galina Poperteskajalt (edaspidi võlgnik, kostja, apellant) võlgnevuse suuruses 11 626.80 krooni ja menetluskulude saamiseks. Võlgnik esitas avaldusele vastuväite ja 13.11.2008 jätkas maakohus menetlust hagimenetluse korras. Menetuse käigus hageja täpsustas nõuet ja palus kostjalt välja mõista 13 620 krooni.
2.hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostja on KÜ Kurgla Rabamaja liige. Hageja 20.07.2008 üldkoosolekul nenditi, et pärast 01.01.2006 on üldkoosolekute kokku kutsumise korda rikutud sellisel määral, mis on toonud kaasa otsuste tühisuse. Muu hulgas otsustas koosolek vähendada varasematel koosolekutel kehtestatud liikmete osamaksu suurust (50 krooni) ja kehtestada osamaks 10 krooni kuus ruutmeetri kohta. Samas otsustati teha kõigi liikmete maksete osas ümberarvestused seni makstud summade osas ning lepiti kokku võimalike võlgnevuste tasumise kord. Põhjusel, et ühistu liikmetelt koguti makseid ebaõigesti. Raamatupidamise korrastamise tulemusel tehti ümberarvestused. Ühistu liikmetest ühel oli kujunenud ettemaks, neljal võlgnevus. Kõik ühistu liikmed, peale kostja, on ümberarvestusega nõustunud. Hageja on 03.08.2008 teinud kostjale ettepaneku tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel, millega kostja aga ei nõustunud.
3.50 kroonise osamaksu määra kehtestamisel ei lähtunud tolleaegne juhatus ühistu põhikirjast. Ka on kostja suhtes ebaõigesti rakendatud remondifondi soodustust. Juhatuse 09.07.2005 otsus ei olnud kooskõlas ühistu põhikirjaga, ka ühistu 07.10.2007 üldkoosoleku otsus on tühine. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on ta tasunud ajavahemikus 2005 -2008 esitatud arved täies ulatuses. Üldkoosoleku 20.07.2008 otsus ei ole põhjendatud. Raamatupidamisliku ümberarvestuse alus ei ole arusaadav. Kostja kui endise juhatuse liikme vastu hagi esitamise peab otsustama üldkoosolek. Hageja ei ole sellist otsust esitanud, seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata.
5.Liikmetelt kogutud osamaksu määr ja remondifondi soodustus määrati juhatuse 09.07.2005 otsusega. Osamaksu summas 50 krooni koguti jooksvate kulude kandmiseks. Remondifondi soodustus määrati maja asjade korraldamise eest. Kuna kostja suhtes rakendati soodustust, ei ole tal remondifondi võlgnevust. Maksed remondifondi on tehtud kooskõlas esitatud arvetega. Fekaalide veoteenuse ümberarvestus ei ole põhjendatud. Kostja on teinud hageja juhatuse liikmena enda arvel hagejale kulutusi kogusummas 3508.58 krooni, milline on tasaarvestanud hageja 2008.aasta arvetega. Nõue 2005.aastal kogunenud võlgnevuse osas on aegunud. Aegumise tähtaja kulgemise alguseks tuleb lugeda 31.12.2005. Esimese astme kohtu otsus
6.11.09.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis Galina Poperetskajalt KÜ Kurgla Rabamaja kasuks välja 8898.70 krooni, võlgnevuse suuruses 4721.73 krooni kinnitas kohus poolte kompromissi ja lõpetas menetluse. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
7.Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled esmalt hageja nõude osalise aegumise üle. Kostja väidab, et nõue 2005.aasta maksete osas on aegunud. Nende maksete osas tuleb aegumise tähtaja kulgemise alguseks lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 alusel 31.12.2005.
8.TsÜS § 142 järgi on isikul õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et aegumise tähtaja kulgemise alguseks tuleks lugeda arvete esitamisele vastava kalendriaasta lõppu (TsÜS § 147 lg 3). Hageja on võlgnevuse arvestanud 20.07.2008 üldkoosoleku otsuse alusel. Vaatamata sellele, et maksete ümberarvestuse periood algab juulist 2005, on ümberarvestuse tulemusena tekkinud nõue muutunud sissenõutavaks otsuse tegemisega. Hageja ei ole nõude esitamisel tuginenud 2005. aastal esitatud arvetele ja nende tasumata jätmisele. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja on esitatud arved vaidlusalusel perioodil tasunud. Nõue ei oleks aegunud ka juhul, kui lähtuda kostja märgitud aegumise tähtaja kulgemise algusest, see on 31.12.2005. Kohtusse pöördumise ajaks tuleb pidada maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse saabumist, mis on 14.11.2008. TsÜS § 146 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat, mis ei olnud avalduse esitamise ajaks möödunud.
