Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
28. aprill 2010 kell 16:00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-27611
Tsiviilasi
osaühingu M(pankrotis) hagi JR vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja osaühing M(pankrotis; registrikood XXX;
hageja pankrotihaldur Ene A (advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus, Rävala pst 8, Tallinn); kostja JR (isikukood XXX; elukoht XXX); kostja lepinguline esindaja Martin K .
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
07. aprill 2010
Istungil osalenud isikud
hageja pankrotihaldur E. A ; kostja lepinguline esindaja M. K .
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord
2-08-27611 Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hageja nõue ja põhjendused Ajavahemikul 04.12.2006 kuni 24.01.2007 andis hageja kostjale üle 32 100 krooni. Nimetatut tõendab hageja õiendiga hageja poolt kostjale tasutud summade kohta ja sularaha väljamineku orderite koopiatega. Nimetatud summa oli edastatud kostjale hageja osaniku NM palvel ja teise osaniku AP teadmisel. Vaatamata asjaolule, et hageja juhatus tegutses osanike heakskiidul, puudus hagejal õiguslik alus vastavate rahaliste vahendite üleandmise kostjale. Hageja pöördus 12.06.2008 kostja poole palvega kostja poole tagastada alusetult saadud summad hiljemalt 19.06.2008, kuid tänaseni ei ole kostja seda raha hagejale üle kandnud. Kuna kostja on saanud eelnimetatud summa hageja käest õigusliku aluseta, siis kuulub see summa hagejale tagastamisele. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks 32 000 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. 30.03.2009 on hageja avaldanud, et on valmis kohtuasja lõpetama, kui leiab tõendamist, et kostja tegutses käsunduslepingu alusel. Hageja pankrotihaldur on täiendavalt kontrollinud hageja raamatupidamise algdokumente ja ei ole leidnud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et kostja väited on põhjendatud. Hageja pankrotimenetluses on leidnud tõendamist, et NM, kes töötas ettevõttes ka töölepingu alusel, maksti osa töötasu välja otse töötajale endale, s.o NM ning osa töötasust maksti välja NM isiklike ja hageja ettevõtlusega mitteseotud kulude katteks. Hagejale teadaolevalt kanti osade väljamaksete arvelt NM maja ehitusega seotud kulusid. Autoremondikulude kandmise kohta puuduvad hagejal igasugused dokumendid ja teave. Hageja on seisukohal, et kostja ei tegutsenud ME poolt antud käsundi alusel. II Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja on tõendanud hagiavalduses, et on kostjale tasunud sularahas 32 100 krooni, kuid jätab selgitamata, miks puudus rahaliste vahendite üleandmiseks õiguslik alus. Kostja jaoks on hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud arusaamatud ja hageja käitumine vastuoluline. Kostja on seisukohal, et hageja juhatus põhjustas hagejale kahju, andes kostjale üle rahalisi vahendeid ilma õigusliku aluseta, seega vastutab kahju põhjustamise eest hageja juhatus, kelle poole hageja nõudega peab pöörduma. Kostja asus septembris 2006. a tööle osaühingusse MW, registrikoodiga XXX, asukohaga XXXTallinn, autolukksepana. Kostja töötas nimetatud äriühingu töökojas aadressil XXX, kus tema tööülesanneteks oli sõiduautode remonttööd ning ühe konkreetse sõiduauto Cadillac restaureerimine. Tööleping sõlmiti MW juhatuse liikme ME suuliselt. Vaatamata kostja pidevatele meeldetuletustele ei sõlminud ME kostja kirjalikku töölepingut. Kostja sai töötasu tehtud tööde eest sularahas. Ajavahemikul 04.12.2006 – 24.01.2006 saatis ME kostjat osaühingusse M eesmärgiga saada rahalisi vahendeid sõiduauto Cadillac restaureerimiseks vajaminevate varuosade katteks. ME sõnade kohaselt oli tal kokkulepe osaühinguga M kotjale raha väljastamiseks ja ta palus kostjal raamatupidajale nimetatud kokkuleppele NM viidata. Hageja väljastas kostjale rahalisi vahendeid kokku 32 100 krooni ja selle saamist kostja tunnistab. Kostja toimetas rahasumma ME kätte. Kostja ei teadnud, kellele kuulub sõiduauto Cadillac ning millised on ME ja M.- M vahelised suhted või nendevahelise kokkuleppe sisu. Kostja võib ainult spekuleerida, et restaureeritav sõiduauto kuulub ehk NM või on M. E ja
