Tsiviilasi nr 2-09-58639
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2010, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Laura Tuul vastu võla 3000 krooni ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
3 000 krooni hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused, rk 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, Tallinn; hageja esindaja August Käära, Jakobi 19-4, 51006 Tartu, [email protected] ; kostja Laura Tuul,
Menetlus
Lihtmenetlus
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 449 lg 3, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada. Välja mõista Laura Tuulelt (Tuul) põhivõlg 3 000 krooni, intress 700 krooni ja viivis 2 300 krooni, kokku 6 000 (kuus tuhat) krooni AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks. Välja mõista Laura Tuulelt riigilõiv 1 000 (üks tuhat) krooni AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud AS Era Liisingu Inkassoteenused on esitanud kohtusse hagi Laura Tuul vastu võla, intressi ja viivise, kokku 6000 krooni väljamõistmiseks. Kostja on saanud 25.08.2006 SMS Laen OÜ-lt (esialgne võlausaldaja) laenu 3 000 krooni, mis on tagastamata. Kokkulepitud laenuintress oli 700 krooni, mis on samuti tasumata. Hageja on arvutanud viivist 0,5 % viivitatud summalt
päevas, tulenevalt lepingus kokkulepitust, kuid vähendab viivise nõuet 2 300 kroonini. Hageja palub menetluskulud kostja kanda jätta. Kohus määras asjas lihtmenetluse. Kohtu poolt antud tähtajaks ei teatanud kumbki pool soovist olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostja ei esitanud määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastuväiteid hageja nõuetele. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et 3000 krooni põhivõlga tuleb Laura Tuulelt välja mõista. L. Tuul ei ole väitnud, et ta ei ole saanud laenusummat 3000 krooni enda käsutusse. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. SMS Laen OÜ on äriühing, kes andis laenu oma majandustegevuses. Hagiavalduse kohaselt andis SMS Laen OÜ kostjale laenu 3000 krooni 30-ks päevaks. Laenu intress oli kokku lepitud 700 krooni üheks kuuks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi, so tasu raha kasutamise eest 700 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisenõudele. Kostjalt tuleb välja mõista 2 300 krooni viivist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses määrata kindlaks menetluskulude suuruse kohtuotsuses. Hageja on taotlenud 1 200 krooni suuruse riigilõivu väljamõistmist kostjalt. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu 1 000 krooni. TsMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi ning sellesse ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressi- ja viivisenõuet põhinõude ulatuses. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt on kuni 5000 krooni suuruselt tsiviilasja hinnalt tasumisele kuuluv riigilõiv 1 000 krooni. Hagejal on õigus esitada avaldus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.