2-10-7502/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-7502 Kohtu- ja täitemenetlused Kohtulikud- ja täitemenetlused C.P.S.OÜ suhtes puuduvad. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutise halduri arvates tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tekitanud 2008. aastal alanud majanduse järsk langus, mis on jätkunud nii 2009. kui ka 2010. aastal. Sellest tulenevalt langes jätkuvalt ka tarbijate ostujõud. Vähene kohviku külastatavus ei võimaldanud võlgnikul katta käibekulusid. C.P.S.OÜ oli kohustatud maksma kohvikuruumide rentimise eest kõrget hinda ja töötajatele palka. Kuna kulud hakkasid ületama tulusid, siis ei suudetud täita enam kohustusi. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg veebruar 2010. Kohvik on suletud ja töötajatega on töölepingud lõpetatud. Ajutise halduri hinnangul puuduvad antud olukorras võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ainus võimalus on äriühingu tegevuse lõpetamine. Ajutise pankrotihalduri arvates ei ole juhatuse liikmed oma tegevusega põhjustanud firma maksevõime olulist vähendamist või selle maksejõuetuks muutmist – seega võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei ole ajutise halduri arvates kuriteo tunnustega teod. Raamatupidamise dokumentide uurimisel ei ole selgunud asjaolusid, mille põhjal saab väita, et äriühingu juhtimisel on toime pandud raskeid juhtimisvigu ja mis annaks alust esitada hagisid juhatuse liikmete vastu äriseadustiku § 187 lg 2 alusel. Menetluse käigus ei ole selgunud ka asjaolusid, mis annaksid alust esitada avalduse majanduspolitseile kuriteo tunnustega teo uurimiseks. Kauri R palub määrata ajutise halduri tasu summas 17 000 krooni (millele lisandub käibemaks 20 %, töötasu kokku 20 400 krooni, samuti ajutise halduri kulud summas 1 100 (koos käibemaksuga 1 320) krooni. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses

2-10-7502 sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et C.P.S.OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnikul on vara 124 789.79 krooni eest ja võlgu 781 316.75 krooni ulatuses. Võlausaldajad ega teised isikud ei ole nõus võlgniku pankrotimenetlust finantseerima. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. C.P.S.OÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kauri R on kohtule esitanud C.P.S.OÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 17 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni, s.h: - võlgnikult ja asjaomastelt instantsidelt andmete nõudmine varade ja võlgade kohta, päringute koostamine – kokku 3 tundi; - tutvumine raamatupidamise ning lepingutega, arvete ja lepingute juriidiline ekspertiis kokku 3 tundi; - võlgniku esindajaga kohtumised nendele päringute tegemine ja neilt selgituste saamine – kokku 3 tundi; - võlgade ja nõuete kontroll ja vastavus raamatupidamisele – kokku 3 tundi; - kohtuistungiks vajalike materjalide ettevalmistamine, võlgniku küsimustiku vastuste läbi töötamine ja ajutise halduri aruande koostamine – kokku 5 tundi. Ajutise halduri kulutuste summa on töö aruande kohaselt 1 100 krooni, s.h transpordikulud (kütus), päringukulud, sidekulud ja bürookulud. Ajutise halduri kulule lisandub käibemaks 20 %. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused summas 1 320 krooni on põhjendatud ning tuleb võlgnikult välja mõista.