Võlaõigus › Võõrandamislepingud

3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavalduse asjaolud ja nõuded OÜ-l AL on nõue OÜ Horobyna ja Aivar Ausi vastu põhisummas 92 552,25 krooni. OÜ AL loovutas 26.03.2007 nõude loovutamise lepingu nr 08009-03-07N alusel nõude OÜ Aus Invest ja Aivar Ausi vastu OÜ-le Julianus Inkasso. Viimane saatis kostjale 1 ka sellekohase võlateatise. Kostjale 2 nimetatud teatist ei saadetud, kuna kostja 2 näol on tegemist kostja 1 juhatuse liikmega. Hageja nõue kostja 1 ja kostja 2 vastu tuleneb poolte vahel 31.10.2006a. sõlmitud kokkulepemaksegraafikust ning hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingust. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja 1 tasuma hagejale võlgnevuse summas 111 002,25 krooni maksegraafiku alusel. Nimetatud võlgnevusest tasuti esimene osamakse täies ulatuses ja teine osamakse osaliselt summas 9200 krooni. Kokku on maksegraafiku järgsest kogunõudest tasutud summa 18 450,00 krooni. Kokkulepe-maksegraafikust tulenevate kostja 1 kohustuste täitmist käendab kostja 1 juhatuse liige Aivar Aus. Käenduslepingu punkti 1 kohaselt kohustub käendaja tagama hageja ees hageja ja kostja 1 vahel 31.10.2006a. sõlmitud „kokkulepe-maksegraafikust" tulenevate kõigi kostja 1 kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Punkti 2 kohaselt käendaja vastutab võlausaldaja ees solidaarselt võlgnikuga. Käendaja vastutab samuti tekkinud kahju hüvitamise eest ning sissenõudega seotud kulude hüvitamise ja käenduslepingu rakendamisega kantud kulude või tasude eest. OÜ Julianus Inkasso saatis 01.06.2007a. kostjale 2 teatise nõude pööramisest käendaja vastu, kuid kostja 2 ei ole käenduslepinguga võetud kohustusi täitnud. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud kokkulepe-maksegraafik on oma sisult ja olemuselt võlatunnistus Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 järgi, kuna sellega kostja 1 tunnistab võla olemasolu ja kohustub selle tasuma vastavalt maksegraafikule. Riigikohus on asunud asjas 3-2-1-101-04 seisukohale, et VÕS §-is 30 sätestatud võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Isegi juhul, kui võlatunnistusega tunnistatakse näiteks tehinguga võetud kohustuse olemasolu, ei sõltu võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Seetõttu ei ole vaja võlatunnistuse olemasolu korral tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas ja millest nõue koosneb. Seoses kostjate poolt nõude mittetasumisega loovutas OÜ Julianus Inkasso nõude OÜ-le AL ja viimane volitas OÜ-d Julianus Inkasso esindama tsiviilvaidluses kostja 1 ja kostja 2 vastu tegema kõiki protsessitoiminguid volitaja nimel. Kostja 1 ja kostja 2 võlgnevust tasunud ei ole ning hageja esitab oma nõude solidaarvõlgnike vastu. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevad kostja 1 ja kostja 2 solidaarselt OÜ-le AL põhisumma 92 552,25 krooni ja viivised 19 386,37 krooni. Hageja arvestab viiviseid seadusjärgse viivisemääraga 0,028% päevas alates maksegraafikujärgsete maksete tasumata jätmise kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni: Hageja nõuab viiviste tasumist summas 19 386,37 krooni. Hageja palub mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja hageja OÜ AL kasuks solidaarselt põhivõlgnevus summas 92 552,25 krooni ja viivised summas 19 386,37 krooni, kokku 111 938,62 krooni; Mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja hageja OÜ AL kasuks solidaarselt viivised kuni põhinõude täitmiseni

