Swedbank Varakindlustus AS-i hagi AB hagi vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Varakindlustus AS Kostja AB(XXX, XXX), esindaja Irina R
Menetluse liik
Pooled ära kuulatud 22.03.2010
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista AB kahju hüvitamiseks AS-i Swedbank Varakindlustus kasuks krooni 14000 krooni ja menetluskulude katteks 3515,96 krooni. AB menetluskulud jätta tema enda. Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale ei saa esitada kaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
1.26.10.2008 toimus Tallinnas XXX korteris veekahju, järgmisel päeval pöördus E. Lhageja poole kahju hüvitamiseks. Kahjujuhtum tekkis kostja korterist alguse saanud kraanikauss all oleva veetoru tihendi purunemisest. E. L korter sai kahjustada: veekahju jäljed olid esiku ja elutoa lael, mõlema laminaatparketile, vannitoa ripplael ning WC uksel, sest see paisus ja ei liikunud enam. E. L oli sõlmitud vara kindlustuse leping ja hageja hüvitas kannatanule kahju 11.03.2009 24212,50 krooni. Hinnapakkumine kahju eelse olukorra ennistamiseks oli 26842,64 krooni ning endas kulutusi materjalidele, tööde tegemisele, koristamisele. Hageja arvestas maha lepingu alusel omavastustuse 1500 krooni. Hageja palus 26.03.09 tagasinõudekirjas 275.5C8-030/191 kostjale kahju hüvitada, mida kostja ei ole teinud. Hagejale on üle läinud nõue kahju tekitaja vastu. Kostja kohustus oli oma korteriomandi reaalosa korras KOS § 11 järgi. Hageja palub kostjalt tagasinõude korras välja mõista 2412,50 krooni ja riigilõivu 5000 krooni ning õigusabikulude katteks 1062 krooni.
2.Hageja ei nõustunud kosja vastuväidetega. Kahju ulatuse tegi kindlaks kahju käsitleja. Kannatanu korteri esiku laminaatparketi ääred on üles kerkinud/paisunud ja kui põrand on ühest kohast kahjustada saanud, ei saa seda osaliselt vaid taastada. Selleks et taastada kahjueelne olukord, tuleb teha täiendavad tööd nagu eemaldada kahjustatud piirkond, kuivada see kohta ja parandada/värvida. Hagejal ei olnud kohustust saata kostjale kahjustatud osa ülevaatuse akti.
3.Tõendid: kahju hüvitamise taotlus, kindlustuskoha ülevaatusakt ja fotod, I. R seletus, kalkulatsioon, arve 3538, akt tööde kvaliteedele, garantiiri, tagasinõue, kinnistusregistriosa väljavõtted, poliis. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja arvates on kannatanu kahjuavalduse andmed vastuolulised. Kostja esindaja käis kannatanud korteris 10 min pärast, siis oli põrandal vaid üks lapp, põrand oli niiske ja seega jõudis omanik ära kuivatada põranda. Kostja korteris olid vaibad märjad, kuid laminaatparkett ei paisunud, vaatamata sellele, et korteri põranda sai ära kuivatada alles 8 h hiljem. Kostja leiab, et hageja korteri põrand ei saanud tegelikult kahjustada, v kui need olid varem kahjustatud. Kosja ei ole saanud hagejalt ühtegi teadet ega ülevaatuse akti ja ega ole saanud osaleda kahju käsitlemise protsessis. Kostja on nõus hüvitama 11979,39 krooni vastavalt seda, mida on tunnistanud ja nimelt on nõus hüvitama lagede parandamise kulud. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
5.Tõendid: KÜ esimene ALVseletuskiri ja tema ütlused. Kohtu põhjendused
6.Vaidlustamata asjaolud.
