Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD

Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud 2006.a. septembrikuus sõlmiti A. S. ja kostja vahel suuliselt ostu-müügileping, mille alusel A.Si müüs kostjale lehmapiima. 09.09.2009.a. sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas A.S tema ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügilepingust tuleneva nõude, summas 101 330.74 krooni, hagejale /tl.8,60-61/. Pooled kinnitavad, et ei vaidlusta kostja poolt A.Si’le esitatud teatistes /tl.34-40/ fikseeritud ühikulisi mahte (piima kogus, sortiment, transpordikordade arv). Hageja nõue Hageja lepinguline esindaja avaldab, et 2006.a. septembrikuus sõlmiti A. S. ja kostja vahel suuliselt ostu-müügileping, mille alusel A.S müüs kostjale lehmapiima. Esindaja selgitab, et lepingu täitmisel leppisid ostu-müügilepingu pooled eelnevalt kokku piima müügihinnas ning hankimiskuule järgneva kuu keskel esitas kostja piimatootjale teatise ostetud piima koguste ja –sortimendi kohta ning tasaarveldusarved ostetud kauba ja osutatud transporditeenuse (piima vedu) kohta. Esindaja märgib, et 2009.a. jaanuarikuu alguses teatas kostja A.S’le piima kokkuostuhindade alandamisest (nt. kõrgema sordi piim 3.80 EEK kg/l-lt 3.00 EEK kg/l-ni) alates 01.01.2009.a., millise hinnaga oli A.S nõus veel kostjale piima müüma. 2009.a. aprillikuul esitatud arvest aga selgus, et kostja on alates 01.märtsist 2009.a. järjekordselt alandanud piima kokkuostuhinda (nt. kõrgema sordi piim 3.00 EEK kg/llt 2.50 EEK kg/l-ni) ning suurendanud veoteenuse maksumust (100 EEK/veokorralt 120 EEK/veokorrani), milliste hindadega A.S aga enam ei nõustunud. Esindaja lisab, et A.S kontakteerus kostja esindajaga, kelle kinnitusel kostja lubas hinnavahe hiljem hüvitada, mistõttu A.S eeldas varem kokkulepitud hindade kehtivust ja jätkas kostjale piima müüki. Paraku kostja oma lubadust hinnavahe hüvitamiseks ei täitnud, vaid langetas 2009.a. juulikuus veelkordselt kokkuostuhindu (kõrgema sordi piim 2.50 EEK kg/l-lt 2.20 EEK kg/l-ni) ja esitas ebamõistlikult suure transpordikulu arve, mistõttu A.S oli sunnitud alates 2009.a. augustikuust leidma teise piima kokkuostja.

Hageja esindaja leiab, et kostja on rikkunud lepingut, jättes perioodil märts kuni juuli 2009.a. ostetud piima eest A.S’le tasumata 48 203.50 krooni (s.o. alates 01.01.2009.a. kokkulepitud hindade ja hilisemalt kostja poolt kehtestatud hindade vahe). Esindaja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista; hagiavalduses esitatud viivise nõudest hageja esindaja loobub. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja lepinguline esindaja hagi ei tunnista. Esindaja märgib, et ostu-müügileping oli poolte vahel sõlmitud suulises vormis, mistõttu on õiguspärased ja -siduvad ka samas vormist sõlmitud lepingumuudatused. Esindaja avaldab, et 2009.a. märtsikuu algul kontakteerus kostja põhikirjajärgne esindaja A.Si’ga ning teatas viimasele piima kokkuostuhindade alandamisest alates 01.03.2009.a.. Esindaja väidab, et A.S nõustus uute hindadega ja jätkas piima müüki kostjale. Esindaja lisab, et 2009.a. juunikuus teatati A.S’le piima kokkuostuhindade taaskordsest alandamisest alates 01.07.2009.a. ning transpordikulude suurenemisest põhjusel, et A.S on jäänud antud piirkonna ainukeseks piimatootjaks, mistõttu on lepingut võimalik jätkata vaid juhul, kui A.S kannab tegeliku transpordikulu. A.S nõustus pakutud tingimustega ja jätkas