lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-7450/42

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 03.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-7450/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.05.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1616
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Gren Viru AS10160791(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Egon Konsand

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-06-7450

Tsiviilasi

AS Kohtla-Järve Soojus hagi Stanislav Morozi vastu alusetult säästetud 2556.73 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

2556.73 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. mai 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Stanislav Morozi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

13. aprill 2010

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja)- Stanislav Moroz Vastustaja (hageja) - Kohtla-Järve Soojus (registrikood 10160791), esindaja Paul Paas

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 2. mai 2008 otsuse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale otsusele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Stanislav Morozi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED AS Kohtla-Järve Soojus esitas Viru Maakohtule hagi Stanislav Morozi vastu 2556.73 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on S. Moroz korteriomandi asukohaga XXX Kohtla-Järve linnas omanikuna jätnud tasumata tarbitud soojusenergia eest. AS KohtlaJärve Soojus on saatnud S. Morozile arved, millel on näidatud ära võlgnevuse suurus ja jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga 01.03.2006 moodustub S. Morozi võlg AS Kohtla-Järve Soojus ees 2556.73 krooni. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. S. Moroz seda teinud ei ole. S. Moroz leidis, et esitatud hagiavaldus tema vastu on põhjendamatu.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus rahuldas 2. mai 2008 otsusega hagi ning mõistis S. Morozilt välja AS Kohtla-Järve Soojus kasuks võla 2556.73 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt on S. Moroz XXX korteriomandi omanikuna kohustatud kandma temale arvestatud ulatuses (15% kogu korteri soojaarvest) korteri kütmise kulu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS S. Moroz esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 2. mai 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kadunud tsiviilasja toimikust tõendid, mis võiksid olla teistsuguse kohtuotsuse aluseks. Samuti puuduvad toimikus arvutused, millest tuleneb väidetavalt võlgnetav summa. Keskkütteradiaatorid on korterist eemaldatud 26.10.2000. Apellant ostis korteri 2002. aastal ning korteris sees ei elanud, kuna küttesüsteem puudus. Seega ei olnud korteri kütmine keskkütte kaudu võimalik ning võlga ei saa olla tekkinud. Samuti ei kehtinud sel ajal KOS § 13. AS Kohtla-Järve Soojus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt ei ole apellant täpsustanud, millised konkreetsed tõendid on toimikust kadunud. Apellandi väide, et puuduvad arvutused, millest tuleneb tarbitud soojusenergia võlg, ei ole asjakohane. Toimikus on AS-i Kohtla-Järve Soojus poolt apellandile esitatud arved, milles on märgitud arve kuupäev, periood, ühiku maksumus ja summa. Samuti on maakohtule esitatud soojusenergia arvete, laekumiste ja võlgnevuse arvestus. Kuna S. Morozile kuuluvas korteris on keskkütte radiaatorid eemaldatud, arvestas hageja vastavalt apellandi poolt esitatud ja OÜ Tammiku Maja poolt koostatud aktile apellandi korteri köetava pinna suuruseks 5,02 m2. Apellandi väide, et tal ei ole kohustust soojusenergia eest tasuda, kuna ta korteris ei elanud, on asjakohatu. Korteriomanikul on kohustus tasuda tarbitud soojusenergia eest. Apellant on esitanud kohtule OÜ Tammiku Maja poolt koostatud akti, mille kohaselt on apellandi korteris XXX soojusradiaatorid maha võetud ning kütmisele kuuluva pinna suuruseks on 5,02 m2.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

