Tsiviilasi nr. 2-07-26241
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-07-26241
Tsiviilasi
HK hagi IA vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja KK(ka HK, isikukood XXX, elukoht XX) Hageja esindaja Stanislav B (XXX) Kostja IA(isikukood XXX, elukoht XXX ) Kostja esindaja advokaat Sergei T (Sergei T Advokaadibüroo OÜ )
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg 31.03.2010 Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja HK Hageja esindaja Stanislav B Kostja IA Kostja esindaja advokaat Sergei T
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista IA 107 257,50 (ükssada seitse tuhat kakssada viiskümmend seitse krooni ja 50 senti) KK (HK) kasuks Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 8,2 % ulatuses kostja kanda ja 91,8 % osas hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
18.07.2007.a esitas hageja Harju maakohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale 29.05.1995 10 000 ameerika dollarit, mille kohta andis kostja võlakirja. Laenu tagastamise tähtaeg oli 29.06.1995. 26.06.1995 leppisid pooled kokku võlgnevuse uue tagastamise tähtaja - 27.07.1995. Lisaks laenas hageja kostjale täiendavalt 26.06.1995 5 000 dollarit (tagastamise tähtajaga 27.07.1995), 26.07.1995 5 000 dollarit (tagastamise tähtajaga 26.08.1995), 12.11.1995 25 000 dollarit (tagastamise tähtajaga 12.12.1995), 15.11.1995 25 000 dollarit (tagastamise tähtajaga 15.01.1996) ning 12.05.1996 40 000 dollarit (tagastamise tähtajaga 12.06.1996). Kõigi nimetatud laenude kohta andis kostja hagejale võlakirjad ning kokku sai kostja võlakirjade alusel hagejalt 110 000 dollarit. Harju Maakohtu 12.05.2006 ja 26.05.2006 kohtuotsustega rahuldati täielikult hageja hagid kostja vastu ja temalt mõisteti välja põhivõlasummast 105 000 dollarit. 5 000 dollari suurune nõue 26.07.1995 võlakirja alusel jäi ekslikult esitamata, mille väljamõistmist palub hageja käesoleva hagiga. Selle võlakirja kohaselt pidi kostja tagastama 5 000 dollarit hiljemalt 28.08.1995. Kostja hoidis tahtlikult kõrvale oma kohustuste täitmisest, millest tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista ka viivised kogu hagejalt laenatud summalt, so 110 000 dollarilt. Igas võlakirjas kohustus kostja tasuma viivist 1% võla kohustusest ühe viivitatud päeva eest. Kokku on viivise üldine summa seega 1 205 600 dollarit, kuid hageja palub viivised välja mõista viivised võla põhisummaga võrdses summas, so 110 000 dollarit. Arvestades hagi koostamise aegset (17.07.2007) dollari ja eesti krooni kurssi (11,35) palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 56 750 krooni ning viivised summas 1 248 500 krooni. 18.03.2008 täiendas hageja esitatud hagiavaldust ning märkis, et esitas 25.05.2005 kohtusse hagi, milles nõudis koos teiste võlakirjade alusel laenude tagastamise nõudega ka 26.07.1995 laenatud 5 000 dollari tagastamist (tsiviilasi nr. 2-05-2282). Seega, 3 kuud enne nõude aegumist. Arusaamatuse tõttu ei olnud 26.07.1995 võlakiri toimikusse lisatud, millest tulenevalt kohus nimetatud nõuet ei rahuldanud. Kohtuotsus jõustus 04.06.2007, seega hakkas aegumise tähtaeg edasi kulgema alates 05.06.2007 ja pidi lõppema 05.09.2007. Käesolev hagi oli esitatud 18.07.2007, siis, kui nõude aegumiseni oli veel 1,5 kuud. Hageja lõplikuks nõudeks viiviste osas on 1237635 krooni.
Oma 15.02.2008 kohtusse saabunud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. 26.07.1995 väljastatud võlakirja alusel kostja tegelikult raha hagejalt ei saanud ning võlakirjaga vormistasid pooled ümber varem antud laenu tähtaja pikendamise. Samamoodi olid vormistatud kõik teised hiljem väljastatud võlakirjad (12.11.1995, 15.11.1995 ja 12.05.1996), milledele viidab hageja oma hagiavalduses. Seda tõendab asjaolu, et kõik need on väljastatud samadel tingimustel, on muudetud ainult summasid ja kuupäevi. Hageja nõudis võlakirjade muutmist oma laenutulu peitmiseks. Teiste võlakirjade väljastamisel teatas hageja kostjale, et eelmised võlakirjad on hävitatud, aga tegelikult ei ole seda tehtud (hageja tegevust laenude väljastamisel uuriti ka kriminaalasja nr 05730000102 raames). Kostja sai hagejalt tegelikult ainult 15 000dollarit esimese kahe võlakirja kohaselt (29.05.1995 väljastatud võlakirja kohaselt 10 000 dollarit ja 26.06.1995 väljastatud võlakirja kohaselt veel 5 000 dollarit). 25.09.1996
andis kostja oma võla kustutamiseks hageja abikaasa (J.J) tasuta omandisse
Tallinnas aadressil XXX asuva korteri, mida kriminaalasja uurimise käigus ülekuulumisel ka hageja ja J. J.
