Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

GK(avaldaja) esitas 18.03.2009.a. Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur ML’a tegevusele. Avalduse kohaselt on kohtutäitur teinud 16.12.2008 riiklikust pensionist kinnipidamise akti, mille alusel peetakse kinni 50% võlgniku pensionist kuni nõude rahuldamiseni. Avaldaja sai pensionist kinnipidamisest teada 21.12.2008 ning esitas 30.12.2008 kohtutäiturile kaebuse. Vaatamata avaldaja korduvatele pöördumistele ei ole kohtutäitur avaldajale vastanud ega kaebuse osas otsust teinud. Avaldaja esitas teise kaebuse 20.02.2009, mille kohtutäitur on kätte saanud 23.02.2009. Avaldaja leiab, et lisaks riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lg 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud vastavad TMS § 132 lg 1 toodud alammäärale. Avaldajal puudub töökoht ja ta on pensionär, kelle sissetulekuks on üksnes pension 4 903 krooni. Avaldaja on elamispinnana sunnitud üürima korterit üüriga 3 000 krooni kuus. Avaldaja lapsed on töötud ja nad ei saa avaldajat piisavalt aidata. Seega avaldaja kuu netosissetulek jääb pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist alla kehtestatud toimetuleku piiri. Kohtule 01.04.2009 esitatud kaebuse täienduse kohaselt sai avaldaja kätte kohtutäituri 12.03.2009 otsuse tema kaebuste suhtes vastavalt 23.03.2009 ning avaldaja jääb ka selles osas oma kaebuses toodud seisukohtade juurde. G. K palub vabastada tema pension palga alammäära ulatuses 4350 krooni, tühistada pensionist kinnipidamise akt ega ole nõus täituri otsusega. 23.04.2010.a. toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Kohtutäituri vastus esitatud avaldusele Kohtutäituri poolt kohtule 14.05.2009 esitatud vastuse kohaselt jääb kohtutäitur oma otsuses toodud seisukohtade juurde. 12.03.2009 otsuse kohaselt on kohtutäitur vastanud avaldajale 05.01.2009. Samas on avaldaja pärast 02.02.2009 korduvalt kohtunud kohtutäituriga tema büroos. Täiteasjas pole täitemenetluse peatamine otstarbekas ning puuduvad otsuse täitmist välistavad asjaolud. Samuti on põhjendamatu avaldaja kaebus kohtutäituri taandamiseks, kuna asjaolu, et kohtutäitur on koos töötanud endise kohtutäitur Reet V ’iga ei anna alust kohtutäituri taandamiseks. Avaldaja pole viidanud, kuidas kohtutäitur on otseselt või kaudselt huvitatud sundtäitmisest tema suhtes. Kohtutäitur on pangaarved vabastanud. GÜ garaažile ei ole võimalik sissenõuet pöörata, kuna eelpool mainitud vara ei ole registrites avaldaja nimele registreeritud ning toimikus olev arestimisakt kuulub tühistamisele. Pensioni arestist vabastada ei ole võimalik, kuna avaldajal puudub muu vara, mille alusel oleks võimalik jõustunud kohtuotsust täita seaduses ettenähtud korras.

Sissenõudja vastus esitatud avaldusele Sissenõudja leiab, et menetlus käesolevas asjas tuleb lõpetada, kuna avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada. Kohtu põhjendused Kohus vaatab otsuse läbi ulatuses, mis seostub riiklikust pensionist kinnipidamise vaidlustamisega. Muus osas ei ole täituri otsust vaidlustatud. TsMS § 218 lg 1 alusel võib esitada kaebaja täituri otsuse peale kaebuse maakohtule. Vastavalt TMS § 131 lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse

seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Tulenevalt sama paragrahvi 3. lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Seega sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära. Lisaks tuleb RPKS §-i 47 rakendamise juures arvestada ja seda, et riiklikust pensionist kinnipidamise korral tuleb kohaldada ka TMS § 132 lõiget 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 20.12.2007 nr 254 on alates 01.01.2008 palga alammäär kuus 4 350 krooni, mis ei ole käesoleva seisuga muutunud. Vastavalt G. K kaebustele on täitur teinud 12.03.2009 otsuse, millega on jätnud tema kaebuse riikliku pensioni arestimise tühistamiseks rahuldamata. Otsuse motiivide kohaselt on täitur arved vabastanud, ent pensioni ei ole võimalik arestist vabastada, kuna kaebajal ei ole teisi sissetulekuid, vara, mille arvelt täita kohtulahendit. Kohtule esitatud täiteasja nr 014/2007/918 16.12.2008 koostatud aktist nähtub, et see on tehtud kaebajale G. K , mille kohaselt on viimane kohustatud tegema kinnipidamisi 50% pensionist tsiviilasjas nr 2-05-1032 tehtud lahendi alusel N. K kasuks. Seega on täitur arestinud G. K riikliku pensioni 50% ulatuses. Samas nähtub kohtule esitatud täituri otsusest 12.03.2009 nr 01/2007/918, et G. K teisi sissetulekuid ega muud vara, millele sissenõuet pöörata, ei ole. Ka kohtumenetluse käigus ei leidnud vaatamata kohtu järelpärimistele Maksuja Tolliametile (lk 183), sissenõudjale N. K e (lk 182), et kaebajal oleks 2008.a. ja järgneval perioodil maksustamisele kuuluvaid sissetulekuid. Viimane tulu, millelt tuli tasuda maksu, oli Maksu – ja Tolliameti andmetel vastavalt 2006.a. ja 2007.a., seega varem kui täitur tegi riikliku pensioni arestimise akti. Ärakuulamisel kinnitas G. K , et tal ei ole teisi sissetulekuid peale riikliku pensioni. Kaebaja poolt kohtule esitatud Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.12.2009 kirjast 5-4/4412II nähtub, et kaebaja on pöördunud kohaliku omavalitsuse poole saamaks vastavaid sotsiaaltoetusi tulenevalt enda ja pere majanduslikust olukorrast. Sotsiaalkindlustusameti kirjast 16.12.2009 nr 6.TL15.1.-2/38305 nähtub, et 2009.a. jaanuarist on talle määratud riiklik pension 4 903 krooni ning alates aprillist 5 150 krooni kuus, millelt on peetud kinni 50%. Seega on asjas tõendatud, et kaebaja ainsaks sissetulekuks on riiklik pension, mis 2009.a. oli kuni märtsikuuni (incl.) 4 903 krooni ning alates aprillist 2009.a. 5 150 krooni. Lähtudes eeltoodust ja arvestades Valitsuse ülalviidatud määrusega kehtestatud palga alammäära 4 350 krooni kuus, on seega täiteasjas nr 01/2007/918 arestitud G. K i riiklik pension enam kui ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurus, st pensionist alles jääv osa on väiksem kui TMS § 132 lõikes 1 viidatud kuupalga alammäär. Sissenõudja N. K ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kaebajal oleks muid sissetulekuid, millele saaks pöörata sissenõuet lisaks pensionile ja millisel juhul kõiki sissetulekuid ja arestitud pensioni arvestades jääks G. K e alles vähemalt 4 350 krooni kuus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et täituri poolt täiteasjas nr 014/2007/918 16.12.2008 tehtud G. K i riikliku pensioni arestimine 50% ulatuses, mille tulemusel ei jää talle alles kuus 4 350 krooni, ei ole õige. Eeltoodu alusel kuulub kaebus rahuldamisele. Ehkki kaebaja on palunud tühistada akt, mis iseenesest on dokument, tuleb seda taotlust vaadelda sisuliselt kui kaebaja soovi

vaidlustada täituri toimingu ebaseaduslikkuse sõltumata kaebaja sõnastusest. Seega tuleb tühistada täituri otsus 12.03.2009 nr 01/2007/918 osas, millega jäi rahuldamata G. K i kaebus täituri tegevuse peale riikliku pensioni arestimisel ulatuses, tunnistada ebaseaduslikuks täituri tegevus 16.12.2008 G. K i riikliku pensioni arestimisel osas, millega arestiti tema riiklik pension enam kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, ning vabastada G. K i riiklik pension arestist igakuiselt Vabariigi Valitsuse poolt kuupalga alamäära ulatuses. Kuna kohus rahuldas kaebaja kaebuse ülalviidatud alusel, siis selle tõttu ei oma vaidluses tähtsust kaebaja väited tema perekonnaliikmete varanduslikust olukorrast, samuti millised kohustused on tal üürileandja ees jne ning seega ei anna kohus hinnangut ka märgitud väidetele ning selle kohta esitatud tõenditele. Mis puutub sissenõudja väited, et kaebuse-eelne kohtueelne kord on läbimata, siis ei ole see õige, kuna asjas leidis tõendamist, täitur on kaebuse läbi vaadanud, teinud otsuse, millega ei nõustunud kaebaja ja seega puudub alus jätta kaebus läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1p 1 alusel. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 2. lause kohaselt kui hagita menetluses on mitu osalist, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. TsMS § 190 lg 2 alusel need kohtukulud, mille tasumisest oli hageja vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral välja kostjalt riigituludesse. Kuna kaebus kuulus rahuldamisele ning menetluses osales 2 puudutatud isikut, siis jäävad G. K i menetluskulud ja riigilõiv, mille tasumisest oli G. K menetlusabi korras vabastatud, võrdselt puudutatud isikute so täituri ja sissenõudja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.