seadusjärgse viivisemääraga 0,028% päevas; Mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja hageja OÜ AL kasuks solidaarselt hageja menetluskulud. Kostja põhjendused Kostja 2 oma vastuses hagile ei tunnista tema vastu esitatud hagi. Hagejal puudub nõue kostja 2 vastu, kuna viimasega sõlmitud käendusleping on tühine. Hageja on kostja 2 vastu esitanud hagi lähtudes käenduslepingust tulenevast nõudest. Kostja 2 on seisukohal, et tema ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingu näol on tegemist tarbijakäenduslepinguga. Vastavalt VÕS § 143 lg-le 1 on käendusleping, kus käendajaks on tarbija, tarbijakäendusleping. VÕS § 34 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei ole seotud iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Käesoleval juhul on kostja 2 sõlminud käenduslepingu, millega ta käendas äriühingu kohustusi teise äriühingu ees füüsilise isikuna ning väljaspool oma majandus ja kutsetegevust. Kostja 2 oli küll üks äriühingu (Aus Invest OÜ) juhtorgani liikmetest kelle kohustuse täitmist kolmanda isiku (hageja) ees kostja 2 käendas, kuid kostja 2 käendas äriühingu ja mitte enda kui äriühingu juhtorgani liikme majandustegevusega seotud kohustusi. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-8-06 käsitlenud tarbijakäendusega seonduvaid küsimusi. Tuginedes viidatud Riigikohtu lahendile, on kostja 2 seisukohal, et tänane kohtupraktika ning kehtiv õigus seob äriühingu juhtorgani liikme poolt antud tarbijakäenduse sisuliselt küsimusega, kas kõnealusel juhtorgani liikmel oli käenduse andmise ajal valitsev mõju äriühingu üle, mille kohustust juhtorgani liige käendab. Kostja 2 juhib siinkohal tähelepanu, et ta ei ole kunagi olnud Aus Invest OÜ ainus juhatuse liige ega ole tal ka kunagi olnud valitsevat mõju nimetatud äriühingu üle. Tegelikkuses oli kostja 2 vaid üks kahest juhatuse liikmest Mait Aus`i kõrval. Samuti olid kostja 2 ja Mait Aus`i osad ning seega mõju Aus Invest OÜ-le võrdsed. Järelikult ei ole võimalik väita, et kostja 2, kui füüsilise isiku, ja Aus Invest OÜ majanduslikud huvid oleksid olnud kokkulangevad või et kostja 2 oleks omanud valitsevat mõju ja kontrolli nimetatud äriühingu üle. 3/5 Lähtudes eeltoodust on kostja 2 näol tegemist VÕS § 34 mõttes tarbijaga ning kõnealusele käenduslepingule kohaldub VÕS § 143 sätestatud tarbijakäenduslepingu regulatsioon. Vastavalt VÕS § 143 lg-le 2 on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Tulenevalt käenduslepingu punktist 1 kohustus kostja 2 vastutama kõigi OÜ Aus Invest kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest hageja ees. Vaidlust ei saa olla asjaolus, et käenduslepingus endas ei ole kokku lepitud kostja 2 kui tarbijast käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Veelgi enam – kostjal 2 puudus sisuliselt igasugune ülevaade tema suhtes käenduslepingu alusel esitada võidavate nõuete suurusest. Selle ilmekaks näiteks on asjaolu, et käenduslepingu punkti 2 kohaselt kohustus kostja 2 vastutama ka võimalike kahjuhüvitusnõuete, sissenõudmise kulude ning käenduslepingu rakendamisega seotud kulude eest, mis samuti ei olnud maksimumsummas määratletud. Kostja 2 leiab, et temaga sõlmitud käendusleping on tühine vastavalt VÕS § 143 lg-le 2. Tulenevalt TsÜS § 84 lg-st 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega puudub hagejal käenduslepingust tulenev nõue kostja 2 vastu, kuna hageja ja kostja 2 vahel ei eksisteeri kehtivat käenduslepingut. Kuna kostja 2 ja hageja vahel ei eksisteeri kehtivat võlasuhet, puudub hagejal kostja 2 vastu ka viivisnõue. Hageja hagi kostja 2 vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hagejal puudub nõue kostja 2 vastu lepingu ülesütlemise tõttu. Käendaja vastutusel võlausaldaja ees on kolm põhimõttelist eeldust. Esiteks peab eksisteerima kehtiv käendusleping. Vastavalt käesoleva menetlusdokumendi punktis 2.1. tuvastatule kehtiv käendusleping kostja 2 ning hageja vahel puudub. Teiseks peab eksisteerima käendusega tagatav