Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht, 28. aprill 2010.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Õigeksvõtul põhinev otsus liik Tsiviilasja number
2-09-55011
Tsiviilasi
R OÜ hagi F E vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
23 646 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R OÜ (registrikood xxx asukoht xxx); Hageja esindaja Eimar K (xxx); Kostja: F E (isikukood xxx, elukoht xxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista F E R OÜ kasuks laenu katteks 23646 krooni, intressi kokku 2468,58 krooni ja viivist 5450,54 kr ning 0,2% viivist päevas põhivõlalt 23646 krooni kuni selle tasumiseni ja jätta kulutuste nõue 177 krooni rahuldamata. Menetluskulud Välja mõista F Elt R OÜ kasuks menetluskulude katteks riigilõivu 4032 krooni ning välja mõista menetluskuludelt 4032 krooni viivis arvates lahendi jõustumisest kuni selles osas lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue, põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 16.06.2009.a. laenulepingu, millega hageja kohustus tasuma kostja poolt valitud reisikorraldajale tema poolt valitud puhkusepaketi maksumuse 23 646 krooni. Kostja kohustus raha kasutamise eest tasuma fikseeritud intressi 38% aastas võrdsete osamaksetena kogu laenuperioodi jooksul, sõltumata intressi maksmise hetke laenujäägist ning tagastama laenu koos intressiga maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul.
Kostja lepingujärgseid kohustusi ei täitnud ja hageja väljastas 27.07.2009.a. kostjale meeldetuletuse, millega anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks hiljemalt 03.08.2009.a. Kostja kohustus vastavalt lepingu p-le 9.1 meeldetuletuskirja eest tasuma 177 krooni. Kostjale on kohustuste täitmiseks antud täiendav tähtaeg kuid kostja ei tasunud võlga vaatamata korduvatele meeldetuletustele (kostjale on korduvalt helistatud ning saadetud e-kirju ja SMS-e) ja hageja esitas kostjale 25.09.2009 lepingu ülesütlemisavalduse koos ettepanekuga astuda võlgnevuse likvideerimiseks läbirääkimistesse, kuid tulemusteta ja hageja ütles lepingu üles 9.10.2009. Hagiavalduse kohaselt pidi kostja maksma intressi 16.07.2009 749 krooni, 16.08.2009 749 kr, 16.09.9.2009 749 krooni, 16.10.2009 749 krooni, 16.11.2009 749 krooni jne igakuiselt kuni 16.06.2010 (incl.) kokku 8985 krooni. Vastavalt laenulepingu p-le 8.3 on laenusumma tasumisega viivitamise eest ette nähtud viivis 0,75% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuna nimetatud viivisemäär on tavapärasest suurem ja võib seetõttu olla võlgnikule ebamõistlikult koormav, siis vähendas hageja viivisemäära hea usu põhimõttest lähtudes krediidiasutuste poolt sarnaste laenude puhul tavaliselt kasutatava määrani 0,2% päevas. Viivis on järgmine: 462,25 kr /*2719 kr*85 päeva *0,2% päevas/ periood 17.07.09-09.10.09 587,30 kr/5438*54päeva*0,2%päevas/ periood 17.08.09-09.10.09 375,20 kr /8157*23päeva 0,2%päevas/ periood 17.09.09-09.10.09 4823,80 kr /23646*102päeva*0,2% päevas periood 10.10.09-20.01.2010 Hagi koostamise päeva seisuga on tasumata summalt kogunenud viivis summas 6248,55 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 23646 krooni, intressi summas 8985 krooni, meeldetuletustasu 177 krooni, viivise põhivõlalt hagi esitamise seisuga summas 6248,55 krooni ja viivise 0,2% päevas kuni nõuetekohase täitmiseni ja viivise hageja kohtukuludelt 0,2% päevas kuni nõuetekohase täitmiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja välja mõista nendelt viivis 0,2% päevas kuni menetluskulude tasumiseni. Tõendid: 1) reisilaenuleping 09-06003; 2) arve nr 200901561; 3) maksekorraldus nr 27; Kostja seisukoht 18.02.2010.a. esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja tunnistab oma võlgnevust hageja ees. Kostja on sattunud majanduslikult raskesse olukorda ning hetkel ei ole võimalik võlgnevust hagejale tasuda. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Kostjapoolse hagi tunnistamisega on leidnud tõendamist järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 16.06.2009.a. laenulepingu ja kostja sai laenu 23 646 krooni, millelt pidi tasuma intressi 38% aastas võrdsete osamaksetena kogu laenuperioodi jooksul, sõltumata intressi maksmise hetke laenujäägist ning tagastama laenu koos intressiga maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul. Vastavalt laenulepingu p-le 8.3 on laenusumma tasumisega viivitamise eest ette nähtud viivis 0,75% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja ei täitnud oma kohustusi, hageja saatis kostjale 27.07.2009.a. meeldetuletuse, millega anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks hiljemalt 03.08.2009.a., kuid kostja ei ole võlga ära tasunud. Lepingu p-le 9.1 järgi oli kostja kohustus tasuda meeldetuletuskirja eest tasuda 177 krooni. Hageja andis kostjale kohustuste täitmiseks täiendav tähtaja, kuid kostja ei ole korduvatele e-kirjalistele kui ka telefoni teel tehtud meeldetuletusteleste võlga ära tasunud ning ja hageja teatas 25.09.2009 kostjale, et teeb ettepaneku asutada läbirääkimistesse võlgnevuse likvideerimiseks ning hoiatas kostjat lepingu ülesütlemisemise võimalusest, millele kostja ei ole reageerinud. Hageja ütles lepingu üles 9.10.2009. Kostjal on hageja ees lepingust tulenevad kohustused täitmata. 2 (5)
Kuna märgitud asjaolud on vaidlustamata seoses hagi tunnistamisega, siis on saab järeldada, et poolte vahel on 16.06.2009 sõlmitud laenuleping e. krediidileping e. tarbijakrediidileping VÕS 369 lg 1 ja § 401 lg 1, 402 järgi. Nimelt sätestab VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti ja § 402 lg 1 järgi on tegemist tarbijakrediidiga, kui üks isik annab majanduskutsetegevuses tarbijale krediiti laenu. Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et kostjal on hageja ees kohustused täitmata, siis seega on tõendatud, et kostja on võlas, on oma kohustuste täitmisega viivituses, tasumata on laen, tasumata on intress, hagejal on tekkinud kulud seoses sellega, et kostja pole lepingut kohaselt täitnud, millega on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Ehkki kostja on hagi tunnistanud, kohaldab kohus vaidluses sõltumata hagi tunnistamisest TsMS § 438 lg 1 järgi millist õigusakti vaidluses kohaldada. Eeltoodu alusel vaatleb kohus, milles ulatuses on kostja kohustused täitmata ja milliseid õigusnorme tuleb vaadeldavale suhtele kohaldada. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg 3 alusel loetakse kohaselt täidetuks kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p1 ja 108 lg 1 alusel. Kuna kostja ei ole vaidlustanud, et ta on laenu saanud ega ole seda tagasi maksnud, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p ja 108 lg 1 ja § 396 lg 1, 401 lg 1 järgi ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laen 23646 krooni. VÕS § 416 lg 3 alusel siis kui krediidiandja ütleb lepingu üles vähendatakse krediidibrutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulud võrra. Seega ei saa nõuda hageja e. krediidiandja kostjalt intressi pärast lepingu ülesütlemist. Hageja ütles lepingu kostjale üles 09.10.2009, seega on hagejal õigus nõuda intresse kuni 09.10.2009. Hagiavalduse kohaselt pidi kostja maksma intressi 16.07.2009 749 krooni 16.08.2009 749 kr, 16.09.9.2009 749 krooni, 16.10.2009 749 krooni. Kuna leping öeldi üles 09.10.2009, on hagejal õigus nõuda intressi kuni 09.10.2009, mitte aga edaspidi. Hagi asjaolude kohaselt on intressivõlg arvestatud seisuga 16.06.2010 kokku 8985 krooni, seega ka pärast lepingu lõpetamisele järgnenud aega. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja nõue intresside saamiseks on vaid osaliselt õiguslikult põhjendatud. Kuna lepingu järgi oli intress aastas 38%, st aastas intress laenul 8985,48 krooni e. päevas 24,62 krooni, siis intress 2009.a. oktoobrikuu üheksa päeva eest 221,58 krooni. Hageja nõue intresside saamiseks kuni 09.10.2009 (incl.) on seega põhjendatud kokku 2468,58 krooni. Hageja palus viivise välja mõista hagi esitamise seisuga põhivõlalt 6248,55 krooni ja edaspidise viivise 0,2% päevas. VÕS § 101 lg 1 p6 alusel on kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 1. lause kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest ja 3. lause kohaselt vastavalt lepingus kokkulepitud määras. Lepingu p 8.3. järgi on õigus nõuda viivist tasumata laenult tähtaegselt tasumata laenult. Hageja on ise viivist vähendanud ja arvestanud viivise väiksemas määras, küll aga nähtub hagi asjaoludest, et hageja on viivise arvestuse teinud teatud osas mitte laenult nagu näeb ette lepingu p 8.3 vaid nii laenult kui sellelt arvestatud intressilt. Nimelt on hageja palunud viivise välja mõista vastavalt 17.07.2009 sissenõutavaks muutunud kohustuselt 2719 krooni, mis ise koosneb 3 (5)