2-08-27611 MM/osaühingul M vastastikkuseid kohustusi. Kostja võttis OÜ-lt M rahalisi vahendeid vastu heauskselt, käitudes vastavalt oma tööandjalt saadud juhistele, mis olid olulised ka töökohustuste täitmiseks. Kostja kinnitab, et ei saanud rahaliste vahendite üleandmisest mingit kasu ega rikastunud hageja arvelt. Kostja leiab, et hagejal ei ole alust nõuda rahaliste vahendite tagastamist, hageja nõue on paljasõnaline ning pole tõendatud, milles seisnes rahaliste vahendite üleandmise õigusvastasus. Kostja palub hagi rahuldamata jätta. Kostja tõendab oma seisukohta sellega, et hageja on 14.01.2008 esitanud kohtule hagi NM vastu 415 793 krooni nõudes. 02.04.2008 jättis kohus nimetatud asja läbi vaatamata. Asjas toimus 01.04.2008 korraldav kohtuistung, kus hageja tunnistas, et ta soovis hageja ja kostja vahel laenulepingu sõlmimise fakti tõendada tegelikult raha saanud isikute ütlustega selle kohta, mis ulatuses, kelle nimel ja mis eesmärgil nad võtsid hagejalt vastu rahalisi vahendeid. Samuti on hageja kinnitanud, et tal oli MM töösuhe ning töötasuna NM arvestatud summad maksti nii MM endale kui kanti M. M palvel üle teistele isikutele, samuti tasus hageja arveid M. M poolt kasutatud teenuste eest. Hagiavaldusest ja istungil hageja seadusliku esindaja antud selgitustest nähtuvalt puudub hagejal endal selge ülevaade, millises ulatuses kujutavad väljamaksed kostjale arvestatud töötasu ja millises ulatuses laenu. Seega ei ole tunnistajate ütlustega võimalik tõendada, kas ja millistel tingimustel oli poolte vahel laenusuhe. Kui hagejal puudub selge ülevaade, millises ulatuses kujutavad väljamaksed NM eest M. M töötasu ja millises ulatuses laenu, siis ei ole hagejal võimalik tõendada, et kostja on alusetult rikastunud. Hageja varasematele ütlustele tuginedes võib väita, et kostja võttis vastu M. M hageja juures teenitud töötasu M. M enda palvel ja viis selle M. E , kes osutas M. M autoremonditeenust. Kostja leiab, et hageja on esitanud hagi pahauskselt. Eeltoodust tulenevalt palub kostja hagi rahuldamata jätta. Kuna hageja on esitanud kohtule ME seisukoha selle kohta, et M E ei ole kostjale raha saamiseks korraldusi andnud, siis leiab kostja, et ME vastust ei saa asjakohaseks pidada, kuna kostja kasuks ütluste andmine tooks kaasa tema enda vastutuse hageja ees ja seetõttu ei ole need ütlused usaldusväärsed ning need tuleb tähelepanuta jätta. III Kohtuistung 07.04.2010 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja lepinguline esindaja vaidles hagile vastu. IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1027 sätestab, et isik peab 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
2-08-27611
Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejalt alussetult saanud 32 100 krooni. Kostja vaidleb hagile vastu, väites, et sai hagejalt raha MEsaadud korralduste alusel ja andis hagejalt saadud raha M. E üle. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on ajavahemikul 04.12.2006 kuni 24.01.2007 saanud hagejalt sularahas 32 100 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjale maksti hageja poolt raha välja alusetult või tegutses kostja ME saadud käsundi alusel. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud kostja poolt hagejalt raha saamine ME saadud käsundi alusel. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kostja ei ole oma väidet selle kohta, et sai hageja raamatupidamisest raha ME saadud käsundi alusel ja andis kogu hagejalt saadud raha üle M. E , tõendanud ja seega on kostja väited paljasõnalised. Hageja on esitanud asjas tõendina tsiviilasja nr 2-08-27610 14.10.2009 toimunud kohtuistungi protokolli, kus kostja ME on vande all üle kuulatud (tl 98102). ME on andnud ütlusi selle kohta, et JR ei käinud temaga kohapeal ja MEei ole volitanud teda raha saama ning ME ei ole JR mingit raha saanud (tl 101). Kuna eelnevalt on ME andnud ütlusi OÜ-s M kassast raha saamise kohta, siis järeldab kohus, et ME on andnud ütlusi selle kohta, et J. Rist ei ole temaga koos OÜ-s M käinud ja samuti ei ole ME volitanud JR OÜ-st M raha saama. ME vande all antud ütlustest selgub üheselt, et ta ei ole JR käest raha auto remondiks saanud. Eeltoodud seisukohta on ME kinnitanud ka vastuses hageja pankrotihalduri teabenõudele (tl 78). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hageja kassast saanud 32 100 krooni ja tõendatud ei ole, et kostjal oli raha saamiseks õiguslik alus või, et ta tegutses kolmandalt isikult saadud käsundi alusel, siis on kostja hageja arvelt alusetult rikastunud ja tulenevalt VÕS § 1028 lg 1 tuleb kostjalt hagejalt alusetult saadu hageja kasuks välja mõista. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks 32 100 krooni välja mõista. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on rahuldas hagi, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased või on paljasõnalised.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.