kinnitasid
ülalnimetatud
Võlakiri oli koostatud 26.07.1995, seega lõppes aegumistähtaeg 01.07.2005, hageja nõue on aegunud ja seega on aegunud ka kõrvalkohustusena märgitud viivisenõue. Kostja leiab, et kokkulepe viivise osas on tühine vorminõude rikkumata jätmise tõttu ja laenusid anti häid kombeid eirates, äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning seega on ta laenuintressi ja viiviste osas vastuolus heade kommetega. Lisaks kaotas hageja õiguse leppetrahvi nõuda, kuna ta hilines selle nõude esitamisega. Hagejal tuli esitada leppetrahvi nõue hiljemalt 2002 aastal, kuid hagiavalduses viidatud kohtuotsustest tuleneb, et hageja ei ole kostjalt nõudnud leppetrahvi ega viivist eelmistes kohtumenetlustes. Seega esitas hageja tegelikult leppetrahvi tasumise nõude alles 17.07.2007 hagiavalduse esitamisega, st üle 5 aasta hiljem. Kostja on seisukohal, et antud juhul ei saa lugeda nimetatut mõistlikuks ajaks. Eeltoodust tulenevalt palus kostja jätta hagi rahuldamata, kohaldada haginõuete osas aegumistähtaega ning jätta menetluskulud hageja kanda.
18.03.2008 täiendas hageja esitatud hagiavaldust ning märkis, et tõendab laenu andmist kostja võlakirjaga, millel olev kostja allkiri kinnitab raha kättesaamist. Kriminaalasjad, millele kostja viitab, ei ole seotud laenude andmisega kostjale. Tõele ei vasta kostja väide, et ta on tagastanud kõik laenud tasuta korteriomandi üleandmisega J J . Nimetatud väide ei ole kostja poolt tõendatud ning isegi kui J J seda kriminaalasja uurimisel kinnitas, ei saa need ütlused olla tõendiks käesolevas tsiviilõigusmenetluses. Ka ei ole hageja nõue aegunud. 25.05.2005 esitas hageja kohtusse hagi, milles nõudis koos teiste võlakirjade alusel laenude tagastamise nõudega ka 26.07.1995 laenatud 5 000 dollari tagastamist (tsiviilasi nr. 2-05-2282). Seega, 3 kuud enne nõude aegumist. Arusaamatuse tõttu ei olnud 26.07.1995 võlakiri toimikusse lisatud, millest tulenevalt kohus nimetatud nõuet ei rahuldanud. Kohtuotsus jõustus 04.06.2007, seega hakkas aegumise tähtaeg edasi kulgema alates 05.06.2007 ja pidi lõppema 05.09.2007. Käesolev hagi oli esitatud 18.07.2007, siis, kui nõude aegumiseni oli veel 1,5 kuud. 15.05.2008 esitas kostja aegumistähtaega.
kohtule taotluse teha vaheotsus, kohaldades haginõuete osas
20.11.2008 (vahe)otsusega jättis Harju maakohus HK hagi rahuldamata, leides, et hageja nõuded on aegunud. Tallinna ringkonnakohus tühistas oma 28.09.2009 otsusega maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis aegumise tõttu rahuldamata HK hagi IA vastu 29.05.1995, 26.06.1995, 12.11.1995, 15.11.2005 ja 12.05.1996 võlakirjade järgi viivise saamiseks ning menetluskulude jaotuse osas, teha tühistatud osas uus otsus (vaheotsus), millega jätta HK hagis IA vastu 29.05.1995, 26.06.1995, 12.11.1995, 15.11.2005 ja 12.05.1996 võlakirjade järgi viivise saamiseks aegumine kohaldamata ja saata tsiviilasi Harju maakohtule menetluse jätkamiseks ning jätta kohtuotsus muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata HK hagi IA vastu 26.07.1995 võlakirja järgi põhivõla ja viivise saamiseks. 15.01.2010 toimunud kohtuistungil vähendas hageja nõuet seoses ringkonnakohtu otsusega, märkides, et jääb ära nõue 5 000 dollari suhtes koos nende viivistega, seega kokku nõue viiviste osas 1 237 635 krooni. 31.03.2010 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja leidis kohtuistungil, et viiviste nõue on liiga suur ja vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu palus kostja juhul kui kohus leiab, et viivised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele, et kohus viiviseid vähendaks.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