võlausaldaja nõue. Kolmandaks peab olema saabunud käendusjuhtum. Kostja 2 on seisukohal, et käesoleval juhul puudub lisaks kehtivale käenduslepingule ka käendusega tagatav hageja nõue. Käendus on oma olemuselt aktsessoorne. See tähendab, et käendaja vastutus on oma tekkimiselt, kestvuselt, sisult, sissenõutavuselt ja vastuväidetelt seotud käendusega tagatud põhikohustusega. Seega peab käenduslepingu alusel käendaja vastu nõude esitamiseks eksisteerima käendusega tagatav kohustus. Hageja on oma 18.05.2007.a tahteavaldusega lepingu üles öelnud. Vastavalt VÕS § 186 p-le 6 lõppeb võlasuhe ülesütlemisega. Seega on leping ja sellest tulenev käendusega tagatud kohustus lõppenud. Vastavalt käenduslepingu punktile 1 käendas kostja 2

üheselt vaid kohustusi, mis tulenesid lepingust. Leping on ülesütlemisega lõppenud. Tulenevalt VÕS § 149 lg-st 1 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Seega, olukorras, kus puudub käendusega tagatud võlausaldaja nõue, ei ole hagejal kostja 2 vastu käendusest tulenevat nõuet. Isegi, kui oleks võimalik väita, et hageja ja kostja 2 vahel eksisteerib kehtiv käendusleping (mis antud juhul nii ei ole), puuduks hagejal kostja 2 vastu ikkagi nõue, kuna käendusega tagatud kohustust ei eksisteeri ülesütlemise tõttu. Hageja viivisearvestus on ebaõige. Kuigi kostja 2 on seisukohal, et hagejal puudub ülalesitatud põhjendustel tema vastu mistahes nõue, peab kostja 2 siiski täiendavalt vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja poolt hagis esitatud viivisearvestus on ebaõige. Hageja on oma menetlusdokumendis esitanud kostja 2 vastu nõude tühise käenduslepingu alusel ning samuti on hageja nõudnud kostjalt 2 seadusjärgset viivist. Hageja leiab, et alates 2007.a kuni hageja poolt hagi esitamiseni on seadusjärgse viivise määraks 0,028% päevas. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, siis on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt muutub VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr 2 korda aastas. Kostja 2 juhib tähelepanu, et VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise suurus ei ole püsinud samana alates 10.01.2007.a – 23.07.2009.a. Kuna viidatud viivise suurus on kõnealusel ajavahemikul muutunud, on seetõttu muutunud ka viivisemäär. Samas on hageja kasutanud ainult ühte viivisemäära (s.o. 0,028%). Isegi kui oleks võimalik asuda seisukohale, et hagejal on kostja 2 vastu viivisenõue (mis antud juhul nii ei ole, kuna hageja ja kostja 2 vahel puudub kehtiv võlasuhe), siis tuleb hageja poolt esitatud viivisearvestus jätta ikkagi tähelepanuta, kuna see on ülalesitatud põhjendustel ebaõige. Kostja palub jätta OÜ AL hagi Aivar Ausi vastu täielikult rahuldamata; panna kõik Aivar Ausi menetluskulud OÜ AL kanda. Hageja vastus kostja vastusele Hageja ei nõustu kostja 2 seisukohaga selles osas, et kostja 2 puhul on tegemist tarbijaga VÕS § 34 mõistes, kuna kostja 2 käendas äriühingu kohustusi teise äriühingu ees füüsilise isikuna väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust ning tuginedes Riigikohtulahendile 3-2-1-8-06 kuna kostja 2 ei ole ainus juhatuse liige, siis tal ei saa olla ka valitsevat mõju osaühingu tegevuse osas ning tema käendus ei ole antud juhtorgani liikme käendusena. Hageja märgib, et tarbija mõiste ei ole universaalne igasuguste lepingute jaoks, vaid igal konkreetsel juhul tuleb teha kindlaks, kas isik konkreetses lepingulises suhtes oli tehtava tehinguga isiklikult seotud. Kostja poolt nimetatud Riigikohtulahendi 3-2-1-8-06 punkti 15 kohaselt täiendab tarbija mõistet ka Tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellel pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- ja kutsetegevusega. Seetõttu on tarbijakäenduse või juhatuse liikme käenduse tõlgendamisel oluline teha kindlaks, milline oli kostja 2 huvi ja eesmärk käenduslepingu sõlmimisel. Kostja 2 käendas hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud kohustust, milleks oli 31.10.2006a. sõlmitud kokkulepe-maksegraafik. Hageja juhib tähelepanu sellele, et kostja 2 oli äriühingus, mille kohustusi ta käendas asutaja,

