Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

01.03.2010. a esitas AS EMT Tartu Maakohtule hagi Hans Teorein vastu sõlmitud liitumislepingu ja järelmaksuga müügilepingu alusel, millega hageja kohustus osutama kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 30.05.2005. a seisuga hagejale 3 196,20 krooni. Lepingu üldtingimuste kohaselt, millega kostja lepingut sõlmides nõustus, võis hageja nõuda kostjalt viivist 0,15 % päevas. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendas hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 3 195,20 krooni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK

Kostja oma 05.04.2010. a vastuses (tl 50) leidis, et kuna nõue on peaaegu viis aastat vana, on nõue aegunud. Juhul, kui kohus ei leia, et nõue on aegunud, võttis kostja põhinõude osas hagi õigeks, viiviste osas palus aga nõude lõpetamist. Hageja oma 22.04.2010. a vastuses asus seisukohale, et kostja poolt esitatud vastuväited ei ole aluseks nõude lõpetamisele ja jäi oma nõude juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 30.05.2005. a sõlmitud liitumislepingust ja järelmaksuga müügilepingust (tl 28-32). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on kohtule esitanud ka kostjale saadetud arved (tl 34-37) ja meeldetuletuskirja (tl 33), millega hageja palus kostjal tasuda võlg hiljemalt 13.06.2005. a. Kostja tugines nõude aegumisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on hagi esitamise ajaks aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Aegumise küsimuse lahendamisel omab seega tähtsust raha tagastamise tähtaeg. Hageja on kohtule esitanud järgmised arved: - arve nr B05038765516 kuupäevaga 31.03.2005. a, makse laekumise tähtaeg 20.04.2005. a (tl 34); - arve nr B05048930472 kuupäevaga 30.04.2005. a, makse laekumise tähtaeg 20.05.2005. a (tl 35); - arve nr V05059314549 kuupäevaga 30.05.2005. a, makse laekumise tähtaeg 13.06.2005. a (tl 36); - arve nr V05069558426 kuupäevaga 17.06.2005. a, makse laekumise tähtaeg 25.06.2005. a (tl 37); Kolmeaastane aegumistähtaeg oleks nimetatud arvete puhul saabunud vastavalt 20.04.2008. a, 20.05.2008. a, 13.06.2008. a ja 25.06.2008. a. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. AS EMT esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Hans Teorein vastu 20.09.2007. a (tl 3). Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et 20.09.2007. a

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatus ülalnimetatud arvete aegumistähtaeg ja nõue Hans Teorein vastu on esitatud tähtaega järgides. Seega leiab kohus, et Hans Teorein’i taotlus kohaldada hageja nõudele aegumist ei ole põhjendatud. Alternatiivselt aegumise nõudele võttis Hans Teorein omaks hageja põhinõude ja palus viiviste osas nõude lõpetamist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepinguga oli ettenähtud õigus nõuda viivist 0,15 % päevas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane. Seega leiab kohus, et viivise nõude Hans Teorein vastu on põhjendatud. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 3 196,20 krooni ning viivised 3 195,20 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Hans Teorein.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.