kostjale piima müüki kuni 2009.a. juulikuu lõpuni. Esindaja on seisukohal, et kuna lepingumuudatused on vormiliselt kooskõlas kehtiva seadusandlusega ja A.S on piima kostjale müüki jätkates aktsepteerinud kostja poolt pakutud lepingutingimuste muudatusi, on kostja täitnud lepingut nõuetekohaselt ning hagejal puudub alus nõuda kostjalt täiendavate summade tasumist. Esindaja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja põhikirjajärgne esindaja (vande all antud seletus) selgitab, et ühistu tegevuse alustamisest alates on üldjuhul sõlmitud piima kokkuostulepingud suuliselt, seda just põhjusel, et vastava valdkonna turg on äärmiselt ebastabiilne ja hinnad muutuvad tihti ning taoline lepinguvorm võimaldas nii piimatootjal kui ka –kokkuostjal operatiivsemalt reageerida turusituatsiooni muutustele. Esindaja märgib, et juba 2008.a. lõpus alanud nn. „piimasõda“ ja üldine majanduslangus tõid kaasa vajaduse langetada piima kokkuostuhinda. Esindaja kinnitab, et kuigi üldjuhul suhtles ta piima kokkuostuga seotud küsimustes A.S abikaasaga, kontakteerus ta 05.03.2009.a. isiklikult A.S’ga, kellele teatas piima kokkuostuhinna alandamisest alates 01.03.2009.a.. Esindaja avaldab, et tegi juba tookord A.S’le ettepaneku uute tingimuste mittesobivuse korral lepingu lõpetamiseks, kuid viimane teatas, et tal pole piima kuhugi mujale müüa ja ta nõustub uute tingimustega. Esindaja eitab A.S’le lubaduse andmist hinna alandamisega kaasneva hinnavahe hilisemaks kompenseerimiseks. Esindaja lisab, et ka 05.06.2009.a. kontakteerus ta isiklikult A.S’ga, kellele teatas piima kokkuostuhinna veelkordsest alandamisest alates 01.07.2009.a. ning asjaolust, et piimatootja peab kandma transpordikulud täies mahus. Esindaja märgib, et tegi ka seekord A.S’le ettepaneku uute tingimuste mittesobivuse korral lepingu lõpetamiseks, kuid viimane teatas, et tal pole õnnestunud veel sõlmida kokkulepet uue kokkuostjaga ning palus kostjal jätkata piima kokkuostu. Esindaja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste seletused ning põhjalikult ja kogumis analüüsinud asja menetluses kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohustuse tekkealus

“Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Antud kohtuasjas on asja materjalidega /tl.34-40/ ja poolte seletustega /tõend “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 26/05-197) §231 lg.2 tähenduses/ tõendatud, et 2006.a. septembrikuus sõlmiti A. S. ja kostja vahel suuliselt ostu-müügileping, mille alusel A.S müüs kostjale lehmapiima. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul ostmüük) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/01-487) §208 lg.1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Eeltoodud sätte sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt on ostumüügilepingul põhineva kohustuse tekke eeldusteks muuhulgas kokkulepped müügiobjektiks oleva asja omaduste ja hinna osas ning müüja poolt asja omandi ülemineku tagamine ostjale. Pooled on kohtule kinnitanud, et nende vahel puudub vaidlus kostja poolt A.S’le esitatud teatistes /tl.34-40/ ja selle alusel hageja koostatud nõude arvestuses /tl.19-20/ fikseeritud ühikuliste mahtude (piima kogus, sortiment, transpordikordade arv) osas, vaid pooled vaidlevad lepingumuudatuse ja sellega kaasnenud hinnamuutuse õiguspärasuse/kehtivuse üle. Seega keskendub kohus vaidluse lahendamisel lepingu hinda (nii piima müügihind kui ka transporditasu) puudutava