osanik ja juhatuse liige ja isik, kellel oli õigus vastavalt põhikirjale esindada osaühingut üksinda. Seega sai ta äriühingu asutaja, osanikuna ja juhatuse liikmena ja ainuisikuliselt otsuste vastu võtmisel olla otseselt huvitatud ja seotud äriühingu edukast majandustegevusest ja sellest, et tema osa väärtus ei langeks ning teha tehinguid üksnes eeltoodud eesmärkidega seonduvalt. Ka asjaolu, et kostja 2 sõlmis 31.10.2006a. kokkulepe-maksegraafiku, eesmärgiga tagada tasumata arvete näol tekkinud võlgnevuse tasumine, näitab üles kostja 2 selget huvi ja eesmärki edendada äriühingu majandustegevust ja tunda huvi eduka majandustegevuse üle, mille asutaja, osanik ja juhatuse liige ta ise on ning sõlmis ka käenduslepingu huvist äriühingu tegevuse vastu ja eesmärgiga tagada kostja 2 kui juhtorgani liikme majandustegevusega seotud kohustusi. Samuti kostja 2, sõlmides äriühingu juhatuse liikmena 31.10.2006a. kokkuleppe-maksegraafiku, oli teadlik selle sisust ja mittetäitmise tagajärgedest ning kostja 2 väide selle kohta, et kostjal 2 puudus sisuliselt igasugune ülevaade tema suhtes käenduslepingu alusel esitada võivatest nõuete suurusest on ilmselgelt alusetu ja eksitusse viiv. Hageja on seisukohal, et käendusleping ei ole VÕS § 143 lg 2 kohaselt tühine ning kostja 2 ei ole tarbija VÕS § 34 kohaselt. 18.05.2007a. võlateatisel märgib hageja selgelt: „Arvesse võttes asjaolu, et OÜ Aus Invest ei ole 31.10.2006a. sõlmitud maksegraafikut nõuetekohaselt täitnud (võlgnevust ei ole tasutud igakuiselt kokkulepitud maksegraafiku alusel), siis ütleb AS Julianuse Inkasso Agentuur ülesse OÜ Aus Invest ja OÜ AL vahel sõlmitud maksegraafiku. Juhindudes eeltoodud lause mõttest, on hageja otseselt öelnud, et „ütleb üles maksegraafiku“. Nimelt sisaldas hageja ja kostja 1 vahel 31.10.2006a. sõlmitud kokkulepe-maksegraafik maksegraafikut, mille alusel kostja 1 kohustus tasuma kokkuleppes tunnistatud võlgnevust ning selle mittetäitmisel soovis hageja maksegraafiku üles öelda ja nõuda kokkuleppes kinnitatud koguvõlgnevuse tasumist. Lähtuvalt kokkulepe-maksegraafiku sisust kinnitab kostja 1 selles muuhulgas ka oma võlgnevust ja arvete tasumise kohustust. Kuna nimetatud kokkulepe-maksegraafik kui leping tervikuna muudab hageja jaoks kostjalt 1 kohustuse sissenõudmise lihtsamaks ja selles sisaldub õiguslikult siduv kohustus, ei oleks hagejal mõistlik üles öelda kokkuleppe-maksegraafikut kui lepingut tervikuna. Seega kuna hageja on selgelt üles öelnud üksnes maksegraafiku ehk osa lepingust tervikuna, on ülejäänud osas kokkulepe-maksegraafik kui leping tervikuna kehtiv ja hageja kogunõue sissenõutav. Kostja 2 viitab hageja ja märgib, et viivisemäär on alates 10.01.2007a. Kuni 23.07.2009 aastani muutunud ning ei ole püsivalt 0,028% päevas. Hageja ei vaidle kostja 2 nimetatud ebaõigele viivisearvestusele vastu ja esitab viivisearvestuse hiljemalt kohtuistungiks, arvestades ajavahemiku 10.01.2007a. Kuni 23.07.2009a. viivisemäärasid vastavalt VÕS §-le 113 lg 1. Kohtu põhjendused Kohus ära kuulanud poolte seletused ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagiavaldus kuulud rahuldamisele. Kostja I-le on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, kuna kostja asukoht on teadmata, mida tõendab toimikus olev Põhja Politseiprefektuuri kesklinna politseiosakonna kiri (tl. 58). Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.

Kohtuistungil hageja jääb oma hagiavalduse ja asjas antud kirjalike seletuste juurde, nõude suuruseks jääb 111 002.25 krooni. Kostja jääb oma kirjalike põhjenduste juurde. Pooled ei vaidle selle üle, et võlgnevus on tekkinud. Vaidluse teemaks on kas tegemist on tarbija käenduslepinguga, mille alusel ei peaks kostja II vastutama võlgnevuse eest ja teisena vaidlustab kostja II, et hageja on maksegraafiku üles öelnud ja seega on tema kohustused hageja ees lõppenud. Kohus leiab, et tegemist kostja II suhtes ei ole tarbijakäenduslepinguga. Kohus nõustub hageja toodud seisukohtadega kostja II käenduslepingu olemuse kohta. Hageja ei nõustu kostja 2 seisukohaga selles osas, et kostja 2 puhul on tegemist tarbijaga VÕS § 34 mõistes, kuna kostja 2 käendas äriühingu kohustusi teise äriühingu ees füüsilise isikuna väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust ning tuginedes Riigikohtulahendile 3-2-1-8-06 kuna kostja 2 ei ole ainus juhatuse liige, siis tal ei saa olla ka valitsevat mõju osaühingu tegevuse osas ning tema käendus ei ole antud juhtorgani liikme käendusena. Hageja märgib, et tarbija mõiste ei ole universaalne igasuguste lepingute jaoks, vaid igal konkreetsel juhul tuleb teha kindlaks, kas isik konkreetses lepingulises suhtes oli tehtava tehinguga isiklikult seotud. Kostja poolt nimetatud Riigikohtulahendi 3-2-1-8-06 punkti 15 kohaselt täiendab tarbija mõistet ka Tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellel pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- ja kutsetegevusega. Seetõttu on tarbijakäenduse või juhatuse liikme käenduse tõlgendamisel oluline teha kindlaks, milline oli kostja 2 huvi ja eesmärk käenduslepingu sõlmimisel. Kostja 2 käendas hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud kohustust, milleks oli 31.10.2006a. sõlmitud kokkulepe-maksegraafik. Kostja 2 oli äriühingus, mille kohustusi ta käendas asutaja, osanik ja juhatuse liige ja isik, kellel oli õigus vastavalt põhikirjale esindada osaühingut üksinda. Seega sai ta äriühingu asutaja, osanikuna ja juhatuse liikmena ja ainuisikuliselt otsuste vastu võtmisel olla otseselt huvitatud ja seotud äriühingu edukast majandustegevusest ja sellest, et tema osa väärtus ei langeks ning teha tehinguid üksnes eeltoodud eesmärkidega seonduvalt. Ka asjaolu, et kostja 2 sõlmis 31.10.2006a. kokkulepe-maksegraafiku, eesmärgiga tagada tasumata arvete näol tekkinud võlgnevuse tasumine, näitab üles kostja 2 selget huvi ja eesmärki edendada äriühingu majandustegevust ja tunda huvi eduka majandustegevuse üle, mille asutaja, osanik ja juhatuse liige ta ise on ning sõlmis ka käenduslepingu huvist äriühingu tegevuse vastu ja eesmärgiga tagada kostja 2 kui juhtorgani liikme majandustegevusega seotud kohustusi. Samuti kostja 2, sõlmides äriühingu juhatuse liikmena 31.10.2006a. kokkuleppe-maksegraafiku, oli teadlik selle sisust ja mittetäitmise tagajärgedest ning kostja 2 väide selle kohta, et kostjal 2 puudus sisuliselt igasugune ülevaade tema suhtes käenduslepingu alusel esitada võivatest nõuete suurusest on ilmselgelt alusetu ja eksitusse viiv. Hageja on seisukohal, et käendusleping ei ole VÕS § 143 lg 2 kohaselt tühine ning kostja 2 ei ole tarbija VÕS § 34 kohaselt.

