03. mai 2010 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-80314
Tsiviilasi
AU’i hagi AS-i Eesti Krediidipank vastu lepingute ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks
Hagihind
15 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AU (isikukood XXX, elukoht XX) Kostja AS Eesti Krediidipank volitatud esindaja Aivar L
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta AU’i hagi AS-i Eesti Krediidipank vastu lepingute ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud mõista 100% ulatuses välja AU’ilt AS-i Eesti Krediidipank kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Hageja palub tunnustada laenulepingu ja krediitkaardilepingu ülesütlemise tühisust.
2-08-80314
2.Hageja märgib, et sai 20.11.2008 kätte Harju tööpiirkonna kohtutäituri Risto S’a teate täitemenetluse kohta, mille kohaselt on hageja suhtes algatatud täitemenetlus kostja poolt (tl 8-10). Lisaks kostja avaldusele on märgitud täitemenetluse algatamise aluseks Tallinna notar Evi P ’i poolt 30.01.2008 tõestatud kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping, millise alusel seadis hageja kostja kasuks enda omandis olevale kinnistule hüpoteegi summas 300 000 krooni ning millega tagati kostja nõuded hageja vastu, millised tulenevad poolte vahel 30.01.2008 sõlmitud laenulepingust ja muudest sõlmitud ning tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest (tl 11-17). Täitemenetluse algatamine oli tingitud kostjapoolsest laenulepingu ja krediitkaardi lepingu ülesütlemisest 29.07.2008 (tl 27-28), mille tulemusena on kostja hageja vastu esitanud täitmiseks nõude kogusummas 102 898,40 krooni.
3.Hageja leiab, et laenulepingu (tl 18-22) ja krediitkaardi lepingu (tl 23-28) ülesütlemine on tühine, kuna ülesütlemine ei vasta formaalsetele tingimustele ja täitmata on ülesütlemise materiaalsed eeldused. Hageja sai lepingute ülesütlemisest teada esmakordselt kohtutäituri vahendusel. Ülesütlemise teatisest nähtuvalt on teatised edastatud aadressil XXX, mis ei ole hageja elukohaks. Laenulepingus on hageja avaldanud oma elukohaks XXX. Krediitkaardi lepingus on küll märgitud hageja elukohaks XXX, kuid nimetatud andmed märgiti lepingusse kostja poolt ning kostja oli teadlik, et XXX ei ole hoonestatud, seega jääb hagejale arusaamatuks kostja püüded edastada materjale nimetatud aadressile. Seega kuna hageja ei ole ülesütlemise teatiseid kätte saanud, tuleb lugeda, et ülesütlemised on tühised.
4.Hagejale jääb selgusetuks, millise kohustuse täitmise katteks on kostja hageja poolt tasutud summasid arvestanud, kuna hagejal lasus laenusumma tagastamise kohustus kahe lepingu alusel. Hageja on teinud perioodiliselt omapoolsete kohustuste täitmiseks rahalisi sissemakseid või ülekandeid kostja juures olevale kontole, märkimata seejuures, millise laenulepingu alusel lasuva kohustuse täitmise katteks need on tehtud. Lisaks märgib hageja, et laenulepingu alusel lasub hagejal kohustus maksta igas kalendrikuus kostjale 2 911 krooni. Kuna kostja on hageja poolt tasutud summadega katnud kohustusi oma suva järgi mõlemast lepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks ning arvestades, et sõlmitud lepingutes puudub regulatsioon nn konkureerivate nõuete rahuldamisjärjekorra üle, leiab hageja, et kostja on rikkunud VÕS § 88 lg 4 sätestatut, mis nõuab võlausaldaja poolsel kohustuse täitmise järjekorra määramisel võlgniku teatamist.