9.Pooled vaidlevad hagemisõiguse üle. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hagejal puudub õigus kostja vastu hagi esitada, samuti selles, et kostja ei ole kohane kostja. Vaidlust ei ole selles, et kostja on ühistu liige, poolte suhe põhineb liikmelisusel. Kostja volitus juhatuse liikmena on lõppenud. Hageja nõuab kostjalt ühistu osamaksete ja majandamiskulude tasumist. Hageja 20.07.2008 üldkoosoleku otsuse p-s 3 on hõlmatud kõikide ühistu liikmete maksekohustus. Hageja ei ole vaidluses tuginenud endise juhatuse liikme volitustega seotud asjaoludele. Nõue ei ole suunatud juhatuse endise liikme vastutuse realiseerimisele, vaid liikmelt maksete saamisele, milles endise juhatuse liikme positsioon ei erine mistahes teise ühistu liikme omast. Seega ei pidanud kostja vastu hagi esitamist üldkoosolekul eraldi otsustatama.
10.Pooltel on vaidlus selles, kas hageja 20.07.2008 üldkoosoleku otsuse alusel esitatud rahaline nõue ajavahemikus juulist 2005 kuni maini 2008 on põhjendatud. TsÜS § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest
ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
11.Kostjale kuulub XXXXXX külas asuvas XXXXXXX XXXXX korteriomand. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 järgi valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu kaudu korteriühistuseaduses (KÜS) ja ühistu põhikirjas ettenähtud korras. Pooltel puudub vaidlus selles, et XXXXXX küla XXXXXX XXXX korteriomanikud on korteriomandi ja kaasomandi esemega seotud õigus- ning majandussuhete korraldamiseks asutanud korteriühistu. KOS § 13 järgi on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikke reaalkoormatisi ning hüvitama kaasomandi majandamise kulutused. KOS § 15 järgi on kaasomandi valitsemiseks muu hulgas kaasomandi korrapärane korrashoid, kahjukindlustuslepingu sõlmimine, kohase suurusega remondifondi kogumine ja majanduskava koostamine. KÜS § 1 järgi on korteriühistu KOS-s sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Poolte vahel on mittetulundusühingu liikmelisusel põhinev õigussuhe. Seega tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda KÜS-i sätetest.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses on kostja jätnud täitmata ühistu liikme maksekohustuse. KÜS § 151 järgi on korteriühistu majandamiskuludeks vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 4 lg 2 järgi sätestatakse korteriühistu põhikirjas muu hulgas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Hageja põhikirja p-de 3.2.6 - 3.2.8 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste, seal hulgas prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter ja elektriavariide tasu, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused, katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud korras ja suuruses. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Ühistu liige on kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remontööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras ning maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ja korras. Osundatud seadustest ja ühistu põhikirjast tuleneb, et ühistu liikmetelt võib koguda makseid konkreetsete teenuste osutamise või vahendamise eest, samuti muid sihtotstarbelisi makseid. Maksed jaotuvad ühistu liikmete vahel reeglina proportsionaalselt korteriomandi osale. Vaid erandina võib ühistu põhikirjas ette näha teisiti.
13.Hageja nõude aluseks on ühistu üldkoosoleku otsus, millega on seni toimunud maksete kogumise viis hinnatud ebaõigeks ning otsustatud minna üle teistsugusele maksete kogumise alusele. Ühistu üldkoosoleku otsus kehtib alates selle vastuvõtmisest. Kostja ei ole 20.07.2008 otsust kohtus vaidlustanud ega ole ka esile toonud asjaolusid, mis viitaksid otsuse tühisusele. Üldkoosolek on teinud otsuse oma pädevuse piires (põhikirja p 6.2). Seega tuleb üldkoosoleku otsust maksete nõudmise alusena pidada õigeks ja siduvaks kõigi ühistu liikmete, seal hulgas kostja, suhtes. Varasem maksete kogumise viis ei olnud kooskõlas seaduse ja ühistu põhikirjaga. Kostja enese selgituse kohaselt
koguti liikmetelt raha osamaksuna, mille arvel tasuti erinevaid ühistu kulusid ja tarbitud teenuste eest, remondifondi soodustusega tasuti ühistu asjade ajamise ja maja heakorra eest hoolitsemise eest. Selline raha kogumise ja kulude kandmise viis ei võimalda nõutavat tasu seostada osutatud teenusega.