Hageja on esitanud kostja vastu viivise väljamõistmise nõude. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas poolte vahel on kokkulepe viivise tasumiseks, kas kokkulepe on kehtiv ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hageja nõuab viivist üksnes hagi esitamisele eelnenud kolme aasta eest so 1096 päeva eest kogusummas 1205600 dollarit, mida hageja on ise vähendanud 110 000 dollarile, mis on võrdne põhinõude suurusega. Hageja nõude õplikuks suuruseks on 1 237 635 krooni. Vaidlusalused on järgnevad võlakirjad: • 29.05.1995 võlakiri 10 000 USD laenamise kohta tähtajaga 29.06.1995, mille tasumise tähtaega pikendati kuni 27.07.1995 • 26.06.1995 võlakiri 5000 USD laenamise kohta tähtajaga 27.07.1995; • 12.11.1995 võlakiri 25 000 USD laenamise kohta tähtajaga 12.12.1995; • 15.11.1995 võlakiri 25 000 USD laenamise kohta tähtajaga 15.01.1996; • 12.05.1996 võlakiri 40 000 USD laenamise kohta tähtajaga 12.06.1996. Kui laenuleping sõlmiti ja ka laen tuli tagastada enne 1. juulit 2002, tuleb laenulepingu täitmisega seonduvat hinnata VÕSRS §-de 2 ja 11 ning § 12 lg 2 järgi enne 1. juulit 2002 kehtinud sätete järgi. See puudutab mh laenulepingu järgi makstavat intressi, aga ka viivist, isegi kui seda arvestatakse perioodi eest pärast 1. juulit 2002. See kehtib nii siis, kui viivisemäär on lepingus endas kokku lepitud, kui ka juhul, mil selle arvestamise aluseks on seadus. Poolevahelises õigussuhtes kuulub kohaldamisele tsiviilkoodeksi regulatsioon. TsKS § 191 lg 1 järgi võib kreeditor võlgnikult nõuda kohustuse täitmisega viivitamisel leppetrahvi (viivis) ja leppetrahvi kokkulepe peab olema TsK § 192 järgi kirjalikus vormis. Vaidlust ei ole selle, et hageja on esitanud kostja vastu vaidlusalustest võlakirjadest tuleneva põhinõude, kohtuotsused põhinõuete osas on jõustunud. Kohus leiab, et võlakirjade tekstist lähtuvalt tuleb hageja nõuet käsitleda viivisena. Pooled on selle suuruses võlakirjas kokku leppinud, järelikult on poolte vahel kirjalik kokkulepe viivise osas. Tsiviilkoodeks ei piira leppetrahvi esitamist mõistliku aja jooksul nõude esitamisega sarnaselt võlaõigusseadusele, mis sätestab, et võlausaldaja minetab leppetrahvi nõudeõiguse, kui ta seda mõistliku aja jooksul ei tee. Kohus leiab, et tasaarvestuse tegemine ei ole tõendatud, sest tasaarvestuse tegemine pidi TsK § 234 lg 2 järgi toimuma avalduse esitamisega. Kostja ei ole sellist avaldust kohtule tõendina esitanud, tunnistaja ütlustega ei saa tõendada asjaolu, et kostja andis oma korteri tasuta hageja omandisse võlakirjade alusel sadava viivise nõude rahuldamiseks. Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõude vastavust hea usu põhimõttega. Põhimõtteliselt võib viivisenõue, sealhulgas ka seadusjärgne viivisenõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). Olenevalt tuvastatud asjaoludest on võimalik ka olukorda, kus hea usu põhimõtte vastaseks osutub viivisenõue üksnes teatud perioodi eest. TsK § 194 lg 1 kohaselt on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada, kui tasutav leppetrahv (trahv, viivis) on kreeditori kahjudega võrreldes ülemäära suur. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate isikute varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ei ole üldjuhul põhjendatud viivise vähendamine alla nõude seadusega tagatud ulatuse.
Kohus leiab, et hageja viivise nõuet tuleb vähendada. Kohus arvestab viivise nõude vähendamisel seda, et hageja esitas kostja vastu esialgu hagid üksnes põhinõudes, mis võis kostjale anda aluse arvata, et põhinõude täitmisel on kõik kostja kohustused hageja ees täidetud. Kohus leiab, et mõistlik viivise suurus on TsK § 231 lg 1 ette nähtud viivise suurus 3 % aastas. Hageja on nõudnud viivise tasumist kolme aasta e 1096 päeva eest. Kostjalt tuleb välja mõista viivis 107 257,50 krooni alljärgnevalt: • 29.05.1995 võlakirja 10 000 USD e 113 500 krooni eest summas 10215 (113 500* 0,03*3) krooni; • 26.06.1995 võlakirja 5000 USD e 56 750 krooni eest summas 5107,50 (56 750*0,03*3) krooni; • 12.11.1995 võlakirja 25 000 USD e 283750 krooni eest summas 8512,5 (283750*0,03*3) krooni; • 15.11.1995 võlakirja 25 000 USD e 283750 krooni eest summas 8512,5 (283750*0,03*3) krooni; • 12.05.1996 võlakirja 40 000 USD e 454000 krooni eest summas 40860 (454000*0,03*3) krooni Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta 8,2 % ulatuses kostja kanda ja 91,8 % osas hageja kanda. Menetluskulude proportsiooni määramisel lähtub kohus esialgsest haginõude suurusest, mis oli 1305250 krooni ning mis sisaldab ka aegumise tõttu rahuldamata jäänud nõuet. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.