7.26.10.2008 toimus Tallinnas XXXkostjale kuluva korteriomandi nr 147356 (kinnistusraamatu väljavõte) reaalosa e. korteris kraanikausi all olev veetoru tihend katki ja selle tõttu voolas vesi välja E. L kuuluva korteriomandi nr XXX reaalossa - korterisse XXX, Tallinn. Märgitud korteriomand sai veekahjustusi. E. L oli sõlmitud varakahju kindlustusleping, mille kohta on esitatud ka poliis XXX, mille alusel hüvitas kindlustusandjaks olev AS Swedbank Varakindlustus 11.03.2009 varakahju kannatanu omavastutust 1500 kr maha arvestades kokku 24212,50 krooni. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kannatanul E. L on tekkinud kahju, see on põhjuslikus seoses kostja korteris toimunud veeavariiga, mis tekkis omakorda korteris purunenud veetoru tihendi ja sellest väljavoolanud vee tõttu. Nimelt on VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kuna vaidlus puudus selles, et kahjustata sai E. L kui omaniku korteriomandid said kahjustusi, on kahju tekitamine olnud õigusvastane. Vaidluse puudumise tõttu on asjas seega tõendatud hageja poolt kindlustuslepingust tuleneva kahju hüvitamine kahju kannatanule.
8.Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Arvestades asjaolu, et hageja on hüvitanud kannatanutele kahju, siis on hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue kahju eest vastutava isiku vastu. Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust järeldub, et seaduses märgitud kohustus hõlmab ka korteriomandi omaniku poolt tema korteriomandi reaalosas asuva veetorude korrashoiu tagamist ja valdamist viisil, et ei tekiks veekahju ja sellest tingitud tavakasutusest tekkivaid negatiivseid mõjusid teistele korteriomandite omanikele. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema on vastutav tekkinud kahju eest ning seega on kostja vastutav KOS § 11 järgi kahju tekkimise eest E. L korteriomandile. Kuna kostja on korteriomandi omanik kahju tekkimise ajal ja on vastutav KOS 11 järgi kannatanu ees, kindlustusandja on kahju hüvitanud, hagejale kindlustusandjale on läinud üle kannatanute nõue kostja vastu ja seega on tema nõue kostja vastu kahju tagasinõude korras hüvitamiseks VÕS õ 492 lg 1 alusel põhjendatud.
9.Pooled vaidlesid kahju ulatuse üle. taastamisega, ei ole tõendatud.
Kostja leidis, et kahju ulatus, mis seostub põranda
10.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 järgi siis, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
11.Hageja poolt kohtule esitatud Liiklus- ja Kindlustusbüroo töötaja M. V koostatud ülevaatuse aktist 05.11.2008 nähtub, et E. L korteril on järgmised kahjustused: esikulagi 4,8m2, elutoa lagi 16,4m2, WC uks ei liigu, esiku ja elutoa laminaatparkett on kahjustatud 4,8m2+16,4m2+3,2m2, vannitoa ripplae alune lagi on kahjustatud 2,7m2. Kahjujuhtum leidis aset 26.10.08, akt on koostatud 10 päeva hiljem. Kostja esindaja I. R seletuskirjast hagejale nähtub, et E. L korteri esik oli niiske, see oli kuivatatud, veejäljed puudusid, siis kui tema sinna läks. A V seletuskirjast ja ütlustest kohtust nähtub, et majas õnnestus vesi kinni keerata ca 10 min jooksul pärast seda kui kannatanu talle helistas ja teavitas õnnetusest, ta käis ka korteris ja nägi, et vesi oli esikus ja osaliselt ühes toas, ent mingeid veekahjustusi ei näinud, põrand oli vaid niiske. Ehkki I. R seletuskirja, A. V seletuskirja ja ütluste kohaselt oli kannatanu korteri esiku ja toa põrand nende saabumiseks sisuliselt ära kuivatatud, leiab kohus, et hageja on tõendanud kannatada saanud korterit ülevaadanud Liiklus ja Kindlustusbüroo aktiga põranda kahjustuse tekkimist kokku 24,4m2 (liites kokku kahjustada saanud osade suurused). Nimelt puudub kohtul alus kahelda viidatud kindlustusbüroo töötaja professionaalsuses ning seega ka kahjustada saanud koha määratlemises, sj nõustub kohus hagejaga, et veekahjustuse jäljed pruugivad imeda alles hiljem, mistõttu on seletatav see, et kannatanu ei osanud koheselt kahju ulatust ise määratleda. Kuna ülevaatuse akt on tehtud hiljem, siis on seletav ka selles märgitud laminaatparketi kahjustuste ulatuse ja seda just pärast ärakuivamist. Hageja esitatud fotodelt on nähta, et parketiääred on üles