14.Kostja põhikiri on maksete tasumise viisi ja korra määramises mõnevõrra ebaselge ja eksitav. Põhikirjas ei ole üldkoosoleku ja juhatuse kompetents maksete määramise viisi ja tasumise korra osas selgelt piiritletud. Arvestades juriidilise isiku organite hierarhia ning põhikirjas sätestatut tervikuna, on hageja üldkoosolekul õigus muuta juhatuse poolt otsustatud maksete kogumise korda (p 6.2.9). Seda tõlgendust toetab ka asjaolu, et üldkoosolek otsustab juhatuse majandustegevuse kinnitamise. Seega tuleb juhatuse ja üldkoosoleku otsuste vastuolu korral käesolevas vaidluses lähtuda üldkoosoleku otsusest.
15.Hageja on ümberarvestused teinud üldkoosoleku otsuse alusel. Kostja nõustus asja sisulisel arutamisel otsuse mõjuga, kuid vaidlustas selle alusel tagasiulatuva ümberarvestuse. Eeltoodud motiividel on ühistu üldkoosolek õigustatud tegema majandusliku sisuga otsustusi ka möödunud perioodi kohta. Kohtule ei ole esitatud vaidlusalusest perioodist kinnitatud majandusaastate aruandeid ega sellekohaseid üldkoosolekute otsuseid. Üldkoosolek oli õigustatud majandustegevust arutama ning selles otsustusi tegema. Kostja ei vaidlustanud hageja arvestuse matemaatilist õigsust. Arvestuse vastavust raamatupidamise dokumentidele on kinnitanud audiitor. Ümberarvestuse põhimõtetega mitte nõustumise korral võinuks kostja vaidlustada üldkoosoleku otsust, mida ta teinud ei ole.
16.Hageja 07.10.2007 üldkoosoleku otsusel ei ole vaidluse lahendamisel õiguslikku mõju kuna hageja üldkoosolek on 20.07.2008 hinnanud selle üldkoosoleku otsused tühiseks. Hinnates eeltoodut kogumis on hageja nõue kostjalt 8898.70 krooni väljamõistmiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.
17.Pooled saavutasid kokkuleppe maksete arvestuses ja kostja kulutuste tegemises ajavahemikus 2008.aasta maist kuni 2009.aasta juunini. Kokkuleppe järgi on sellel perioodil kujunenud kostjal võlgnevus 4721.73 krooni, millega tasaarvestatakse kostja tehtud kulutused suuruses 1247.62 krooni. Pooled leppisid kokku 3474.11 krooni tasumise viisis, mille palusid kohtul kinnitada. Pooled on teadlikud protsessitoimingu tagajärgedest. Alust kompromissi kinnitamisest keeldumiseks ei ole. Seega tuleb kompromiss kinnitada ning asjas menetlus osaliselt lõpetada. Apellatsioonkaebus
18.Galina Poperetskaja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis temalt välja 8898.70 krooni ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta vastustaja kanda.
19.Õige on kohtu järeldus, et üldkoosoleku pädevuses on muuta korteriühistu liikmetele kehtivat majandamiskulude maksmise korda ja maksete suurust, kuid maakohtu poolt viidatud üldkoosoleku otsuse alusel ei saanud apellandil tekkida kohustust majanduskulutuste tasumiseks tagasiulatuvalt. Tegelikult ei ole vaidlusalusel üldkoosolekul vastavasisulist otsust vastu võetudki. Kohtule esitatud koosoleku protokollist nähtuvalt on üldkoosolek apellanti puudutavas osas vastu võtnud otsuse, mille kohaselt planeeritakse väidetav võlgnevus võtta üles nõudena apellandi kui endise juhatuse liikme vastu. Mis puudutab tehtavaid ümberarvutusi majandamiskulude osas, puuduvad viidatud otsuses mistahes summad või ümberarvestuste tegemise põhimõtted. Sellest tulenevalt jäävad arusaamatuks maakohtu etteheited, mille kohaselt apellant nimetatud otsust ei vaidlustanud ega tuginenud selle tühisusele. Apellant tunnustab
korteriühistu üldkoosoleku õigust määrata majanduskulude suurust ja makseviisi, kuid nimetatud otsuse põhjal ei saanud apellant eeldada võlgnevuse tekkimist vastustaja ees.
20.Hagi on esitatud ebaõige isiku vastu ja tulnuks jätta läbi vaatamata. Nimetatud seisukohta toetab ka üldkoosoleku otsus, kus otsustati väidetav võlgnevus üles võtta nõudena apellandi kui endise juhatuse liikme vastu.
