Tsiviilasi nr.2-09-27593
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-27593
Tsiviilasi
GT hagi VP vastu varalise ja mittevaralise kahju nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: GT (ik: xxx; elukoht: xxx) Hageja esindaja: Peeter J (asukoht: xxx) Kostja: VP (ik: xxx; viibimiskoht: xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg 12.04.2010
Hagi rahuldada. Välja mõista VP 160 105 (ükssada kuuskümmend tuhat ükssada viis) krooni GT kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 11.06.2009 kohtule hagi, milles palus välja mõista kostja poolt talle tekitatud varaline ja mittevaraline kahju ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Harju maakohtu 21.05.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-1876 süüdi KarS § 188 p 1 järgi hagejale tervisekahjustuste tekitamiste eest. Kostja lõik hagejat 25.11.2007 noaga kõhtu ja 06.10.2008 ähvardas kostja hagejat kirvega ning lubas ta tappa. Kostja on kriminaalasjas nr 1-09-797 süüdi mõistetud KarS § 120 järgi. Kostja tekitatud kehavigastuste tõttu opereeriti hagejat ja ta viibis pärast operatsiooni viis päeva
teadvusetult intensiivravi osakonnas. Hageja viibis neli kuud pärast töövõimetuslehel ning seejärel määrati talle pooleks aastaks invaliidsus. Hageja varaline kahju on 10105 krooni. Varaline kahju koosneb pensionameti poolt hüvitamata jäänud ravimikuludest summas 205 krooni, töövõimetusest tulenevalt saadud kahju summas 9900 krooni. Hagejal tekkis mittevaraline kahju, sest kostja on hageja suhtes korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid, hageja sai tervisekahjustusi oma alaealise poja nähes. Hageja hindab ise mittevaralise kahju suuruseks 150 000-200 000 krooni, kuid jätab rahalise hüvitise suuruse kohtu otsustada.
Kostja esitas kohtule kaks venekeelset vastust, sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud ja nõudis kohtupidamist vene keeles. Kohtuistungist kostja osa võtta ei soovinud.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja tema esindaja, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu lahendites nähtub, et kriminaalasjas nr 1-08-1876 on kostja süüdi mõistetud KarS § 188 p 1 järgi hagejale tervisekahjustuste tekitamiste eest ja kriminaalasjas nr 1-09-797 süüdi mõistetud KarS § 120 järgi. Kostja lõi hagejat 25.11.2007 noaga kõhtu ja 06.10.2008 ähvardas kostja hagejat kirvega ning lubas ta tappa. Nii kehavigastuste tekitamine kui ka tapmisega ähvardamine on VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja p 4 järgi õigusvastane tegevus. Isikul on õigus elule ja tervisele ning selle õiguse rikkumine või rikkumisega ähvardamine on õigusvastane tegevus. Kriminaalasjades tehtud süüdimõistvate otsustega on tõendatud, et kostja on õigusvastase teo toime pannud. VÕS § 1043 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamine toimub VÕS § 127 jj järgi. VÕS § 128 lg 1 ja § 130 lg 2 järgi tuleb hagejale hüvitada tervisekahjustusest tulenev mittevaraline kahju. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb hagejale hüvitada ka tapmisega ähvardamise eest tekitatud mittevaraline kahju. Hageja, olles juba ühe korra kannatanud kostja rünnaku tagajärjel terviskahju, võis tapmisega ähvardamisel tunda tõelist hirmu oma elu eest ja seetõttu on õigustatud mittevaralise kahju hüvitamine. Mittevaralise kahju hüvise suuruse määramisel arvestab kohus seda, et kostja on korduvalt hageja suhtes karistusseadustiku järgi karistatava teo toime pannud ning leiab, et mittevaralise kahju hüvitise mõistlikuks suuruseks on 150 000 krooni. Kohtule esitatud pensionameti 14.01.2008 otsusest nr 173 nähtub, et hagejale on hüvitatud 80 % põhjendatud ravikuludest. Otsusest nähtub ravikulude arvestus. Kohus leiab, et pensioniameti otsus ravile tehtud kulutuste osas on usaldusväärne ning seda saab kasutada tõendina hageja poolt tehtud kulutuste suuruse kindaksmääramisel. Hagejale on jäänud hüvitamata 20 % ravikuludest summas 205 krooni, mida tuleb VÕS § 128 lg 3 ja § 130 lg 1 järgi pidada otseseks varaliseks kahjus ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada. Pensioniamet on hagejale hüvitanud ka osa saamata jäänud töötasu ja maksnud töövõimetuspensionit, kuid töötades oleks hageja sissetulek olnud siiski saadud hüvitisest suurem. Pensioniameti 14.01.2008 otsusest nr 173 nähtub hageja tegeliku sissetuleku suurus enne tervisekahjustuse tekkimist ning töövõimetuse eriood. Kohus leiab, et VÕS § 128 lg 4 ja § 130 lg 1 tuleb kostjal hüvitada hageja saamata jäänud tulu summas 9900 krooni. Kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.