hagiavalduse kohaselt nii laenuosast 1971 krooni ja intressilt 749 krooni. Samuti on hageja nõudnud viivist 17.08.09 sissenõutavaks muutunud kohustuselt, ent märgitud kuupäeval oli sissenõutavaks kohustuseks hagi enda asjaolude kohaselt mitte 5438 krooni vaid 2719 krooni, millest laenuosa 1971 krooni ja intress 749 krooni. Veel on hageja nõudnud viivist 17.09.09 sissenõutavaks muutunud kohustuselt, ent hagi asjaolude kohaselt oli sissenõutav siis 2719 krooni, millest laenuosa on 1971 krooni ja intress 749 krooni. VÕS § 113 lg 6 järgi ei tohi viivist nõuda intressiga tasumisega viivitamise korral, sama on sätestatud ka pooltevahelise lepingu p-s 8.3. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõuab alusetult kostjalt viivist 17.07.09. 17.08.09, 17.09.09 sissenõutavaks muutunud intressilt, samas on põhjendatud viivist nõuda märgitud kuupäevadeks sissenõutavaks muutunud tagastamata laenu osalt, mis vastavalt hagis endas toodu järgi on märgitud kuupäevadel 1971 krooni. Eeltoodu alusel on hageja nõue viivise saamiseks 17.07.09 sissnõutavaks muutunud laenuosalt 1971 kr seisuga 09.10.09 323,24 krooni, 17.08.09 sissnõutavaks muutunud laenuosalt 1971 kr seisuga 09.10.09 212,86 krooni, 17.09.09 sissnõutavaks muutunud laenuosalt 1971 kr seisuga 09.10.09 90,66 kr. Kui leping 09.10.09 üles öeldi, muutus sissnõutavaks laen täies ulatuses ning seega on 09.10.09 sissenõutavaks muutunud kohustus vastavalt 23646 krooni, millelt viivis on 29.01.2010 seisuga 4823,80 krooni. Nimetatud osas on hageja viivisenõue põhjendatud. Kokku on õiguslikult põhjendatud viivis 5450,54 krooni, mis tuleb kostjalt VÕS § 113 lg 1 1. ja 3. lause ning § 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 6 alusel hageja kasuks välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu alusel meeldetuletustasu 177 krooni. Eelnimetatud kulutuste hüvitamise kohustus on kostjal pooltevahelisest lepingust ja seondub kostjapoolse kohustuse rikkumisega, mille tagajärjena pidi ta ette nägema märgitud kulude tekkimist hagejal vastavalt VÕS § 128 lg 3, 128 lg 3 (põhjuslik seos lepingulise kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju, milleks on võla sissenõudmisega seotud kulud). VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 võimaldab võlausaldajal nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist. Samas ei saa jätta tähelepanuta VÕS § 113 lg 5, mille järgi saab võlausaldaja nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. VÕS § 415 lg 1 viimase lause kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist ületavat kahju. Kuna viivisenõue on põhjendatud summas 5450,54 kr, siis katab nõutav viivis igal juhul kahju (kulud 177 krooni) ja kohtu arvates ei ole hagejal õigust nõuda märgitud 177 krooni kui kulutuste näol tekkinud kahju. Kooskõlas TsMS § 367 võib kohus välja mõista viivise protsendina põhinõudelt kuni nõude rahuldamiseni osas, mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. Hageja ongi palunud viivise välja mõista hagi esitamise ajale järgneva perioodi ees viivise 0,2% põhivõlalt. Eeltoodu alusel tuleb põhivõlalt 23646 krooni välja mõista viivis 0,2% päevas alates hagi esitamisest, milleks on 22.01.2010, kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenu katteks 23646 krooni, intressi kokku 2468,58 krooni ja viivist 5450,54 kr ning 0,2% viivist päevas põhivõlalt 23646 krooni kuni selle tasumiseni ja jätta kulutuste nõue 177 krooni rahuldamata. Menetluskulude jaotus, hind TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetlusulud vastavalt hagi rahuldamise osale kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindlaks lihtmenetluse asjas menetluskulude rahalise suuruse otsuses. Hagi kuulus rahuldamisele summas 31562,12 krooni, st 80 % ulatuses (31562,12 on 39056,55-st 80%). Hageja tasus hagi esitamisel lõivu 4061,16 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud lõivu 978,84 kroon, kokku 5040 krooni, seega tuleb kostjalt välja mõista 4032 krooni. TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt arvates lahendi jõustumisest kuni selles osas lahendi täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Eeltoodu tõttu ei ole hageja taotlus 4 (5)
saada menetluskuludelt viivist 0,2% päevas põhjendatud ja kuulub seega osaliselt rahuldamisele. Nii tuleb kostjalt välja mõista menetluskuludelt 4032 krooni viivis arvates lahendi jõustumisest kuni selles osas lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras, Tsiviilasja hind on põhinõude järgi vastavalt 23646 krooni. Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.