21.Maakohtu otsusest ei nähtu, mil viisil on apellant eksinud KÜS § 151 või vastustaja põhikirja sätete vastu. Näiteks on vaidlusaluse remondifondi soodustuse kehtestanud vastustaja juhatus täpselt kohtu poolt viidatud nõudeid järgides, see tähendab lähtunud liikme omanduses oleva korteriomandi reaalosa m2. Kehtestatud 20% soodustus ei lähe aga mingil viisil vastuollu seadusega. Vaielda võiks fekaaliveoga seonduvate kulutuste kandmiseks tehtud otsuste õigsuse üle, kuid jällegi ei saa see olla aluseks tagasiulatuvalt majanduskulude määramisele. Vastustaja seisukoht
22.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
23.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja vastusega sellele ning muude tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega kaebuse rahuldamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse põhjendustele.
24.Apellant ei vaidlusta korteriühistu üldkoosoleku pädevust seonduvalt ühistu liikmete poolt majanduskulude ja osamaksete tasumise reguleerimisega. Seega oli üldkoosolekul õigus ka hinnata seni kehtinud maksete kogumise viis ebaõigeks (vastuolus olnuks KÜ põhikirjaga ja alates 01.01.2006 kehtiva mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-ga 24 lg-ga 1) ning minna edasi teistsuguse kogumise viisiga. Maakohus analüüsis kuni 20.07.2008 toiminud viisi ja jõudis veendumusele, et tegemist oli tõepoolest seaduse ja põhikirjaga vastuolus olnud viisiga. Samuti põhjendas maakohus, miks oli üldkoosolekul õigus rakendada seadusega kooskõlas olevat kogumiskorda ka tagantjärgi. Kolleegium nõustub maakohtu arutluskäiguga ja selle tulemusega ega pea vajalikuks seda siinkohal korrata. Ka ei nõustu kolleegium apellandiga, kes tõmbab paralleele maksuõigusega. Viimasel juhul on tegemist avalik-õigusliku suhtega riigi (kohaliku omavalitsuse) ja tema kodanike (elanike) vahel, KÜ ja tema liikmete vahel aga toimib eraõiguslik õigussuhe, mille sisu määravad suures ulatuses ära need samad liikmed ise KÜ põhikirja ja kehtivate seadustega kooskõlas vastuvõetud otsustuste kaudu. Apellant KÜ liikmena ei ole KÜ 20.07.2008 üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud ega toonud ka käesolevas asjas esile asjaolusid, millised annaksid aluse kaaluda nende otsuste tühisust KÜS-i või MTÜS-i sätete alusel.
25.Apellant on kaebuses seisukohal, et „...tegelikkuses ei ole vaidlusalusel üldkoosolekul vastavasisulist otsust vastu võetud.“ Kuigi apellant ei täpsusta, missuguse sisulist otsust ta silmas peab, nähtub kaebuse edasisest sisust, et apellant on seisukohal, nagu oleks üldkoosolek pidanud ka majanduskuludega seonduvalt otsustama võlgnevuse sissenõudmise üle apellandilt personaalselt. Kolleegium apellandiga ei nõustu ja ühineb vaidlustatud otsuses sisalduva maakohtu põhjendusega. Nimelt on apellant üks viiest ühistu liikmest ja seda sõltumata asjaolust, et tema näol on tegemist endise sama KÜ juhatuse liikmega. Seega nende kohustuste osas, millised on omased kõigile selle KÜ liikmetele (muu hulgas ka kohustus tasuda majanduskulusid jm põhikirjas ja seaduses
ettenähtud makse), puudus üldkoosolekul igasugune vajadus võtta vastu apellanti puudutavat personaalset otsust. Üldkoosoleku protokolli (t lk 52-53) p 3 kohaselt otsustasid KÜ liikmed, et raamatupidamine peab tegema ümberarvestused ja juhatus peab väljastama kõikidele liikmetele korrigeeritud arved, samuti pandi paika ümberarvestuse tulemusena tekkiva võlgnevuse likvideerimiseks tähtaeg. Vastuvõetud otsus kehtib apellandi kui KÜ liikme suhtes samas ulatuses ja samadel alustel kui teiste KÜ liikmete suhtes. Asjaolu, et samal koosolekul võeti vastu otsus vajadusel esitada nõue apellandi kui endise KÜ juhatuse liikme vastu (protokolli p 4), käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust ei oma.
26.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.
Ande Tänav
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.