1.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu 2. mai 2008. a otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi seoses materiaalõiguse osalise ebaõige kohaldamisega.
2.Maakohus on lõppjärelduses leidnud õigesti, et hagi tuleb rahuldada, kuid on osaliselt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, so Kaugkütteseaduse § 8 lg 1, 2 ning KOS § 13. Kaugkütteseaduse § 8 lg 1, 2 on kohaldatavad juhul, kui võrguettevõtja ja soojatarbija vahel on soojuse tarnimise leping, kuid käesoleval juhul ei ole pooltel sellist lepingut. Samuti ei ole käesolevas vaidluses põhjendatud KOS § 13 sätete kohaldamine, kuivõrd see reguleerib korteriomanike vahelisi õigussuhteid ega kohaldu seetõttu korteriomaniku ja võrguettevõtte vahelistele õigussuhetele soojuse lepinguta tarnimisel.
3.Hageja on hagis nõudnud kostjalt soojusenergia tarbimise võlgnevuse 2556.73 krooni, mis on tekkinud seoses kostjale Kohtla-Järve linnas XXX kuuluva korteriomandi soojusenergiaga varustamisega, tasumist. Hagi kohaselt on võlgnevus tekkinud perioodil juuni 2001 (mil kostja sai korteri omanikuks) kuni 06.09.2004. Pooltel puudub vaidlus, et nende vahel ei ole sõlmitud soojuse tarnimise lepingut, samuti ei vaielda selle üle, et keskkütteradiaatorid olid XXX korterist eemaldatud 2000. a oktoobris ning korter oli sellest ajast arvates üle viidud alternatiivküttele, samas läbis korterit maja keskküttesüsteemi ühendav soojatoru (püstak). Toimikulehel 67 olevast hooneregistri tunnistusest nähtub, et kostja on omandanud XXX korteri kui vallasasja 21.05.2001 ostu-müügilepingu alusel. 05.03.2003 on kõnesolev korteriomand kantud kostja nimele kinnistusraamatusse (tl 10). Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd poolte vahel puudus soojatarnimise leping, kuid samas toimus XXX korteri soojaga varustamine korterit läbiva keskküttetoru kaudu, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt XXX korteriomandi soojaga varustamiseks tehtud kulutuste hüvitamist perioodi juuni 2001 – 30.06.2002 eest TsK § 477 lg ja 6 (alusetu säästmine) sätete alusel ning perioodi 01.07.2002 - 06.09.2004 eest alates 01.07.2002 kehtima hakanud VÕS §-de 1018 ja 1023 lg 1 (käsundita asjaajamine) sätete järgi. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 477 lg 1 sätestas, et isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama, ning sama paragrahvi lg 6 kohaselt need sätted laienevad ka juhtudel, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Alates 01.07.2002 on pooltevaheline õigussuhe kostjale sooja lepinguta tarnimisel vaadeldav hagejapoolse käsundita asjaajamisena, mis vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. VÕS § 1023 reguleerib käsundita asjaajamise korral kulutuste hüvitamist ja tasu maksmist. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et

soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjalt nii soojusenergia tarnimiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist kui ka mõistlikku tasu asjaajamise eest. Ringkonnakohus leiab, et lisaks soojatarnimisele tehtud kulutustele on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viimasele suveperioodil seoses sooja vee tarnimisega tehtud kaudsete kulutuste, mis on maja soojusarvesti poolt fikseeritud üldine soojusjääk ja mille tarbija saab kätte kaudselt soojaveetorudelt eraldunud soojuse hoonesse jäämise kaudu, hüvitamist. Nähtuvalt tl-del 24-46 olevatest arvetest on nimetatud kaudsete kulutuste suurus arvestatuna kostjale ära toodud suveperioodil esitatud arvete real „“Soojaveevarustuse kaudsed kulud“. Kostja on maakohtule esitanud OÜ Tammiku Maja poolt koostatud akti 26.10.2000 (tl 18), mille kohaselt on kostja korteris soojusradiaatorid demonteeritud ning vastavalt toodud arvestusele on korterisse jäänud vertikaalpüstaku kaudu köetavaks jääkpinnaks 5,02m2 (s.o ligikaudu 15% (5,02 m2 : 32 m2) kogu korteri pinnast. Nagu nähtub hageja poolt esitatud tõenditest, s.o tl-del 7-8 asuv võlaarvestus, tl-l 9 asuv väljavõte kostja isikukontost nr 43075, tl-l 23 asuv kostja võlaarvestuse koondtabel ning eelviidatud tl-del 24-46 olevad arved, on hageja arvestanud kostja korteri soojavarustuseks tehtud kulutusi just lähtuvalt eelnimetatud arvestuslikust köetavast jääkpinnast 5,02m2. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on tõendatud kostja võlgnevus korteris tarbitud soojusenergia ja suveperioodil soojaveevarustuse kaudsete kulude eest hageja poolt nõutud summas, s.o 2556.73 krooni, ning põhjendatud on kostjalt selle väljamõistmine TsK § 477 lg 1 ja 6 ning VÕS § 1023 lg 1 järgi. Eeltooduga on ümber lükatud ka apellandi väide, et asjas puuduvad arvutused võlgnetava summa suuruse kujunemise kohta.

