Tartu Maakohus
Otsuse tegemise koht
Viljandi Kohtumaja
Kohtuasja number
nr 2-08-63538
Otsuse kuupäev
07.mai 2010
Kohtunik
Silvi Maiste
Istungisekretär
Aino Männik
Kohtuasi
Hardi-Sander Luige ja Andres Luige hagi Anama Projekt OÜ ja Jorma Helimetsa vastu 26800 krooni nõudes Hardi-Sander Luik ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx xxxxxxxx xxxxxxxxxx) Andres Luik ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx) Anne Luik
Hagejad
Hagejate esindaja Kostja Kostja esindaja Kostja Asja läbivaatamise kuupäev
Anama Projekt OÜ ( registrikood 11185586 Jakobsoni 11 Viljandi ) Juhatuse liige Andres Pärn Jorma Helimets ( isikukood xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ) 07.detsember 2009, 20.aprill 2010
xxxxxxxxxxx,
elukoht
Resolutsioon Välja mõista Jorma Helimetsalt Hardi-Sander Luige ja Andres Luige kasuks 26800 ( kakskümmend kuus tuhat kaheksasada ) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Hagiavalduse järgi hagejad teostasid hagejad erinevaid fassaadiehitustöid ajavahemikul juulioktooober 2007 aadressil Nurme põik 26 Viimsi vald Harjumaa, mille kohta on tööde tellija A.E. & L.Ehitus OÜ ja töövõtja Anama Projekt OÜ sõlminud 01.juulil 2007 töövõtulepingu. Hagejad värbas töid tegema kostja Jorma Helimets, kes väidetavalt oli Anama Projekt OÜ-s töödejuhataja. Kirjalikku töölepingut ei sõlmitud, kuid TLS § 28 lg 2 võrdsustab töötaja tööle lubamise töölepingu sõlmimisega. Töötasus oli kokkulepe, et seda arvestatakse vastavalt teostatud töödele ehk tükitöö alusel ja selleks kujunes 102 325 krooni, millest 77825 krooni moodustas kokkulepitud tööde maht ja 24500 krooni lisatööde maht. Arvestuse esitas Jorma Helimets ka oma 22. jaanuaril 2008 Andres
Luigele saadetud e-kirjas. Hagejad teostasid tööd kokkulepitud mahus, kui vaatamata korduvatele pretensioonidele ei ole kostjad oma kohustust tööde eest lõplikult tasuda teostanud. Hagejad paluvad välja mõista põhivõlgnevus 37025 krooni ja juhindudes PalS § 35 viivised summas 37025 krooni, kokku 74050 krooni. Kohtu põhjendused Tellija A.E. & L.Ehitus OÜ ja töövõtja Anama Projekt OÜ on sõlminud 01.juulil 2007 töövõtulepingu, töövõtja esindajana on alla kirjutanud Gaido Järs. Jorma Helimets on saatnud 22.01.2008 hagejatele e-mailile palga arvestuse ( tl 39 ), mille järgi on kokku saada palka 77825 krooni, saadud 43300 krooni, maha arvatud abitöö 16000 krooni ja saada veel 18525 krooni. Swedbanki väljavõtetega on tõendatud, et Jorma Helimets on tasunud 08.08.2007 Hardi-Sander Luigele 1000 krooni ( tl 40 ), 13.08.2007 Andres Luigele 1000 krooni ( tl 41), 24.08.2008 Andres Luigele 500 krooni ( tl 42), 25.08.2007 Hardi-Sander Luigele 1000 krooni ( tl 43 ), 02.09.2007 Hardi-Sander Luigele 2000 krooni ( tl 44 ). Tõnu Pärn on tasunud 09.04.2008 Anne Luige arvele 10000 krooni. Gaido Järs on tasunud 24.04.2008 Anne Luige arvele Viimsi eest 3000 krooni, Janne Pent 13.05.2008 Anne Luige arvele 6000 krooni. Kohtuistungil 16.11.2009 seletas hageja esindaja, et Andres Luik töötas Anama Projekt OÜ-s, Jorma Helimets oli töödejuhataja. Tema kutsus ka Andres Luige tööle. Kostja esindaja seletas, et Jorma Helimets pole Anama Projekt OÜ-s tööl olnud. Tal oli töövõtu leping. Kohus kohustas kostjat Anama Projekt OÜ-d esitama kohtule tõendid raha maksmise kohta Jorma Helimetsale ja esitama Anama Projekt OÜ ja Jorma Helimetsa vaheline töövõtu leping hiljemalt 30.novembriks 2009. Kostja Anama Projekt OÜ kohtule nimetatud tõendeid vaatamata kohtu poolt antud korduvatele tähtaegadele ei esitanud. Kohtuistungil 07.12.2009 esitas hagejate esindaja Anne Luik kohtule e-kirja( tl 68-70), mille on talle saatnud Jorma Helimets 13.10.2008 teemal „ikka see Viimsi“. Kirja järgi on hagejatel palka saada kokku 92100 krooni, millest käes 65300 krooni, abitööd 16000 krooni, jääk ( veel saada ) 10800 krooni. Need on andmed, mille järgi sai ka tema raha ja maksab ka edasi. Selle summa kannab kuu jooksul arvele, mille Anne Luik on talle saatnud. Kohtuistungil 07.12.2009 seletas Jorma Helimets, et ta pole Anama Projektis kunagi töötanud. Ta leidis inimesed, kes töö ära teevad. Ta oli sellise tööga varem tegelnud. Ta ei tea, kas Luik tegi Anama Projektiga töölepingu. Anama Projekt maksis talle tehtud töö eest. Temal polnud Anama Projektiga töövõtulepingut. Tema teada on inimesed raha kätte saanud. Raha on üle kantud. Ta on sellises töömahus Andres Luigega kokku leppinud. Ta esitab kohtule arvestuse, mille kohaselt on ta Andres Luigele maksnud. Vaidlus on abitöö summas 16000 krooni. See oli tükitöö ja abiline aitas ka tööd teha ja sai selle eest raha, seetõttu on Luige palgast maha arvatud. 22.01.2008 saatis ta ekirja järgi ( tl 39), et hagejatel oli veel saamata 18525 krooni. Peale seda kuupäeva makstud summad on kõik selle 18525 krooni katteks. Anne Luik seletas, et kõik raha ei ole üle kantud. Jorma Helimets ise saatis meili, kus tunnistas, et on veel saada 10800 krooni. Helimets võttis tööle sugulase, kes oli põhimõtteliselt autojuhiks ja viis Andres Luige tööle ja töölt ära. Ka 16000 krooni on Andres Luigel veel saamata palka.