Seega vastutab kostja II käenduslepingu järgi täielikult hageja ees tekkinud võlgnevuse eest. Kostja 2 väidab, et hagejal puudub nõue kostja 2 vastu lepingu ülesütlemise tõttu. Käendaja vastutusel võlausaldaja ees on kolm põhimõttelist eeldust. Esiteks peab eksisteerima kehtiv käendusleping. Vastavalt käesoleva menetlusdokumendi punktis 2.1. tuvastatule kehtiv käendusleping kostja 2 ning hageja vahel puudub. Teiseks peab eksisteerima käendusega tagatav võlausaldaja nõue. Kolmandaks peab olema saabunud käendusjuhtum. Kostja 2 on seisukohal, et käesoleval juhul puudub lisaks kehtivale käenduslepingule ka käendusega tagatav hageja nõue. Käendus on oma olemuselt aktsessoorne. See tähendab, et käendaja vastutus on oma tekkimiselt, kestvuselt, sisult, sissenõutavuselt ja vastuväidetelt seotud käendusega tagatud põhikohustusega. Seega peab käenduslepingu alusel käendaja vastu nõude esitamiseks eksisteerima käendusega tagatav kohustus. Hageja on oma 18.05.2007.a tahteavaldusega (vt. hagi lisa 3) lepingu üles öelnud. Vastavalt VÕS § 186 p-le 6 lõppeb võlasuhe ülesütlemisega. Seega on leping ja sellest tulenev käendusega tagatud kohustus lõppenud. Vastavalt käenduslepingu punktile 1 käendas kostja 2 üheselt vaid kohustusi, mis tulenesid lepingust. Leping on ülesütlemisega lõppenud. Tulenevalt VÕS § 149 lg-st 1 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Seega, olukorras, kus puudub käendusega tagatud võlausaldaja nõue, ei ole hagejal kostja 2 vastu käendusest tulenevat nõuet. Lähtudes eeltoodust, isegi, kui oleks võimalik väita, et hageja ja kostja 2 vahel eksisteerib kehtiv käendusleping (mis antud juhul nii ei ole), puuduks hagejal kostja 2 vastu ikkagi nõue, kuna käendusega tagatud kohustust ei eksisteeri ülesütlemise tõttu. Kohus leiab, et eeltoodud kostja 2 väited ei ole õiged. Hageja toodud seisukoht kostja väitele kohustuse ülesütlemise ja seega käendaja kohustuse lõppemise kohta on õige. Hageja väidab, et 18.05.2007a. võlateatisel märgib hageja selgelt: „Arvesse võttes asjaolu, et OÜ Aus Invest ei ole 31.10.2006a. sõlmitud maksegraafikut nõuetekohaselt täitnud (võlgnevust ei ole tasutud igakuiselt kokkulepitud maksegraafiku alusel), siis ütleb AS Julianuse Inkasso Agentuur ülesse OÜ Aus Invest ja OÜ AL vahel sõlmitud maksegraafiku. Juhindudes eeltoodud lause mõttest, on hageja otseselt öelnud, et „ütleb üles maksegraafiku“. Nimelt sisaldas hageja ja kostja 1 vahel 31.10.2006a. sõlmitud kokkulepe-maksegraafik maksegraafikut, mille alusel kostja 1 kohustus tasuma kokkuleppes tunnistatud võlgnevust ning selle mittetäitmisel soovis hageja maksegraafiku üles öelda ja nõuda kokkuleppes kinnitatud koguvõlgnevuse tasumist. Lähtuvalt kokkulepe-maksegraafiku sisust kinnitab kostja 1 selles muuhulgas ka oma võlgnevust ja arvete tasumise kohustust. Kuna nimetatud kokkulepe-maksegraafik kui leping tervikuna muudab hageja jaoks kostjalt 1 kohustuse sissenõudmise lihtsamaks ja selles sisaldub õiguslikult siduv kohustus, ei oleks hagejal mõistlik üles öelda kokkuleppe-maksegraafikut kui lepingut tervikuna. Seega kuna hageja on selgelt üles öelnud üksnes maksegraafiku ehk osa lepingust tervikuna, on ülejäänud osas kokkulepe-maksegraafik kui leping tervikuna kehtiv ja hageja kogunõue sissenõutav. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on Võlaõigusseaduse § - d 76 ja 82, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama kolmanda isiku võlausaldaja ees põhi võlgniku kohustuste täitmise eest.

VÕS § 145 lg 2 kohaselt, vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Käendaja võttis endale käenduslepingu sõlmimisega kohustuse tasuda kostja 1 võlgnevus. Selle kohustuse mittekohase täitmisega rikkus aga kostja poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on osaliselt loobunud viiviste nõudmisest ja seega kohus ei rahulda kostja 2 taotlust veelgi viiviste vähendamiseks.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Helle Tamm Kohtunik

Tartu Ringkonnakohus 29.10.2010 otsustas: Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 30. aprilli 2010 otsuse resolutsiooni punkt 1.2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada OÜ AL hagi OÜ Horobyna ja Aivar Ausi vastu täielikult ja mõista OÜ-lt Horobyna ja Aivar Ausilt solidaarselt OÜ AL kasuks välja 111 002.25 krooni (ükssada üksteist tuhat kaks krooni ja 25 senti), millest põhivõlgnevuse katteks 92 552.25 krooni ja viivise katteks 18 450 krooni. Jätta maakohtus kantud menetluskulud solidaarselt OÜ Horobyna ja Aivar Ausi kanda.“ Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Aivar Ausi kanda.

Kohtuotsus jõustus 30.11.2010

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.