Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

töötasu vähendanud. 2009. a detsembrikuus alustas kostja läbirääkimisi, et töötasu veelgi vähendada. Nimetatud muudatuse hageja allkirjastas, kuid seadis tingimuseks, et seni vähemmakstud töötasu tuleb talle tagantjärele välja maksta. Seoses eeltooduga tööleping hagejaga lõpetati. Töölepingu ülesütlemise formuleeringuga hageja ei nõustu, leides, et erakorraline ülesütlemise kohaseks aluseks on töötaja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 1 ja lg 2 alusel. Kohtuistungil hageja rõhutas, et tööleping oli kirjalikult sõlmitud ning seda sai üksnes samas vormis muuta. Töötasu vähendamiseks ei ole hageja kirjalikku nõusolekut andnud ning töötasu vähendamise kokkuleppele alla kirjutanud. Nõusolek, mille hageja 21.04.2009. a ekirjaga andis, ei ole siduv. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja 11521.24 kroonise töötasu kostjalt välja mõista ning töölepingu lõpetamise formuleeringut muuta. Menetluskulud palus hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ning väitis, et töötasu vähendati (töölepingut muudeti) hageja nõusolekul. Kostja andmetel andis hageja nõusoleku töötasu vähendamiseks e-kirjaga, mis on töölepingu muutmiseks piisav. Töötasu vähendati seotud sellega, et kontoriruumid, mida hageja seni koristas, muutusid. Uued ruumid olid väiksemad. Seega palus kostja jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kohtuistungil taotles kostja töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmise nõude läbivaatamata jätmist. Hageja jättis nõude läbivaatamata jätmise kohtu otsustada. Menetluse käik Lisaks juba mainitud nõuetele esitas hageja nõude kostja käskkirja tühistamiseks, mille kohus jätis menetlusse võtmata. Kohtuotsuse põhjendused Hageja tööleping öeldi üles 14.01.2010. a. Seega kuulub kohaldamisele kehtiv töölepinguseadus, mis töölepingu ülesütlemise formuleeringu muutmist kui võimalikku õiguskatsevahendit ette ei näe. VÕS § 195 lg 1 kohaselt toimub ülesütlemine avalduse tegemisega teisele poolele. Ülesütlemine on kujundusõigus, mille kasutamise või kasutamata jätmise, samuti selle aluse valiku osas puudub teisel poolel võimalus omapoolsete tingimuste seadmiseks. TLS § 104 ja § 105 järgi on võimalik nõuda töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist või TLS § 106 kohaselt ülesütlemise tühistamist. Ülesütlemise formuleeringu muutmise nõue ei ole töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise või ülesütlemise tühistamise nõudega samastatav. Töölepingu tühisust kui õiguslikku tagajärge ei ole hageja taotlenud ning töö- kui võlasuhte lõppemist vaidlustanud. TsMS § 423 lg 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Seega asub kohus seisukohale, et hagi eesmärk ei ole esitatud õiguskaitsevahendi kaudu saavutatav ning töölepingu lõpetamise (ülesütlemise formuleeringu) muutmise nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Eraldi määruse tegemist ei pidanud kohus menetlusökonoomika seisukohast vajalikuks. TsMS