Jorma Helimets soovis esitada selle e-kirja kohta kohtule selgituse. Kohus kohustas Jorma Helimetsa esitama kohtule selgituse 13.10.2008 saadetud e-kirja kohta, milles ta on tunnistanud, et saada on veel 10800 krooni, nädala lõpuks, s.o. hiljemalt 11.detsembriks 2009. Jorma Helimets ei ole kohtule mingit selgitust esitanud. Kohtuistungile 20.04.2010 Jorma Helimets ei ilmunud. Kohtukutse käes, mitteilmumise põhjus teadmata. Hagejate esindaja palus asja arutada ilma kostjateta. Hagejate esindaja loobus hagist Anama Projekt OÜ vastu ja palub saamata jäänud palk välja mõista Jorma Helimetsalt. Hagi nõue on 26800 krooni, millest 16000 krooni on abitööna saadaolevast rahast maha arvatud ja 10800 krooni on saamata jäänud palk, mida Jorma Helimets oma kirjas tunnistas. Esialgsest hagi nõudest on summa väiksem, kuna ülemõõtmisel töö mahud vähenesid. Ta loobub nõudest Anama Projekt OÜ vastu. Algul maksis Helimets töötajatele palka. Hiljem ei saanud enam Helimetsalt rahasid kätte. Helimets ütles, et ta pole Anama Projekt OÜ-lt raha kätte saanud. Nad hakkasid suhtlema Gaido Järsiga. Gaido Järs lubas maksta ise otse Andres Luigele, sest Jorma Helimetsalt ei saanud töölised rahasid kätte. Hagejad pole nõus, et raha võeti Jorma Helimetsa poolt maha kellegi sugulase arvelt, kes tööd ei teinud. Sellist kokkulepet ei olnud, et nende töötasu väheneb selle sugulase arvelt. Kohus leiab, et on põhjendatud saamata jäänud palk välja mõista Jorma Helimetsalt. Kohtuistungil on hagejate esindaja, Jorma Helimetsa ja Anama Projekti esindaja ütlustega tõendatud, et hagejad tegid tööd OÜ Anama Projekti objektil Viimsis Nume põik 26 Lubja külas ridaelmu välisfassaadi töödel. Kohtuistungil on Jorma Helimets tunnistanud, et ta pole Anama Projekt OÜ-s kunagi töötanud. Ta leidis inimesed, kes Anama Projekt OÜ-le töö ära teevad. Anama Projekt maksis talle ja tema maksis tehtud töö eest. Jorma Helimets on saatnud Anne Luigele e-kirja 13.10.2008 teemal „ikka see Viimsi“. Kirja järgi on hagejatel palka saada kokku 92100 krooni, millest käes 65300 krooni, abitööd 16000 krooni, jääk ( veel saada ) 10800 krooni. Need on andmed, mille järgi sai ka tema raha ja maksab ka edasi. Selle summa kannab kuu jooksul arvele, mille Anne Luik on talle saatnud. Kohtuistungil seletas Anne Luik, et 10800 krooni on siiani üle kandmata. Jorma Helimets seletas, et tema teada on inimesed raha kätte saanud. Raha on üle kantud. Tõendeid raha ülekandmise kohta Jorma Helimets kohtule esitanud ei ole. Jorma Helimets tunnistas kohtuistungil, et ta on sellises töömahus Andres Luigega kokku leppinud, nagu esitatud arvestuses kirjas on. Kohus leiab, et kui töömahus on kokku lepitud ja selle töö tegid ära hagejad, ei ole põhjendatud nende palga arvelt maha arvata 16000 krooni. Jorma Helimets ei ole esitanud kohtule tõendeid, missuguseid töid tegi abitööline ja ei ole esitanud usaldusväärseid põhjendusi palga vähendamise põhjendatuse kohta. Palgaseaduse § 35 palga maksmisega või töötaja pangaarvele ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Hagejad ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kuupäevadel pidi toimuma palga maksmine ja mis ajaks pidi kõik palk makstud olema. Ei ole esitatud kohtule viivise arvestust, mis ajast peaks algama viivise arvestamine. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, mis päevast lugeda palga maksmisega viivitamist. Kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole. Ei hagejad ega kostja pole kohtule esitanud kohtule tõendeid, mis kuupäevaks pidi olema palk makstud. Kohus leiab, et kuna usaldusväärselt ei ole võimalik kindlaks teha palga maksmise tähtaega ja seega ka palga maksmisega viivitatud aega, ei ole põhjendatud viivise välja mõistmine. Hagiavalduses on märgitud viivise summaks 37025 krooni, mis on võrdne summa põhivõlgnevusega. Hageja ei ole esitanud kohtule viivise arvestust.
Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.