kuivanud. Ehkki kostja viitas sellele, et remont võis olla mitte hästi tehtud, ei nähtu fotodelt, et tegemist oleks aegunud/amortiseerunud remondiga. Seega leiab kohus, et kahju ulatus hõlmab ka kannatanu korteri esiku ja põrandakahjustusi ja sellega seonduvaid taastusremondikulusid. Kohtule esitatud hinnapakkumise kohaselt oli väidetav korteri 3 taastusremondi maksumus kokku käibemaksuga /18%/ 26842,64 (lk 7), sj oli sellel märkus, et taastustööde tegemisel selgub aluspõrand vigastuste ulatus, vannitoa ukse ja lävepaku vahetamise vajadus. Sealjuures hõlmab põrandaremont kokku koos liistude ja nende akrüülimisega 12596 kr (ilma käibemaksuta). Teisi kulutusi ei ole kostja vaidlustanud, seega tuleb järeldada et ülejäänud osas on remondimaksumus õige. Arvest nr 3538 nähtub, et tegelikult osutus remondimaksumuseks 21790,25 krooni + käibemaks (1. rida arvel ), kokku 25712,49 krooni, so vähem kui esialgne hinnapakkumine. Eeltoodu alusel leiab kohus VÕS § 132 järgi on kahju ulatus e. kahjustada saanud asja mõistlikud taastamisremondi kulud 25712,49 krooni. Hageja on sellest arvestanud maha 1500 krooni e. omavastutuse osa, seega on kahju ulatus 24212,50 krooni. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et hageja nõue kahju suuruse osas, mis kuuluks kostja poolt hagejale tagasinõude korras hüvitamisele, on vastavalt 24212,50 krooni.
12.Kostja leidis, et kahju hüvitist tuleks vähendada.
13.VÕS § 140 lg 1 järgi kohus kahju hüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmata. Seejuures arvestab kohus kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sh kindlustuse olemasolu, Kostja esindaja seletuskirjast hagejale nähtub, et ta saabus võimalikult kohe kahjustada saanud kannatanu korterisse, seega näitas kotja oma esindaja kaudu üles head käitumistava juhtumi ja selle tagajärgede vastu. Kostja palk on R AS-s alates 01.03.2010 9031 krooni, esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et on saanud palka kätte (neto) ca 7500 -8000 krooni kuus (perioodi 01.09.2009-31.03.2010), Kinnistusraamatu andmeil on kostjal vaid üks kinnisasi vaidlusalune korteriomand, sõidukeid ei ole ning äriregistrist ei nähtu, et tal oleks kuuluvus äriühingutes. Hinnates seda, et kostja esindaja on andnud seletuskirju juhtunu kohta hagejale, näidanud üles head käitumistavas ja koheselt juhtumi tekkimisel ka tutvunud kahju saanud kohaga, arvestades kostja keskmisest sissetulekut ja asjaolu et kostjal ei ole täiendavalt vara, leiab kohus, et kahju hüvitist on mõistlik vähendada 14000 kroonile. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 14000 krooni kahju hüvitamiseks.
14.Vastuseks kostja väitele, et ta ei ole saanud osa ülevaatuse koostamisel, ta ei ole saanud ülevaatuse akti ega osalenud kahju käsitlemisel, siis märgib kohus, siis hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust kostjale neid materjale saata ega kutsuda teda ülevaatuse tegemisele, küll aga on kostja esindaja andnud oma seletuse hagejale juhtumi kohta, mille on hageja kohtule ka kohtuvaidluses esitanud, seega on kostja iseenesest saanud enne vaidlust juhtumi kohta oma arvamust avaldada. Samas ei oma märgitud vastuväide vaidluse lahendamisel tähendust.
15.TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud osale kostja kanda ja rahuldamata osale hageja kanda. TsmS 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus määrata kindlaks lihtmenetluse otsuses menetluskulud rahalise suuruse. Hagi kuulus rahuldamisel 58% ulatuses. Hageja on tasunud lõivu 5000 krooni ja õigusabikulusid 1062 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista proportsionaalselt hagi rahuldatud osale 3515,96 krooni. Kostja menetluskulusid ei esitanud, seega jäävad menetluskulud tema enda kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.