§ 442 lg 5 järgi on kohtul õigus kohtuotsuse resolutsiooniga veel lahendamata taotlusi otsuses lahendada. Järgnevaga analüüsib kohus, kas hageja töötasu vähendamine oli seaduslik. Eelkõige, kas kirjalikult sõlmitud töölepingut saab taasesitamist võimaldavas vormis muuta või mitte. Töölepingu nr 02-12-2008, mille pooled kirjalikult sõlmisid, p 2.1 kohaselt töötas hageja kostja juures puhastusteenindajana. Töölepingu p 4.1 järgi oli hageja põhipalk 4584.38 krooni kuus. Nähtuvalt poolte e-kirjavahetusest kolis klient, keda hageja teenindas, alates 1. maist väiksematesse bürooruumidesse. Seoses eeltooduga tegi kostja hagejale ettepaneku töölepingut muuta, s.o. töötasu vähendada, pakkudes hageja töötasu uueks suuruseks 2160 krooni netos. Hageja eeltooduga ei nõustunud ning 21.04.2009. a e-kirjas suurendas kostja hageja netopalka 2660 kroonile. 21.04.2009. a e-kirjas teatas hageja, et 2660 krooniga nõus. Nõusolek on väljendatud selgesõnaliselt ning selle sisu on üheselt mõistetav. Hageja e-kirjad on tema puudulikku keeleoskust arvestades tõendina siiski usaldusväärsed, sest hageja selgitustel kasutas ta kirjade koostamisel kõrvalabi. 14.01.2010. a muutsid pooled teist korda töölepingud, kusjuures töölepingu muudatuse on hageja omakäeliselt allkirjastanud. Vastavalt poolte kokkuleppele vähendati hageja töötasu alates 07.01.2010. a 2311 kroonile. Seega muudeti hageja töölepingut kahel korral. Esimest korda 2009. a aprillis ja teist korda 2010. a jaanuaris. Nimetatud osas pooltel vaidlus puudub. Hageja väide, et hageja töötasu teistkordse vähendamisega kaasnes suuline lubadus eelnevate kuude osas vähem makstud töötasu hagejale tagantjärele välja maksta, tuvastamist ei leidnud. TLS § 59 lg 1 ja PalS § 4 lg 1 kuni 01.07.2009. a kehtinud redaktsiooni nimetatud järgi on töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuse tegemine (sh palga vähendamine), sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine lubatud ainult poolte kokkuleppel. Seega ei ole tööandjal õigust ühepoolselt töötaja palka vähendada. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (tsiviilasi nr 3-2-1-6-08). Nimetatud seisukohale on tsiviilkolleegium jäänud ka tsiviilasja nr 3-2-1-17-09 menetluses. Lisaks eeltoodule on tsiviilkolleegium lisanud, et juhul, kui töötaja palgamäära muudatust ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga teatisest, tuleb eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud. Nähtuvalt Swedbank AS tõendist hageja töötasu alates 2009. a juunikuust vastavalt vähendatud. Lähtuvalt analüüsitust (eelkõige tsiviilkolleegiumi seisukohti arvestades) jõudis kohus järelduseni, et e-kirjaga antud nõusolek, mille alusel hageja töötasu vähendati, on piisav. Seega on töölepingu muudatus kehtiv. Järgnevaga võtab kohus seisukoha, kas töötasu väljamaksmine perioodil mai 2009. a kuni 07.01.2010. a vastas kokkulepitule.

Järelduvalt poolte töölepingust maksti hagejale töötasu 1 kord kuus, igale palgaarvestusaja 10.kuupäevaks (toim lk 7). Nähtuvalt Swedbank AS-i tõendist ning poolte kirjavahetusest oli hageja 2009. a maikuus pikemat aega töövõimetu, mistõttu väljamakstud töötasu suurus on 490 krooni. Juba viidatud tõendi järgi on vastava kuu töötasu järgmise kuu kümnendaks kuupäevaks hageja arvele üle kantud. 2009. a juunikuu eest maksti hagejale 2573 krooni ning

vahemikus juuli kuni oktoober 2598 krooni kuus. Novembrikuu eest on hagejale 2639 krooni välja makstud. Detsembrikuu osas on vastava makse suurus 2639 krooni. Jaanuarikuu eest maksti hagejale vahemikus 01.01. kuni 14.01 kokku 1169 krooni, millele lisandus 2843 kroonine lõpparve. Periood sisaldab vahemikku, mil poolte kokkuleppel teistkordselt töötasu vähendati ning vaegmaksmine ei ole tuvastatav. Nähtuvalt juba nimetatud kirjavahetusest oli töötasu suurus, mille osas hageja taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku andis 2660 krooni kätte. Seega on hagejale vaidlusalusel perioodil (kuni 07.01.2010. a) kokkulepitust vähem makstud. Kokku krooni 37 krooni (2600 – 2573 = 27 + 2 x 5= 10 + ). Samas on hagejale novembrikuu eest 39 krooni rohkem makstud, mistõttu töötasu võlgnevus puudub. Ülejäänud tõendid seostusid asjaoludega, mille osas vaidlus puudus või nõuetega, mida kohus menetlusse ei võtnud. Ebausaldusväärseid tõendeid nimeteatud osas ei esinenud, kuid lähtuvalt vaidluse sisust oli nende tõenduslik väärtus ebaoluline. Seega jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et alus töötasu väljamõistmiseks puudub ning hagi jääb rahuldamata. .TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõikest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 3-5 kohaldamiseks puudub käesolevas asjas alus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.