Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Egon Konsand
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. mai 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-7450
Tsiviilasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi Stanislav Morozi vastu alusetult säästetud 2556.73 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2556.73 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. mai 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Stanislav Morozi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13. aprill 2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja)- Stanislav Moroz Vastustaja (hageja) - Kohtla-Järve Soojus (registrikood 10160791), esindaja Paul Paas
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 2. mai 2008 otsuse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale otsusele.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Stanislav Morozi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED AS Kohtla-Järve Soojus esitas Viru Maakohtule hagi Stanislav Morozi vastu 2556.73 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on S. Moroz korteriomandi asukohaga XXX Kohtla-Järve linnas omanikuna jätnud tasumata tarbitud soojusenergia eest. AS KohtlaJärve Soojus on saatnud S. Morozile arved, millel on näidatud ära võlgnevuse suurus ja jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga 01.03.2006 moodustub S. Morozi võlg AS Kohtla-Järve Soojus ees 2556.73 krooni. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. S. Moroz seda teinud ei ole. S. Moroz leidis, et esitatud hagiavaldus tema vastu on põhjendamatu.
Viru Maakohus rahuldas 2. mai 2008 otsusega hagi ning mõistis S. Morozilt välja AS Kohtla-Järve Soojus kasuks võla 2556.73 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt on S. Moroz XXX korteriomandi omanikuna kohustatud kandma temale arvestatud ulatuses (15% kogu korteri soojaarvest) korteri kütmise kulu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS S. Moroz esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 2. mai 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kadunud tsiviilasja toimikust tõendid, mis võiksid olla teistsuguse kohtuotsuse aluseks. Samuti puuduvad toimikus arvutused, millest tuleneb väidetavalt võlgnetav summa. Keskkütteradiaatorid on korterist eemaldatud 26.10.2000. Apellant ostis korteri 2002. aastal ning korteris sees ei elanud, kuna küttesüsteem puudus. Seega ei olnud korteri kütmine keskkütte kaudu võimalik ning võlga ei saa olla tekkinud. Samuti ei kehtinud sel ajal KOS § 13. AS Kohtla-Järve Soojus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Vastuväidete kohaselt ei ole apellant täpsustanud, millised konkreetsed tõendid on toimikust kadunud. Apellandi väide, et puuduvad arvutused, millest tuleneb tarbitud soojusenergia võlg, ei ole asjakohane. Toimikus on AS-i Kohtla-Järve Soojus poolt apellandile esitatud arved, milles on märgitud arve kuupäev, periood, ühiku maksumus ja summa. Samuti on maakohtule esitatud soojusenergia arvete, laekumiste ja võlgnevuse arvestus. Kuna S. Morozile kuuluvas korteris on keskkütte radiaatorid eemaldatud, arvestas hageja vastavalt apellandi poolt esitatud ja OÜ Tammiku Maja poolt koostatud aktile apellandi korteri köetava pinna suuruseks 5,02 m2. Apellandi väide, et tal ei ole kohustust soojusenergia eest tasuda, kuna ta korteris ei elanud, on asjakohatu. Korteriomanikul on kohustus tasuda tarbitud soojusenergia eest. Apellant on esitanud kohtule OÜ Tammiku Maja poolt koostatud akti, mille kohaselt on apellandi korteris XXX soojusradiaatorid maha võetud ning kütmisele kuuluva pinna suuruseks on 5,02 m2.
soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjalt nii soojusenergia tarnimiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist kui ka mõistlikku tasu asjaajamise eest. Ringkonnakohus leiab, et lisaks soojatarnimisele tehtud kulutustele on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viimasele suveperioodil seoses sooja vee tarnimisega tehtud kaudsete kulutuste, mis on maja soojusarvesti poolt fikseeritud üldine soojusjääk ja mille tarbija saab kätte kaudselt soojaveetorudelt eraldunud soojuse hoonesse jäämise kaudu, hüvitamist. Nähtuvalt tl-del 24-46 olevatest arvetest on nimetatud kaudsete kulutuste suurus arvestatuna kostjale ära toodud suveperioodil esitatud arvete real „“Soojaveevarustuse kaudsed kulud“. Kostja on maakohtule esitanud OÜ Tammiku Maja poolt koostatud akti 26.10.2000 (tl 18), mille kohaselt on kostja korteris soojusradiaatorid demonteeritud ning vastavalt toodud arvestusele on korterisse jäänud vertikaalpüstaku kaudu köetavaks jääkpinnaks 5,02m2 (s.o ligikaudu 15% (5,02 m2 : 32 m2) kogu korteri pinnast. Nagu nähtub hageja poolt esitatud tõenditest, s.o tl-del 7-8 asuv võlaarvestus, tl-l 9 asuv väljavõte kostja isikukontost nr 43075, tl-l 23 asuv kostja võlaarvestuse koondtabel ning eelviidatud tl-del 24-46 olevad arved, on hageja arvestanud kostja korteri soojavarustuseks tehtud kulutusi just lähtuvalt eelnimetatud arvestuslikust köetavast jääkpinnast 5,02m2. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on tõendatud kostja võlgnevus korteris tarbitud soojusenergia ja suveperioodil soojaveevarustuse kaudsete kulude eest hageja poolt nõutud summas, s.o 2556.73 krooni, ning põhjendatud on kostjalt selle väljamõistmine TsK § 477 lg 1 ja 6 ning VÕS § 1023 lg 1 järgi. Eeltooduga on ümber lükatud ka apellandi väide, et asjas puuduvad arvutused võlgnetava summa suuruse kujunemise kohta.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.