Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ER

riigilõivu

summas

krooni

riigituludesse

tasumise

kohustusest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik ning AS G hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 01.09.2008.a esitas AS G(hageja) ER(kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 7356,46 krooni saamiseks. Kohus tegi 14.10.2008.a maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 13.11.2008.a määrusega andis kohtunikuabi asja üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 02.12.2008.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmiti poolte vahel 17.08.2005.a tehnilise valve teenuse leping nr O-3310, mis lõpetati võlgnevuse tõttu 25.07.2008.a. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma hageja poolt osutatud teenuste eest. Teenustasu tasumisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,15 % iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt. Kostja on jätnud tasumata arved ajavahemikul 01.04.2008.a – 25.07.2008.a kogusummas 1389,35 krooni. Tasumisega viivitamise tõttu võlgneb kostja hagejale viivist 185,11 krooni. Kui kostja ütleb lepingu üles varem kui kolme aasta kestel lepingu sõlmimisest või kui leping öeldakse üles lepingu tingimuste rikkumise tõttu kostja poolt, siis kohustus kostja lepingu järgi tasuma hagejale 5782 krooni. Nimetatud summa tasumisel läheb omandiõigus häiresüsteemile hagejalt kostjale üle. Seega võlgneb kostja hagejale 5782 krooni. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale kokku 7356,46 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. ER vastuväited ning vastuhagi Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ostis 30.07.2004.a XXX asuva korteri. Korteri eelmistel omanikel oli sõlmitud koduvalveteenuse leping hagejaga. Hageja väitis, et kostja peab korteri uue omanikuna lepingu üle võtma ning pooled sõlmisidki lepingu. 2005. augustis palus kostja hagejat viia seadmed üle aadressile XXX. Pooled sõlmisid 17.08.2005.a uue lepingu ning seadmed paigaldati 05.09.2005.a. Kostja vahetas 18.01.2007.a uuesti elukohta ja tellis hagejalt uued seadmed aadressile XXX. Vanad seadmed jättis kostja XXXasuvasse korterisse. Uute seadmete eest maksis kostja 8 066,63 krooni. Aadressil XXXtoimusid häired, kuid valveteenistus kohale ei ilmunud. Seega ei ole hageja teenust pakkunud. Perioodil 2007.a kuni 2008.a jaanuar on kostja valveteenuse eest rohkem tasunud 4400,07 krooni, kuna kostja ei ole reaalselt

koduvalveteenust saanud. Seega on hageja kostjalt liigset tasu võtnud. Vastuhagi ja selle täpsustuse kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista 4400 krooni. AS G vastus vastuhagile. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 17.08.2005.a koduvalve lepingu XXXXXXasuva korteri suhtes. Samuti on pooled sõlminud kokkuleppe, milles leppisid kokku peatada leping XXXalates 19.04.2006.a kuni 28.11.2006.a. Alates 29.11.2006.a jätkub kokkuleppe kohaselt lepingust tulenevate kohustuste täitmine. Kokkuleppes lepiti kokku, et kostja poolt lepingu ülesütlemisel varem kui 13.10.2010.a või kui lepingu üles ütlemine on tingitud lepingu tingimuste rikkumisest kostja poolt, peab kostja tasuma hagejale leppetrahvi summas 5782 krooni. Leppetrahvi tasumisel läheb omandiõigus häiresüsteemile üle kostjale. Lisaks on pooled muutnud lepingut XXXning leppinud kokku alates 02.04.2007.a koduvalve teenuse osutamises Jõelähtme vallas XXXasuvale korterile. 16.07.2008.a teatega on hageja lõpetanud kostjaga lepingu alates 25.07.2008.a, kuna kostjal on hageja ees võlgnevus. Lepingu XXXkohaselt kohustus kostja tasuma hagejale teenustasu 365 krooni kuus. Hageja nõuab kostjalt teenustasu perioodi 2008.a aprill kuni 2008.a juuli eest summas 1389,35 krooni. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks selle summa tasunud. Samuti on paljasõnalised kostja väited, et XXXasuva korteri suhtes valveteenust ei osutatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1389,35 krooni. Koduvalve lepingu tingimuste punkti 4.1 kohaselt tuli mittetähtaegse tasumise korral kostjal tasuda hagejale viivist 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda viivist 185,11 krooni. Pooled leppisid lepingu täitmise peatamisel kokku, et kostja poolt lepingu ülesütlemisel varem kui 13.10.2010.a või kui lepingu üles ütlemine oli tingitud lepingu tingimuste rikkumisest kostja poolt, peab kostja tasuma hagejale leppetrahvi summas 5782 krooni. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust seda summat nõuda, kuna Sadama 19-2 asuvasse korterisse paigaldati Aiandi tee 8-4 korteris asunud valveseadmed. Kostja on sellele vastu vaielnud. Kohus leiab, et kuna tegemist on leppetrahviga lepingu rikkumise puhuks, siis ei oma tähtsust, kas kostja lasi paigaldada Sadama 19-2 asuvasse korterisse vanad seadmed või tellis uued. Kuna hageja lõpetas lepingu kostja poolse lepingu rikkumise tõttu, siis on hagejal õigus leppetrahvi nõuda. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5782 krooni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub AS G hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 7356,46 krooni. Kohus leiab, et kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vaheline leping kehtis kuni 25.07.2008.a. Kostja väited, et perioodil 2007.a kuni 2008.a jaanuar hageja kostjale teenust ei osutanud, on jäänud paljasõnalisteks. Sellest tulenevalt on põhjendamatu kostja seisukoht, et ta on hagejale teenuse eest tasunud rohkem, kui oleks pidanud tasuma.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse ja vastuhagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 22.01.2010.a määrusega andis kohus kostjale menetlusabi ja vabastas kostja riigilõivu tasumisest riigituludesse summas 1200 krooni (esialgselt esitas kostja hagi 5787,95 krooni väljamõistmiseks). TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna menetlusabi taotluse kohaselt on kostjal väga suured rahalised kohustused ning ta on seega raskes majanduslikus olukorras, siis peab kohus põhjendatuks vabastada kostja riigilõivu summas 1200 krooni riigituludesse tasumise kohustusest.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.