5.Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja kasutada õigust laenuleping üles öelda, kuna tuvastatavad ei ole üldse VÕS § 416 lg 1 ülesütlemise esinemise alused. Hageja möönab, et krediitkaardi lepingu ülesütlemise materiaalne alus eeldus võib olla täidetud, kuid ülesütlemise teatise edastamata jätmisel hagejale on ülesütlemine siiski tühine.
6.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et on tõepoolest märkinud laenutaotluses enda aadressiks XXX. Hageja eeldab, et ajas segamini tagatisvara aadressi laenutaotluses nõutava elukoha aadressiga. Samas nähtub nii laenulepingust ja sõlmitud kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingust, et laenutaotlusesse sattunud eksitus on parandatud ning hageja aadressiks on märgitud hageja tegelik elukoht XXX. Hageja väitel ei ole laenuhaldurile teatanud oma aadressiks XXX ega kokku leppinud läbirääkimiste aega. Toimusid vestlused hageja makseraskuste väljaselgitamiseks.
7.17.04.2008 laenuhoiatuse kohaselt oli 10.04.2008 hageja pool laenulepingu alusel kostjale maksmata 9 967,96 krooni. Seega pidi kostja arvestama hageja poolsed rahalised sissemaksed nimetatud võlgnevuse katteks. Kostja on aga perioodil 21.04.2008-30.06.2008 hageja poolt tehtud rahalistest sissemaksetest arvestanud laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 9 000 krooni ja seejärel laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 5 000 krooni. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
2-08-80314
9.Kostja on hagejale lepingutest tulenevate kohustuste täitmise kirjalikud nõuded saatnud posti teel hageja poolt kostjale avaldatud elukoha aadressil XXX (tl 50-53), millise aadressi märkis hageja 14.01.2008 omakäeliselt täidetud ja kostja esitatud eraisiku laenutaotlusel (tl 54-55). Kostja möönab, et 30.01.2008 sõlmitud laenulepingus on hageja postiaadressiks märgitud XXX, kuid kostja töötaja J. N , kes oli hageja laenuhalduriks, kinnitusel teatas hageja, et Tatari tänava korteri näol on tegemist hageja ajutises kasutuses oleva üürikorteriga ning hageja palve oli, et kostja ei edastaks hagejale kirju Tatari tänava aadressil, vaid saadaks kõik võimalikud teated ja muud kirjad hagejale aadressil XXX. Kostja ei nõustu, et aadress XXX on krediitkaardi lepingusse märgitud kostja poolselt. Nimetatud aadressi esitas hageja kostjale 30.01.2008 krediitkaardi taotluses (tl 56). Samuti allkirjastas hageja krediitkaardi lepingu isiklikult. Seega on hageja ise näidanud oma aadressiks XXX ning kostja on talitanud vorminõuete kohaselt. Lisaks on kostjale teada, et hageja on Kuusalu vallas postiteenuste kasutaja ning hageja nimele laekub post Kuusalu postkontorisse (tl 57).
10.Kostja leiab, et ei ole rikkunud VÕS § 88 ja § 416 sätteid. Laenuleping oli sõlmitud 30.01.2008. Vastavalt laenulepingu punktile 2.10 oli laenusummade tagasimaksete kuupäev iga kuu 20. kuupäev. Laenulepingu punktis 2.8 olid pooled kokku leppinud, et laenusumma tagasimakse alguskuupäevaks on 20.02.2008 ning punkti 9.1 kohaselt kohustus hageja tagastama laenusummad maksegraafikus fikseeritud tähtpäeval ja summas ning tagama, et maksegraafikus toodud tähtpäeval oleks hageja arvelduskontol olemas laenusummade tagastamiseks piisavad rahalised vahendid. Krediitkaardileping oli sõlmitud 31.01.2008. Vastavalt krediitkaardlepingu põhitingimuste alapunktile maksepäev ja punktile 6.2 olid pooled kokku leppinud, et hageja kohustub tasuma kostjale krediidilimiidist makseperioodil kasutatud summas koos selle kasutamise eest maksmisele kuuluvate teenustasude ja muude kuludega igakuiselt makseperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Seega saabus krediitkaardi kasutamisest tulenevate maksete tasumise esimene tähtpäev krediitkaardi kasutamise esimesele kuule (veebruar 2008) järgneva kuus 10. kuupäeval, seega 10.03.2008. Hageja ei ole taganud piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol ei laenulepingust tulenevaks 20. kuupäevaks ega ka krediitkaardilepingust tulenevaks 10. kuupäevaks. Kostja on hageja kontole ebaregulaarselt laekunud rahaliste vahendite arvelt kustutanud hageja lepingute mittetäitmisest tulenevaid võlgnevusi vastavalt nende sissenõutavaks muutumise ajalisele järjekorrale. Kõigepealt on kostja kustutanud hageja need kohustused, mille tähtpäev saabus laenulepingu alusel 20.02.2008 ja seejärel krediitkaardilepingust tulenevad võlgnevused, mille täitmise tähtpäev saabus 10.03.2008 ja nii vaheldumisi. Seega on kostja toiminud kooskõlas nii sõlmitud lepingutega kui ka kooskõlas seadusega.
11.Kostja on seisukohal, et laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldused olid saabunud ja täidetud. Hageja oli laenulepingu erakorralise ülesütlemise päeva seisuga, s.o 29.07.2008, laenulepingust tulenevate maksekohustustega 4-kuulises viivituses. Kostja poolt on täidetud ka kohustus anda hagejale täiendav, vähemalt kahenädalane, tähtaeg võlgnevuste kustutamiseks, antud võimalus pidada kostjaga läbirääkimisi ja hoiatatud laenulepingu ülesütlemisest. Kostja saatis hagejale 24.06.2008 kirjaliku hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta. Samuti teavitas sellest hagejat laenuhaldur telefoni teel. Muuhulgas leppisid hageja ja laenuhaldur kokku, et hageja tuleb 27.06.2008 kell 11.00 kostja juurde läbirääkimistele (tl 70-73). Nimetatud ajal hageja panka ei ilmunud ega teinud seda ka uuel kokkulepitud ajal 30.06.2008. Kohtuotsuse põhjendus
12.Tulenevalt TsMS § 403 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
14.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 396 sätestab laenulepingu mõiste, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama
2-08-80314 liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid 30.01.2008 laenulepingu nr 21753, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 200 000 krooni, mille pidi kostja tagastama maksegraafiku alusel alates 20.02.2008 kuni 20.01.2011 (tl 18) ning, et 31.01.2008 sõlmisid pooled krediitkaardi lepingu , mille kohaselt kostja võimaldas hagejale krediidilimiiti 10 000 krooni tagasimaksega iga kuu 10. kuupäevaks (tl 2324). Poolte vahel puudub ka vaidlus, et kostja ütles laenulepingu ja krediitkaardi lepingu alates 29.07.2008 üles, millised edastas hageja aadressile XXX (tl 27-28). Poolte vahel puudub ka vaidlus, et hageja oli viivituses oma rahaliste kohustuste täitmises.
15.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt õiguskaitsevahendina kasutatud lepingute ülesütlemine oli õiguspärane. Hageja leiab, et laenulepingute kehtivaks ülesütlemiseks on täitmata ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused.
