Tsiviilasi nr.2-09-1460
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-1460
Tsiviilasi
G Š hagi A I vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja G Š, isikukood xxx, elukoht xxx
esindajad
Hageja esindaja Aleksander Pahmurko, Palex Group ÕB, Kostja A I, isikukood xxx, elukoht xxx Kostja esindaja advokaat alla Jakobson, A.Jakobson ja A.Jaroslavski AB,
Kohtuistungi toimumise aeg 07.04.2010
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista A I välja 50 000 krooni G Š kasuks. Kohtuotsus tuleb A I täita kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga kostja kanda. Muus osas jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtu otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
Hageja esitas 13.01.2009 kohtule hagi kostja vastu mittevaralise kahju 300 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 30.09.2005 Tallinnas Endla 90 juures liiklusõnnetus. Kostja juhtis sõiduautot Volvo 460 registrimärgiga xxx ning sõitis reguleerimata ülekäigurajal otsa hagejale. Otsasõidu tagajärjel murdus killuliselt hageja parema jala sääreluu ja pindluu. Kostja on liiklusõnnetuse põhjustamises Harju maakohtu 7.05.2008 otsusega KarS § 423 lg 1 järgi süüdi mõistetud. Hageja vajas liiklusõnnetusest paranemiseks väga pikaajalist ravi. Esmalt viibis ta pärast liiklusõnnetust 10 päeva haiglas, kus talle tehti operatsioon. Teine operatsioon tehti hagejale 29.12.2005 ning hageja viibis kodusel ravil kuni kolmanda operatsioonini 22.03.2007. Hageja pääses haiglast koju 27.03.2007. Alates 20.03.2006 on hagejale määratud raske puue ning töövõime kaotus 100 %. Kodusel ravil viibimise ajal pidi hageja regulaarselt käima arsti juures. Liikumine oli ravi kestel hagejale piinarikas ja seotud suurte valudega, kas operatsioonide järgselt tundis hageja suurt valu. Hageja leiab, et kostja tegevus on talle põhjustanud nii hingelist kui füüsilist valu ja kannatusi. Hagi esitamise ajal oli hageja töövõime kaotus 40 % ning kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hageja on kohtuistungi ajaks paranenud.
Kostja esitas kohtule kirjalikud vastuväited, mille kohaselt ei vaidle ta vastu asjaolule, et põhjustas liiklusõnnetuse, kuid kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Kostja palub kohtul kohaldada aegumist. Liiklusõnnetus toimus 30.09.2005, kuid hageja on nõude esitanud alles 13.01.2009. Lisaks leiab kostja, et hageja nõue on ülemäära suur. Mittevaralise kahju hüvise välja mõistmisel peavad kohtud kostja arvates lähtuma riigikohtu senisest praktikast. Riigikohus on mittevaralise kahju suurust käsitlenud oma 22.10.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, 9.04.2008 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 ning 27.09.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, mille4des on selgitatud VÕS § 130 lg 2 tõlgendamise võimalusi. Kostja leiab, et hageja on osaliselt ise süüdi liiklusõnnetuses, mis on aluseks VÕS § 139 lg 1 järgi kahjuhüvitise vähendamiseks. Jalakäija peab LE § 31 järgi reguleerimata ülekäigurajal veenduma tee ületamise ohutuses. Kostja leiab, et hageja ei ole kõiki hagiavalduses välja toodud asjaolusid tõendanud. Hagejale oli 100% töövõime kaotus määratud kuni 30.09.2006. Tõendamata on hageja tervislik seisund pärast viimast operatsiooni ja hagi esitamise ajal. Kostja on üliõpilane, tal on kohustused krediidiasutuseta ees (õppelaen) ning tema abikaasa tervislik seisund ei ole hea, talle võidakse määrata töövõimekaotus. Hageja palub VÕS § 140 lg 1 järgi hüvitist vähendada, sest selle väljamõistmine oleks kostja suhtes ebaõiglane.
Kohus tegi 14.08.2009 asjas vaheotsuse, milles jättis aegumise kohaldamata. Kohtu vaheotsus on jõustunud. Kohus tegi pooltele asjas kompromissettepaneku, mille kohaselt oleks kostja hagejale tasunud mittevaralise kahju hüvitisena 50 000 krooni. Kohus kuulas kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukoha, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sai kostja poolt tekitatud liiklusõnnetuses kannatada, samuti ei ole vaidlust hageja kehavigastuste ja tervisekahjustuste laadi üle. Kohtule esitatud kriminaasjas nr 1-08-550 tehtud otsuse kohaselt on kostja süüdi mõistetud
liiklusõnnetuse põhjustamises. Hageja haigusloo väljavõttest nähtub, et hagejal oli liiklusõnnetuse tagajärjel parema sääreluu killustunud murd ja pindluu murd, luumurd fikseeriti plaatidega, mis hiljem operatsioonidega eemaldati. Luu kokkukasvamine oli aeglane, hagejale määrati 20.03.2006 raske puue100 % töövõime kaotusega. Kohtule esitatud 1.12.2008 ekspertiisi otsusega määrati hagejale 40% töövõimekaotus. Hageja esindaja võttis omaks asjaolu, et kohtuistungi toimumise ajaks oli hageja paranenud. VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja § 1056 lg 1 järgi vastutab kostja mootorsõiduki kui suurema ohuallika valdaja hagejale tekitatud tervisekahju eest olenemata oma süüst. Seetõttu ei ole asjakohased kostja vastuväited, et hageja oli liiklusõnnetuses ise osaliselt süüdi, sest ei veendunud ülekäigurajal tee ületamise ohutuses. VÕS § 130 lg 2 järgi tuleb hagejale hüvitada füüsilisest valust, elukorralduse muudatustest ja ebamugavuste ning pikaajalisest ravist tulenev mittevaraline kahju. Kahjuhüvitise suurus peab olema mõistlik, sellest ei tohi saada hageja rikastumise võimalus. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud on määrata hüvitise suuruseks 50 000 krooni, mis on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel järgmiselt Hageja menetluskulud tuleb jätta proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga kostja kanda. Muus osas tuleb jätta menetluskulud poolte kanda. Kohus võib määrata kohtuotsuses selle täitmise viisi vastavalt TsMS § 445 lg 1 järgi. Kohus leiab, et kostja peab tasuma kahjuhüvitise 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.