4.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole ka apellandi muud väited. Apellandi väide, et võlgnevuse perioodil ta korteris ei elanud, ei ole asjakohane, kuna korteriomanikul kui käsundita asjaajamise järgi soodustatud isikul on kohustus tasuda otseselt ja kaudselt tarbitud soojusenergia eest sõltumata sellest, kas ta ise korteris viibis või mitte. Samuti ei ole põhjendatud apellandi väide, et ta ei saa solidaarvastutust kanda, kuna käsitletavas õigussuhtes pole tegu kostja ja kolmandate isikute solidaarvastutusega hageja ees. Põhjendatud ei ole ka apellandi viitamine sellele, et tema ei ole keskkütteradiaatoreid korterist eemaldanud, kuna antud juhul ei nõua hageja kostjalt võla tasumist kogu korteri kütmiseks tehtud kulude, vaid üksnes püstaktoru kaudu jääkpinna kütmiseks arvestatud kulude katteks ning küsimus sellest, kes konkreetselt radiaatorid korterist eemaldas, ei oma õiguslikku tähtsust.
5.Tõendamata on apellandi väide, et kohtutoimikust on kadunud mitmed olulised tõendid, mille alusel saanuks maakohus teha teistsuguse otsuse. Toimikulehelt 49 nähtub, et 30.10.2006 avalduses on kostja märkinud mingi kirja 6-l lehel kohtule esitamist, kuid sellist kohtutoimikus ei leidu. Toimikulehel 17 oleva kostja kirjaliku vastuse kohaselt on ta lisanud vastusele dokumente (täpsustamata milliseid) 4-l lehel, kuid vastuse juures on üksnes eelpoolnimetatud OÜ Tammiku Maja 26.10.2000 akt (tl 18), mida kohus on tõendina hinnanud. Toimikulehel 63 olevast kostja 18.03.2008 avaldusest nähtuvalt on sellele lisatud kaks dokumentaalset tõendit, s.o S. Morozi kiri Viru Maakohtule 12.03.2007 tsiviilasjas nr 2-04-442 (tl 64) ning tema kiri 09.07.2007 AS-le Kohtla-Järve Soojus (tl 65), millised ringkonnakohtu arvates ei lükka ümber hageja tõendites toodut kostjal võla olemasolu kohta.
6.Ringkonnakohus jätab TsMS §-de 33l g 3 ja 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellandi poolt ringkonnakohtule esitatud väljavõtte rahvastikuregistrist tema elukoha aadressi kohta ühes apellandipoolsete venekeelsete kommentaaridega, tema 20.10.2009 kirja Riigikohtule ja väljavõtte AS Kohtla-Järve Soojus poolt koostatud soojusenergia eest esitatud arvete, laekumiste ja võlgnevuste arvestuse kohta XXX ühes apellandipoolsete venekeelsete kommentaaridega, kuna apellant pole põhjendanud, miks ei olnud võimalik nende tõendite esitamine maakohtus ning lisatud ei ole ka apellandipoolselt lisatud käsikirjaliste kommentaaride eestikeelset tõlget.
6.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud ka apellatsiooniastme kohtus jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt tervikuna apellandi kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja