Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Eesti filiaalis, viitenumber kõigil 2900078444. Maksekorralduse selgituste reale tuleb märkida kohtumaja, mille menetluses olevas kohtuasjas lõivu tasutakse, kohtuasja number ja kui maksja ei ole hagiavalduse esitaja, siis hagiavalduse esitaja nimi.

Tõendamata on kahju nõue. Hageja poolt esitatud rendilepingud ei tõenda kostja poolse käitumise ja vastavate rendilepingute alusel tasutud summade vahelist põhjusliku seost väidetava kahju tekkimises. Kostja märgib, et ei hoia kõrvale üüri ja kommunaalteenuste tasumisest hagejale, kuid tasumine on raskendatud, kuna hageja ei esita kostjale enam arveid. Kostja juhib ka tähelepanu, et poolte vahel oli suuline leping, mille kohaselt pärast vaidlusaluse üürilepingu tähtaja möödumist pidi poolte vahel sõlmitama uus üürileping kümneks aastaks. Kostja vastuhagi nõue ja asjaolud Kostja oma vastuhagi kohaselt palub hagejalt välja mõista kahju hüvitis 879 000 krooni ning menetluskulud. 16.05.2003 üürilepingut üle võttes pidi üürnik tegema üüritud pinnale kulutusi, et asja oleks võimalik sihtpäraselt kasutada. Aastal 2006 toimus üürileandja ruumides veeavarii, mis kahjustas tervet üüritud pinda, millest kostja teavitas koheselt hagejat, kuid hageja sellele ei reageerinud. Seega oli kostja sunnitud ise asuma puuduseid kõrvaldama, kuna üüritud asja ei olnud võimalik sihipäraselt kasutada ning kostja majandustegevus oli takistatud. Remonttööde teostamiseks sõlmis kostja töövõtulepingu AS-iga S . 2007 alguses toimus järgmine intsident, mis kahjustas üüritud pindu ning, mille remondiks oli samuti kostja sunnitud sõlmima töövõtulepingu. Kokku on kostja teinud üüritud pinnale kulutusi 879 000 krooni. Oma seisukohad üüritud pinnale teostatud remondi osas ja pretensioonid kulutuste hüvitamise osas edastas kostja hagejale suuliselt, lootes hageja mõistvale suhtumisele ning oli valmis loobuma kahju hüvitamisest, kui hageja sõlmib kostjaga uue üürilepingu kümneks aastaks. Hageja vastus vastuhagile Hageja ei tunnista vastuhagi ja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja selgitab, et 12.01.2006 toimus üüripinnal kahjujuhtum, pärast mida tellis hageja SE OÜ-lt suures mahus remonditöid ruumide taastamiseks ning ümberehitamiseks edasiste kahjude vältimiseks, mille eest hageja tasus kokku 513 606,80 krooni. Seega on hageja täitnud talle teatavaks saanud üüripinna kahjudega seotud kohustused. Hageja märgib, et kostja ei ole hagejat teavitanud 2007 alguses üüripinnal toimunud avariidest või muudest ruumide kasutamise takistustest, mistõttu puudub üürnikul õigus nõuda kulutuste hüvitamist. Hagejale on teada, et kostja on ise teostanud korduvalt remonditöid toitlustusruumide sisustuse ja interjööri muutmiseks ilmselt eesmärgiga muuta toitlustuskoht populaarsemaks, millest kostja hagejat teavitanud ei ole, vaatamata, et selline nõue tuleneb üürilepingust. Hageja märgib, et kostja on reklaaminud kohta ka P nime all. Kostja tõendab tema poolt üüripinnale VÕS § 278 kohaselt tehtud kulutusi PFAS, mille endised ärinimed on AS S ja AS U töövõtulepingutega.. Hageja märgib, et kostja poolt esitatud töövõtulepingutes märgitud teostatud tööde ja hoone omaniku tellitud remonditööde vahel on oluline vastuolu, mis seab kahtluse alla töövõtulepingute ehtsuse. Mõlemas töövõtulepingus on teostatud tööde loetelus toodud ruumide kuivatamine, seinte ja põrandate puhastamine, parketi paigaldamine, baarileti väljavahetamine. Kuna 2006 mais paigaldas SE OÜ üüripinnale kivipõrandad ning vaipkatte, ei ole reaalne PFAS poolt 28.07-01.09.2006 ja 05.01.-06.03.2007 toestatud tööde käigus kahel korral parkettpõranda paigaldamine vastavalt 110 m2 ja 60 m2. Samuti ei vajanud ruumid kuivatamist ning puhastamist perioodil 28.07.-01.09.2006, kuna selleks ajaks oli SE OÜ siseviimistlustööd lõpetanud ning koristatud ruumid üle andnud. Ajavahemikul 04.07.-28.07.2006 ei ole uuest kahjujuhtumist, mille tagajärjel võinuks tekkida ruumide kuivatamise ja puhastamise vajadus, hagejale teatatud. Kuna 12.05.2005 OÜ H ja OÜ I vahelisest notariaalsest müügilepingust nähtub, et baarikummutilett on lepinguga üle läinud OÜ I

omandisse, seega puudub alus sellele võimalike 2006 ja 2007 tekkinud kahjustuste hüvitamiseks kostjale. Hageja väitel mõlemas töövõtulepingus on kokku lepitud, et teostatud remonditööde eest tasub OÜ I . Seega on hagejale selgusetu, kuidas tekkis kahju kostjale, kui kostja on vaid tööde tellijaks. Hagejal on kahtlus, et lepingute alusel teostatud tööd sisaldasid tegelikult sisekujundusega seonduvat ja need telliski OÜ I , kelle omandisse on ka kostja poolt esitatud notariaalse ettevõtte müügilepingu alusel läinud AP toitlustusettevõtte sisustus. Samas ei kuulu söögikoha interjöörile tehtud kulutuste hüvitamine hageja kohustuste hulka. Maakohtu otsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 410 ning hageja taotlusest lahendab kohus antud asja sisuliselt, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile. Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 309 lg 1 järgi tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja käesolevas peatükis sätestatut järgides üles öelda. 16.05.2003 sõlmisid hageja ja H OÜ üürilepingu Tallinnas XXXasuvate keldriruumide nr. 6-19 , üldpinnaga 154,2 m2 üürimiseks tähtajaga kuni 01.07.2008..a. 01.12.2004 sõlmisid pooled ja H OÜ üürilepingu ülevõtmise lepingu, mille kohaselt läksid üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused täies mahus üle kostjale. 07.02.2008 ja 05.05.2008 teatistega hageja informeeris kostjat üürilepingu tähtaja saabumisest ja hageja soovimatusest uut üürilepingut sõlmida. 05.05.2008 on kostja teatise kätte saanud (tlk. 14). Üürilepingu tähtaja möödumisel 01.07.2008 ei andnud kostja hagejale üle üüripinna valdust, vaatamata, et hageja on kostjat üürilepingu lõppemisest korduvalt informeerinud nii suuliselt kui kirjalikult ja kostja oli sellest teadlik hiljemalt 05.05.2008. VÕS § 309 lg. 1 kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Seega lõppes 16.05.2003 sõlmitud üürileping selle tähtaja lõppemisel 01.07.2008, mistõttu kohus on seisukohal, et 16.05.2003 sõlmitud Üürileping tuleb tunnistada lõppenuks seisuga 1.07.2008.a. Üürilepingu tähtaja möödumisel 01.07.2008 ei andnud kostja hagejale üle üüripinna valdust, Alates 02.07.2008 kostjal puudus igasugune õiguslik alus üüripinna kasutamiseks ja sellel viibimiseks ning kuna kostja on keeldunud jätkuvalt üüripinna ebaseadusliku valduse lõpetamisest, kohustab kohus APOÜ-t viivitamatult vabastama 16.05.2003 sõlmitud Üürilepingu XXXTallinnas üüripinna, keldrikorrusel asuvad ruumid 6-19 üldpinnaga 154,2 m2 . VÕS § 335 alusel kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on

samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Üürilepingu punkti 3.2.6 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuist üüri 7 710 krooni, millele lisandus käibemaks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena tasumisele kuuluv üür summas 81 880,20 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kooskõlas VÕS § 335 sätestatuga, kuna kostja ei ole käesoleva ajani üüritud ruume vabastanud. Seega tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitisena tasumisele kuuluv üür summas 81 880,20 krooni . Kuna kostja tähtaegselt üüripinda ei vabastanud, oli hageja oma arhiivi hoidmiseks sunnitud kasutama omakorda üüripindasid ja tasuma igakuiselt üüri, mida hageja käsitleb tekkinud kahjuna. Hageja esitas tõendina Rendilepingu Tallinna R OÜ-ga. Seega on üüripinna tagastamise viivitamisega hagejale tekitatud üürisummat ületavat kahju summas 23 334,30 krooni ja hageja palub selle kostjal välja mõista. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks üüripinna tagastamisega viivitamisega tekitatud üürisummat ületav kahju 23 334,30 krooni . Kostja kohustus üürilepingu punkti 3.2.6 kohaselt tasuma ka elektrienergia eest vastavalt esitatud arvetele. Hageja on esitanud arved. Kostja võlgneb arvete kohaselt hagejale elektrienergia eest 1 085,60 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kohus leiab , et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud ja tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasu kasutatud elektrienergia eest 1085,60 krooni. 27.02.2009 esitas kostja vastuhagi kahju hüvitise nõudes summas 897 000 krooni. Kohus on vastuhagi võtnud menetlusse 09.03.2009 kohtumäärusega. Vastuhagi esitamisel kostja ei ole tasunud riigilõivu. 8.04.2009 kohtumäärusega kohustati kostjat 10 päeva jooksul tasuma vastuhagi nõudelt riigilõiv. Nimetatud määrus on kostja esindajale allkirja vastu kätte toimetatud. Kostja riigilõivu tasunud ei ole. Kostja oma vastuhagi kohaselt palub hagejalt välja mõista kahju hüvitis 879 000 krooni ning menetluskulud. 16.05.2003 üürilepingut üle võttes pidi kostja tegema üüritud pinnale kulutusi, et asja oleks võimalik sihtpäraselt kasutada. 2006 toimus üürileandja ruumides veeavarii, mis kahjustas tervet üüritud pinda, millest kostja teavitas koheselt hagejat, kuid hageja sellele ei reageerinud. Seega oli kostja sunnitud ise asuma puuduseid kõrvaldama, kuna üüritud asja ei olnud võimalik sihipäraselt kasutada ning kostja majandustegevus oli takistatud. Remonttööde teostamiseks sõlmis kostja töövõtulepingu AS-iga S . 2007 alguses toimus järgmine intsident, mis kahjustas üüritud pindu ning, mille remondiks oli samuti kostja sunnitud sõlmima töövõtulepingu. Kokku on kostja teinud üüritud pinnale kulutusi 879 000 krooni. Oma seisukohad üüritud pinnale teostatud remondi osas ja pretensioonid kulutuste hüvitamise osas edastas kostja hagejale suuliselt, lootes hageja mõistvale suhtumisele ning oli valmis loobuma kahju hüvitamisest, kui hageja sõlmib kostjaga uue üürilepingu kümneks aastaks. Kostja vastuhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendamiseks mingeid tõendeid esitanud ei ole. Hageja vastuhagi ei tunnista. Hageja väitel 12.01.2006 toimus üüripinnal kahjujuhtum, pärast mida tellis hageja SE OÜ-lt suures mahus remonditöid ruumide taastamiseks ning ümberehitamiseks edasiste kahjude vältimiseks, mille eest hageja tasus kokku 513 606,80 krooni. Seega on hageja täitnud talle teatavaks saanud üüripinna kahjudega seotud kohustused. Hagejale teadaolevalt on kostja ise teostanud korduvalt remonditöid toitlustusruumide sisustuse ja interjööri muutmiseks ilmselt eesmärgiga muuta toitlustuskoht populaarsemaks, millest kostja

hagejat, vaatamata üürilepingu sellekohasele nõudele, teavitanud ei ole.. Kostja poolt söögikoha interjöörile tehtud kulutuste hüvitamine ei kuulu hageja kohustuste hulka. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja vastuhagi on tõendamata ja põhjendamata ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus kõik poolte menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 170 lg 1 kuulub APOÜ-lt välja mõistmisele vastuhagi esitamisel tasumata riigilõiv summas 70 000 krooni. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.