tingimuse osas poolte tegeliku tahte- ning sellekohase lepingutingimuse muutmise ja selle kehtivuse tuvastamisele. VÕS §13 lg.1 sätestab, et lepingut võib muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kuna lepingu tingimuste muutmisele (nende kehtivuse tähenduses) laieneb lepingu sõlmituse tuvastamisega samane õiguslik regulatsioon, kohaldab kohus õigusvaidluse lahendamisel sellekohaseid sätteid. VÕS §9 lg.1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS §16 lg.1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab oferendi tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS §20 lg.1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. TsÜS §68 lg.2 kohaselt on otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldus tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS §9 lg.2 esimese lause kohaselt loetakse leping sõlmituks ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Eeltoodud sätete sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt eeldab kokkuleppe sõlmitus lepingupoolte piisavalt selget tahteavaldust olla õiguslikult seotud omapoolse oferdi/aktseptiga ning selle tahteavalduse teisele lepingupoolele kättetoimetatust. TsMS §230 lg.1 sätestatust tulenevalt lasub lepingupoolte ühise tegeliku tahte tõendamine antud juhul kostjal (Riigikohtu otsus nr.3-2-1-44-09). Kohus ei loe tõendatuks kostja väiteid hinda puudutava lepingutingimuse muutmise kohta lepingupoolte sellekohase suulise kokkuleppe sõlmituse olemasolu tõttu. Kostja on vastava fakti tõendamisel tuginenud (vande all üle kuulatud) kostjast äriühingu juhatuse liikme I. A. ütlustele, kelle kinnitusel kontakteerus ta 05.03. ja 05.06.2009.a. isiklikult A.S’ga, kellele teatas piima kokkuostuhinna alandamisest ja transporditasu

tõstmisest vastavalt alates 01.03.2009.a. ja 01.07.2009.a. ning kelle väidete kohaselt A.S nõustus mõlemal korral kostja ettepanekutega ja lepingu jätkamisega uutel tingimustel /tl.76-77/. Samas on tunnistaja A. S. kohtule kinnitanud, et kummalgi eelnimetatud korral ei nõustunud ta kostja poolt tehtud ettepanekutega hindade muutmiseks; lepingu täitmist jätkas ta eeldusel, et kostja pakkumus sisaldas tingimust hinnavahe hilisemaks hüvitamiseks. Nagu ülalmotiveeritud, eeldab kokkuleppe sõlmitus oferendi pakkumusele (VÕS §16) otsese tahteavaldusega nõustumuse andmist (VÕS §20 lg.1 esimene lauseosa). Kuna antud juhul on kohtumenetluse pooled vastava fakti tõendamisel kasutanud samaväärseid tõendiliike ning nendest tõenditest nähtuvad faktilised asjaolud on vastandlikud, ei loe kohus tõendatuks kostja suulisele oferdile A.S poolt samaväärses vormis otsese tahteavaldusega aktsepti andmist ning seeläbi kokkuleppe sõlmitust VÕS §9 tähenduses, s.o. antud juhul kokkuleppe kehtivust (nii alates 01.03. kui ka 01.07.2009.a.) hinna muutmise osas. Samas leiab kohus, et kokkuleppe sõlmitus tuleb lugeda kehtivaks alates kostja oferdile A.S poolt teoga väljendatud aktsepti (VÕS §20 lg.1 teine lauseosa) andmisest. TsÜS §68 lg.3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Poolte seletuste ja asja materjalidega on tõendatud, et piima hankimiskuule järgneva kuu keskel esitas kostja piimatootjale teatise ostetud piima koguste ja –sortimendi kohta ning tasaarveldusarved ostetud kauba ja osutatud transporditeenuse (piima vedu) kohta /tl.34-40/. Seega võis ja pidi A.S olema teadlik kostja oferdist lepinguhindade muutmiseks hiljemalt hankimiskuule järgneva kuu 15.kuupäevaks. Asja materjalide ja poolte seletustega on tõendatud, et A.S jätkas ka pärast kostja esitatud arvete kättesaamist piima müüki kostjale. TsÜS §69 lg.1 kohaselt loetakse kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. VÕS §9 lg.2 teine lause sätestab, et kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kuna A.S võis ja pidi teada saama kostjapoolsest ettepanekust piima kokkuostu- ja transpordihindade muutmiseks (pakkumusest) hiljemalt müügikuule järgneva kuu 15.kuupäevaks ning ta jätkas piima müümist kostjale (nõustumus teoga), loeb kohus müügilepingu uutel hinnatingimustel sõlmituks alates piima hankimiskuule järgneva kuu 15.kuupäevast. Asja materjalide /tl.9/ ja poolte seletustega on tõendatud, et alates 01.01.2009.a. kehtis lepingupoolte vahel järgmine hinnakokkulepe : kõrgema sordi piim 3.00 EEK/kg, I sordi piim 2.00 EEK/kg ja II sordi piim 1.00 EEK/kg ning transporditasu kuni 1 tonni kuus 60 EEK/ laadimiskord, 1-3 tonni kuus 80 EEK/laadimiskord, 3-5 tonni kuus 100 EEK/laadimiskord ja üle 5 tonni kuus 120 EEK/laadimiskord. Asja materjalidest /tl.36/ nähtuvana on 2009.a. märtsikuus A.S müünud kostjale kõrgema sordi piima 3 199 kg ja II sordi piima 785 kg. Seega kujuneb märtsikuus müüdud piima hinnaks 9 597 krooni (3EEKx3199kg + 1EEKx785kg), millisele summale lisandub tasu valgu eest summas 592.50 krooni ja käibemaks 1 975.41 krooni; s.o. kokku 12 949.91 krooni. Kuna kostja on nimetatud summast tasunud 9 882.50 krooni ja tal on tasaarvelduse korras õigus maha arvata tasumisele kuuluvast summast transporditasu

veokorra eest summas 1 180 krooni (10x100EEK+käibemaks), on hagejal (nõude omandajana) õigus nõuda kostjalt 2009.a. märtsikuu eest 1 887.41(12949.91 - 9882.50 - 1180) krooni maksmist. Nagu ülalmotiveeritud, muutus hinnamuudatuse kokkulepe A.S teoga väljendatud aktsepti tõttu kehtivaks alates hankimiskuule järgneva kuu 15.kuupäevast. Seega lähtub kohus piima kokkuostuhinna arvutamisel alates 15.04.2009.a. järgmistest

tasumääradest : kõrgema sordi piim 2.50 EEK/kg, I sordi piim 1.50 EEK/kg ja II sordi piim 1.00 EEK/kg. Kuna pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid piima hankekuupäevade ja transporditeenuse osutamise täpsete daatumite kohta, võtab kohus arvestusel aluseks arvestusühikute aritmeetilise keskmise, s.o. 1/2. Siinkohal loeb kohus ekslikeks hageja väiteid kostja poolt aprillikuul transpordihinna tõstmise kohta, sest kostja on transpordikulu arvutamisel võtnud aluseks 01.01.2009.a. kokkulepitud hinnad, kohaldades vaid piima koguselisest mahust tulenevat hinnaklassi (s.o. üle 5 tonni kuus = 120 EEK/laadimiskord+käibemaks). Asja materjalidest /tl.37/ nähtuvana on 2009.a. aprillikuus A.S müünud kostjale kõrgema sordi piima 5 576 kg, millest 1⁄2 moodustab 2 788 kg. Seega kujuneb perioodil 01.04.15.04.2009.a. müüdud piima hinnaks 8 364 (3EEKx2788kg) krooni ja perioodil 15.04.-15.30.2009.a. müüdud piima hinnaks 6 970 krooni (2.50EEKx2788kg), millisele summale lisandub tasu valgu eest summas 390.22 krooni ja käibemaks 2 760.12 krooni; s.o. kokku 18 484.34 krooni. Kuna kostja on nimetatud summast tasunud 15 493.65 krooni ja tal on müügilepingu alusel tasaarvelduse korras õigus maha arvata tasumisele kuuluvast summast transporditasu 10 veokorra eest summas 1 416 krooni (10x120EEK+käibemaks), on hagejal õigus nõuda kostjalt 2009.a. aprillikuu eest 1 574.69 (18484.34 – 15493.65 – 1416) krooni maksmist. Kuna kostja on perioodil 01.05.-30.06.2009.a. võtnud arvestusel aluseks alates 15.04.2009.a. kehtima hakanud piimahinnad (kõrgema sordi piim 2.50 EEK/kg, I sordi piim 1.50 EEK/kg ja II sordi piim 1.00 EEK/kg) /tl.38,39/, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt selle perioodi eest hinnavahe hüvitamist. Küll aga on kostja 2009.a. juunikuus teostanud tasaarvelduse transpordikulu osas summas 9 255.90 krooni, võttes arvestusel aluseks ühe veokorra maksumusena 603.38 krooni+käibemaks. Nagu ülalmotiveeritud, muutub taoline hinnakokkulepe poolte tahteavalduste kättetoimetatuse tõttu kehtivaks alles järgneva kuu 15.kuupäeval, mistõttu tuleb juunikuu transporditasu arvutamisel aluseks võtta alates 01.01.2009.a. kehtinud hind. Seega kujuneb 2009.a. juunikuul tasaarveldatava transporditasu maksumuseks 13 veokorra eest 1 840.80 krooni (13x120EEK+käibemaks), mistõttu on hagejal õigus ebaseaduslikult tasaarveldatud transpordikulu arvel nõuda kostjalt 2009.a. juunikuu eest 7 415.10 (9255.90 -1840.80) krooni maksmist. 2009.a. juulikuul ostetud piima eest on kostja võtnud arvutamisel aluseks piima hindadena : kõrgema sordi piim 2.20 EEK/kg ja I sordi piim 1.50 EEK/kg /tl.40/. Ülalmotiveeritust tulenevalt realiseerunuks aga lepingu tingimuste muudatus poolte tahteavalduste kättetoimetamisega alles 15.08.2009.a., milliseks ajaks oli aga pooltevaheline müügileping lõppenud). Seega võtab kohus 2009.a. juulikuu piimamüügitasu arvutamisel aluseks alates 15.04.2009.a. kehtima hakanud kokkuostuhinnad, s.o. kõrgema sordi piim 2.50 EEK/kg ja I sordi piim 1.50 EEK/kg. Samasest lepingumuudatuse kehtivuspõhimõttest lähtuvalt võtab kohus juulikuu transporditasu arvutamisel kuni 15.07.2009.a. aluseks alates 01.01.2009.a. kehtinud hinnakirja ja perioodil 15.-31.07.2009.a. alates 15.07.2009.a. teoga väljendatud aktsepti tõttu kehtima hakanud hinna (603.38 EEK/veokord+käibemaks), jaotades juulikuus toimunud veokordade arvu arvestusperioodide vahel võrdselt. Asja materjalidest /tl.40/ nähtuvana on 2009.a. juulikuus A.S müünud kostjale kõrgema sordi piima 6 633 kg ja I sordi piima 5 068 kg. Seega kujuneb juulikuus müüdud piima hinnaks 24 184.50 krooni (2.50EEKx6633kg + 1.50EEKx5068kg), millisele summale lisandub tasu valgu eest summas 1 555.04 krooni ja käibemaks 4 633.12 krooni; s.o. kokku 30 372.66 krooni. Kuna kostja on nimetatud summast tasunud 13 984.37 krooni ja tal on tasaarvelduse korras õigus maha arvata tasumisele kuuluvast summast transporditasu 12 veokorra eest summas 5 121.53 krooni

(6x120EEK+käibemaks=849.60 + 6x603.38EEK+käibemaks=4271.93), on hagejal õigus nõuda kostjalt 2009.a. juulikuu eest 11 266.76 (30372.66 – 13984.37 – 5121.53) krooni maksmist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodil 01.03. – 31.07.2009.a. kauba (piima) eest võlguolev summa 22 143.96 (1887.41 + 1574.69 + 7415.10 + 11266.76) krooni ja jätta rahuldamata hageja nõue seda summat ületavas summas s.o. 26 059.54 (48203.50 – 22143.96) krooni. Menetluskulud TsMS §163 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud kohtuasjas tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldab hagi 45,93% ulatuses (nõudesummast 48 203.50 krooni rahuldatud 22 143.96 krooni), tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikest menetluskuludest jätta 54,06% hageja kanda ja 45,94% kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.

A.Kaldma kohtunik 30.04.2010.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.