16.Kohus hindab kõigepealt laenulepingute ülesütlemise formaalsete eelduste täitmist. Kuivõrd kostja loeb laenulepingud ülesöelduks 29.07.2008 vormistatud teatise alusel, lähtub kohus laenulepingute ülesütlemise nõuetele vastavuse kontrollimisel nimetatud teatisest. Hageja leiab, et lepingute ülesütlemisest ei ole hagejat teavitatud ettenähtud korras. Ülesütlemise teatised on hagejale edastatud aadressil XXX , mis ei ole hageja elukohaks. Laenulepingus on hageja avaldanud oma elukohaks XXX. Krediitkaardi lepingus on küll märgitud hageja elukohaks XXX , kuid nimetatud andmed märgiti lepingusse kostja poolt ning kostja oli teadlik, et XXX ei ole hoonestatud. Seega kuna hageja ei ole ülesütlemise teatiseid kätte saanud, tuleb lugeda, et ülesütlemised on tühised. Kostja leiab, et on hagejale lepingutest tulenevate kohustuste täitmise kirjalikud nõuded saatnud posti teel hageja poolt kostjale avaldatud elukoha aadressil XXX (tl 50-53), millise aadressi märkis hageja 14.01.2008 omakäeliselt täidetud ja kostja esitatud eraisiku laenutaotlusel (tl 54-55). Kostja möönab, et 30.01.2008 sõlmitud laenulepingus on hageja postiaadressiks märgitud XXX, kuid kostja töötaja J. N , kes oli hageja laenuhalduriks, kinnitusel teatas hageja, et Tatari tänava korteri näol on tegemist hageja ajutises kasutuses oleva üürikorteriga ning hageja palve oli, et kostja ei edastaks hagejale kirju Tatari tänava aadressil, vaid saadaks kõik võimalikud teated ja muud kirjad hagejale aadressil XXX. Samuti on kostja nimetatud aadressi märkinud 30.01.2008 krediitkaardi taotluses (tl 56). Seega on hageja ise näidanud oma aadressiks XXX ning kostja on talitanud vorminõuete kohaselt. Lisaks on hageja Kuusalu vallas postiteenuste kasutaja ning hageja nimele laekub post Kuusalu postkontorisse (tl 57). Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 69 lg 1 alusel kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 järgi kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
2-08-80314 14.01.2008 eraisiku laenu/liisingutaotluseel on hageja märkinud enda aadressiks XXX (tl 54-55), samuti on nimetatud aadress märgitud krediitkaardi taotlusel (tl 56) ja krediitkaardi lepingus (tl 23), millise hageja on allkirjastanud isiklikult, seega oli hagejal võimalus teavitada kostjat, et see ei ole hageja elukoht, kui hageja seda leidis. Samuti on Tallinna notar Evi P ’i poolt 30.01.2008 koostatud ja tõestatud kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt kinnistu Kase tee, Mäepea küla, Kuusalu vald, Harju maakond kostjale kuuluv kinnistu ning Kuusalu postkontori e-kirja kohaselt omab hageja Mäepea külas grupikasti lahtrit nr 4, mida teenindab Kuusalu postkontor (tl 57). Tallinna notar Evi P ’i poolt 30.01.2008 koostatud ja tõestatud kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingus ja asjaõiguslepingus ning laenulepingus (tl 18) on küll märgitud hageja elukohaks XXX, kuid see ei tähenda, et hagejal ei olnud võimalik tutvuda postiga, mis on edastatud aadressil XXX . Seega on kohus seisukohal, et esitatud tõenditest lähtuvalt võib lugeda, et kostja on ülesütlemise teatised hagejale kätte toimetanud ning hagejal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis osutaksid sellele, et hagejal esinesid objektiivsed takistused saadetud teatistega tutvumiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud asjaolu, et laenuhaldur ei teavitanud teda telefonivestluses laenulepingu erakorralise ülesütlemisest (tl 72). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et laenuhaldur vestles hagejaga muudel teemadel kui laenulepingud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja ei teavitanud teda laenulepingu erakorralise ülesütlemisest selleks ettenähtud korras, mis välistab hagi rahuldamise eelmärgitud põhjusel.
17.Järgmisena kontrollib kohus ülesütlemisavalduse materiaalsete eelduste täitmist. Hageja leiab, et kuna kostja on hageja poolt tasutud summadega katnud kohustusi oma suva järgi mõlemast lepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks ning arvestades, et sõlmitud lepingutes puudub regulatsioon nn konkureerivate nõuete rahuldamisjärjekorra üle, leiab hageja, et kostja on rikkunud VÕS § 88 lg 4 sätestatut, mis nõuab võlausaldaja poolsel kohustuse täitmise järjekorra määramisel võlgniku teatamist. Seega ei saanud kostja kasutada õigust laenuleping üles öelda, kuna tuvastatavad ei ole üldse VÕS § 416 lg 1 ülesütlemise esinemise alused. Hageja möönab, et krediitkaardi lepingu ülesütlemise materiaalne alus eeldus võib olla täidetud. Kostja leiab, et ei ole rikkunud VÕS § 88 ja § 416 sätteid. VÕS § 88 lg 4 kohaselt kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud. VÕS § 88 lg 5 alusel kui võlausaldaja on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaoludel määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise määrata, millise kohustuse ta on täitnud. Sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse. VÕS § 88 lg 6 järgi kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 416 lg 1 näeb ette krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Laenuleping oli sõlmitud 30.01.2008. Vastavalt laenulepingu punktile 2.10 oli laenusummade tagasimaksete kuupäev iga kuu 20. kuupäev. Laenulepingu punktis 2.8 olid pooled kokku leppinud, et laenusumma tagasimakse alguskuupäevaks on 20.02.2008 ning punkti 9.1 kohaselt kohustus hageja
2-08-80314 tagastama laenusummad maksegraafikus fikseeritud tähtpäeval ja summas ning tagama, et maksegraafikus toodud tähtpäeval oleks hageja arvelduskontol olemas laenusummade tagastamiseks piisavad rahalised vahendid. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et iga kuu 20. kuupäevaks kuni viimase osamakse tegemiseni pidi hageja kontol olema piisavalt rahalisi vahendeid, et täita maksegraafikus ettenähtud suuruses laenu osamakse tagasimakset ja nende puudumisel võib öelda, et hageja ei täitnud lepingus tulenevat kohustust. Krediitkaardileping oli sõlmitud 31.01.2008. Vastavalt krediitkaardlepingu põhitingimuste alapunktile maksepäev ja punktile 6.2 olid pooled kokku leppinud, et hageja kohustub tasuma kostjale krediidilimiidist makseperioodil kasutatud summas koos selle kasutamise eest maksmisele kuuluvate teenustasude ja muude kuludega igakuiselt makseperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Seega saabus krediitkaardi kasutamisest tulenevate maksete tasumise esimene tähtpäev krediitkaardi kasutamise esimesele kuule (veebruar 2008) järgneva kuus 10. kuupäeval, seega 10.03.2008. Hageja kohustus iga kuu 10. kuupäevaks tagama krediitkaardi kasutamisest tulenevate maksete tasumise suuruse summa olemasolu oma pangakontol. Hageja ei taganud piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol ei laenulepingust tulenevaks 20. kuupäevaks ega ka krediitkaardilepingust tulenevaks 10. kuupäevaks. Kostja on hageja kontole ebaregulaarselt laekunud rahaliste vahendite arvelt kustutanud hageja lepingute mittetäitmisest tulenevaid võlgnevusi vastavalt nende sissenõutavaks muutumise ajalisele järjekorrale. Kõigepealt on kostja kustutanud hageja need kohustused, mille tähtpäev saabus laenulepingu alusel 20.02.2008 ja seejärel krediitkaardilepingust tulenevad võlgnevused, mille täitmise tähtpäev saabus 10.03.2008 ja nii vaheldumisi igal järgneval kuul. Pooled on lepingute täitmise ajas selgesõnaliselt kokku leppinud. Hageja kohustus oli tagada ettenähtud rahaliste vahendite olemasolu arvel, kuid hageja ei teinud seda. Kohus leiab, et kostja on toiminud kooskõlas nii sõlmitud lepingutega kui ka kooskõlas seadusega, mis omakorda välistab hagi rahuldamise võimalikkuse. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.