Tsiviilasi nr 2-09-25878
Kohus
Osaotsus Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. mai 2010 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
OÜ Koduliising hagi Merike Pihelo vastu leppetrahvi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 797 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Koduliising OÜ, rk 10892531, asukoht Posti 30. 90504 Haapsalu; hageja esindaja Erika Vanatalu, [email protected] kostja Merike Pihelo
Menetlus
Kirjalik
Jätta rahuldamata OÜ Koduliising hagi Merike Pihelo vastu leppetrahvi väljamõistmiseks. Merike Pihelo menetluskulud jäävad OÜ Koduliising kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud 07.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 0020806077, mille kohaselt väljastas hageja laenuandjana kostjale laenu 5 990 krooni tagastamise tähtajaga 10. detsember 2009. Kostja ei täitnud laenulepingut kohaselt, mistõttu hageja ütles laenulepingu üles ning nõudis kõigi kohustuste kohest täitmist. Kostja ei teinud ka seda, mistõttu hageja esitas põhivõla, viivise, intressi ja leppetrahvi nõude maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu määrusega rahuldati hageja nõue põhivõla, viivise, intressi ja väikese osa leppetrahvi suhtes, sest võlgnik võttis nõude osaliselt õigeks. Hageja pöördus kogu nõudega uuesti kohtusse. Kohus on teinud maksekäsu menetluses rahuldatud nõuete osas määruse, millega lõpetas menetluses, sest samade poolte vahel samast alusest tulenevas vaidluses oli olemas maksekäsk.
Hageja palub 27.01.2010 kohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses kostjalt välja mõista leppetrahv lepingu rikkumise eest summas 1797 krooni, tulenevalt lepingus kokkulepitust. Leppetrahvi nõue kostja vastu esitati hageja poolt 15.05.2009 saadetud ülesütlemisavalduses. Kostja leppetrahvi tasunud ei ole. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kumbki pool esitanud tõendeid või taotlusi. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi leppetrahvi väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. 07.06.2008 sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p 1.5. kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 5 % ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses: oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale laenu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.01.2009 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et „...tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.“ Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,... TsÜS § 84 lg 1 1. lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Leppetrahvi kokkulepe on tühine, kahju hüvitamise nõuet kostja vastu esitatud ei ole, seega tuleb hageja nõue kostjalt 1797 krooni välja mõistmiseks jätta rahuldamata selleks seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.