lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-32241/16

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-32241/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1492
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-09-32241

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

30.aprill 2010

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusviis

Korteriühistu hagi V Lvastu võlgnevuse väljamõistmiseks 25 801,45 krooni Hageja: korteriühistu (xxx; asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Jevgeni T ( xxx) Kostja: V L(isikukood xxx; elukoht xxx, xxx,xxx) Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista V L’ilt (xxx) korteriühistu (xxx) kasuks 42 513,70 krooni (nelikümmend kaks tuhat viissada kolmteist krooni ja 70 senti, sh põhivõlg 35 654,10 krooni ja viivised 30.04.2010 seisuga 6859,58 krooni).
3.Välja mõista V L korteriühistu kasuks viivised 0,07 % põhivõla jäägist (otsuse tegemise seisuga 35 654,10 krooni) päevas alates 01.05.2010 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Menetluskulud jäävad täies ulatuses V L kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSE KÄIK

Korteriühistu esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse, mille kohus rahuldas ja tegi makseettepaneku, kostja esitas makseettepanekule vastuväite ning tsiviilasi anti üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.11.2009 kohtu nõudmisel hageja esitas hagiavalduse vormis oma põhjendatud nõude ja tasus täiendavalt riigilõivu. Kohus võttis hagi menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Pooled avaldasid nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses, misjärel kohus määras pooltele tõendite, avalduste ja vastuväidete esitamise tähtpäeva ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise kuupäeva.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

KÜ taotleb esitatud hagis kostjalt välja mõista 25 801,45 krooni põhivõlga, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 3447,45 krooni ning alates 14.11.2009 viivised protsendina põhivõlast. Hagiavalduse kohaselt kostja on – 1 asuva korteriomandi omanik ja hagejaks oleva korteriühistu liige. Hageja väljastab kostjale igakuuliselt majandamiskulude arved. Viimastel aastatel kostjalt õnnestub saada majandamiskulud ainult kohtu- ja täitemenetluse abil. Alates 01.12.2008 kostjal koguneb uus võlgnevus. Seisuga 17.11.2009 on kostjal maksmata majandamiskulusid summas 25 801,45 krooni ja viivist 3447,45 krooni. Viivise määr 0,07 % päevas tuleneb korteriühistu seaduse § 7 lg-st 4. Hageja leiab, et kostja maksekäsu kiirmenetluses avaldatud soov esitada regressnõue korteris elavate isikute suhtes ei vabasta kostjat kui korteriühistu liiget majandamiskulude tasumise kohustusest. Hagi esitamise seisuga korteris – 1 kedagi ei ela, seega ei ole ka isikuid, kelle vastu regressnõuet esitada. Käesolev menetlus ei ole esimene, kus hageja on sunnitud kostjalt majandamiskulude sissenõudmiseks pöörduma kohtu poole. 05.04.2010 hageja esitas nõude suurendamise avalduse ning tasus 06.04.2010 täiendavalt riigilõivu. Hageja taotleb kostjalt välja mõista seisuga 05.04.2010 põhivõlga summas 35 654,10 krooni, 6260,58 krooni sissenõutavaks muutunud viiviseid ning alates 06.aprillist 2010 viivised protsendina põhivõlast. Hageja taotleb hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

12.03.2010 esitatud vastuses kostja ei nõustu võlgnevusega – 1 korteri eest. Kostja väidetel ei saanud ta temast sõltumatutel põhjustel elada korteris ning seega ei kasutanud ta ka elamise teenust. 11.07.2006 kostja ostis – 1 korteri. Ostutehingu tegemise ajal korteris elasid eelmised omanikud SKja OK, kes pidid vabastama korteri 22.11.2005.a. Kostjal oli K kokkulepe, et nad vabastavad korteri 01.08.2006. K korterit määratud tähtajaks ei vabastanud, viidates kolimiseks rahaliste vahendite puudumisele ning väikeste laste olemasolule. Hiljem vältisid K kontakte kostjaga. Korteril tekkis võlgnevus. Pool aastat hiljem kostja jõudis K kokkuleppele, et nad võtavad pangast krediiti ja ostavad korteri välja ning tasuvad kommunaalvõlgnevused. Sellest informeeriti ka ühistu esimeest. Korteriühistu uus esimees teatas 2009.a. kestel K suurest võlgnevusest kostjale. Ühistul olid kostja kontaktandmed olemas, mistõttu oleks võinud kostjat informeerida võlgnevusest juba varem, juba nende tekkimisel. Hiljem tuli välja, et korteriühistu esimees, tundmata olukorda, arvas K suheldes, et suhtleb kostjaga. Kõik võlgnevused ühistu esimees edastas S K . Kostja sai võlgnevusest teada alles siis, kui tuli kohtumäärus. K perekond elas – 1 korteris kuni 2009.a. detsembrikuuni, põhjendades oma sealviibimist pangakrediidi ootamisega. Kostja taotleb väljastada korteri võlgnevuse regressi K perekonnale, kostja on nõus kinni maksma kommunaalvõla alates 2009.a. detsembrikuust.

Nõude suurendamisele kostja täiendavaid vastuväiteid ei esitanud.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETE OSAS

Hageja vastusena kostja vastuväidetele teatas 12.03.2010, et jääb hagi juurde. Kostja pidanuks pärast eelmist kohtuvaidlust ja täitemenetluse lõppemist ise jälgima, kas tema korteriomandi eest on tasutud. Kostjale tuletati võlgnevust korduvalt meelde, ta ei ole kunagi kurtnud, et ei ole arveid saanud. Hageja ei välista, et suhtlemisel korteriühistuga kasutas kostja kolmandate isikute abi. Sel juhul vastutab kostja nende isikute eest. Kui hageja ei olnud nõus kolmandate isikute elamisega tema korteris, oleks ta juba aastaid tagasi nad välja tõstnud. Vaatamata sellele, et kostja on olnud nõus tasuma majandamiskulusid alates 2009.a. tasuma, jätab kostja ühistu arved siiski tasumata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt kohus poolte nõusolekul lahendab asja kirjalikus menetluses.
2.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja on Tallinnas, aadressil – 1 asuva korteriomandi omanik. Korteriomanikud on maja haldamiseks ja kaasomandi eseme majandamiseks moodustanud korteriühistu .
3.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
4.Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõude suurust ega osutatud teenuste mahtu. Samuti ei ole eitanud võlgnevuse olemasolu. Kostja ainus vastuväide on, et kuni 2009.a. detsembrini elasid korteris omavoliliselt teised isikud, kostja korteris elada ja teenuseid tarbida ei saanud, mistõttu tuleks võlgnevuse tasumise nõue esitada korteris tegelikult elanud isikutele. Kohus leiab, et nimetatud vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Korteriomandil lasuvate koormiste ja hoolduskulude tasumise kohustus ühistu ees on korteriomandi omanikul. Kostja on kinnitanud, et alates 2006.a. juulikuust on tema vaidlusaluse korteriomandi omanik. Hageja

nõutav võlgnevus on tekkinud perioodil 01.12.2008 – 01.03.2010 esitatud arvete osas. Seega on võlgnevus tekkinud ajal, mil korteriomandi omanikuks ja korteriühistu ees kohustatud isikuks oli kostja. Hagejal puudub õiguslik alus esitada võlgnevuse tasumise nõue korteris väidetavalt tegelikult elanud ja hageja vahendatud kommunaalteenuseid kasutanud perekond K vastu. Sellise nõude esitamise õigus on kostjal endal. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka kostja väide, et ta ei saanud korterit kasutada temast sõltumatutel põhjustel, sest korteris elasid omavoliliselt teised isikud. Kostjal oleks olnud võimalus oma õiguste kaitseks nõuda Kelt ostu-müügilepingu täitmist ja korteri vabastamist. Kostja seda ei teinud. Vastupidi – kostja on esile toonud, et tal oli K erinevaid kokkuleppeid korteri vabastamise tähtaja ja korteriomandi väljaostmise kohta, mille alusel K jätkasid korteris elamist ka pärast korteri kostjale võõrandamist.

5.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi. Kuna kostja on viivitanud arvete maksmisega, on hagjeal õigus nõuda kostjalt viivist. TsMS § 367 alusel kohus mõistab summaliselt välja kohtuotsuse 30.04.2010 tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised ning alates 01.05.2010 viivised protsendina põhivõlast, so 0,07 % põhivõlast päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja on viivisesumma 6260,58 välja arvestanud 05.04.2010 seisuga, sellele lisandub viivis 599 krooni, mis on arvutatud põhivõla 35 654,10 krooni viivitamisega perioodil 06.04.2010 – 30.04.2010 24 päeva eest, määraga 0,07 % põhivõlast päevas. Kokku kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks viivised summas 6859,60 krooni.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja