lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-36617/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-36617/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1066
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 131Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuetTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsÜS § 11 lg 1Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehingTsÜS § 8 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-36617

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2010. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number

2-09-36617

Tsiviilasi

AS-i SEB Pank hagi TM’i vastu 24 281.04 krooni ja lisanduva viivise nõudes (hagi hind 20 745.84 krooni).

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS SEB Pank Hageja esindaja: Elen J (aadress XXX) Kostja: TM (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista TM’ilt (isikukood 38103180305) võlgnevus summas 20 745 (kakskümmend tuhat seitsesada nelikümmend viis) krooni ja 84 senti AS SEB Pank kasuks.
3.Välja mõista TM’ilt intress summas 1 947 (üks tuhat üheksasada nelikümmend seitse) krooni ja 76 senti AS SEB Pank kasuks.
4.Välja mõista TM’ilt viivis summas 1 587 (üks tuhat viissada kaheksakümmend seitse) krooni ja 44 senti AS SEB Pank kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-3867/10Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Füüsilise isiku teovõime
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 397Laenuintress
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
5.Välja mõista TM’ilt viivis põhinõudest (s.o. 20 745.84 krooni) alates 17.11.2009. a 20% aastas kuni kohustuse täieliku täitmiseni AS SEB Pank kasuks. Menetluskulude jaotus
6.Menetluskulud jätta täies ulatuses TMi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue

1.Kohtule 16.11.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.07.2007. a püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi, mis võimaldas kostjale krediidilimiidi 30 000 krooni ulatuses ühes kalendrikuus.
2.Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 20 745.84 krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata. Sellega rikkus kostja lepingut. Kostja ei ole lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Vastavalt lepingule oli hagejal õigus leping ühepoolselt üles öelda. Hageja ütles lepingu 22.07.2009. a erakorraliselt üles.
3.Käesoleva hetkeni ei ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 24 281.04 krooni, millest põhiosa moodustab 20 745.84 krooni, intress 1 947.76 ning viivis kuni 16.11.2009. a 1 587.44 krooni. Kostja vastus
4.Kohtule 11.12.2009. a esitatud vastuses soovib kostja asja läbi vaatamata jätmist. Põhjused, miks haigele inimesele annab pank laenu, on mujal. Kostja elatud invaliidsuspensionist ja sotsiaaltoetustest. Kostja on panka oma haigusest teavitanud. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
6.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab hüvitama hagejale krediitkaardiga tehtud tehingute eest 24 281.04 krooni. Kostja vastuväite kohaselt on ta haige inimene, kellele ei peaks raha laenama. Hageja leiab, et krediitkaardi kasutamise lepingu sõlmimise ajal ja lepingu kehtivuse ajal kostja teovõimet piiratud ei ole, mistõttu peab kostja oma kohustusi täitma.
7.Kohus nõustub hagejaga. TsÜS § 8 lg 2 (kuni 31.12.2008. a redakts) kohaselt täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime ning lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS § 11 lg 1 kohaselt piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Kostja on kohustuse täitmata jätmise põhjusena viidanud asjaolule, et viibis ajavahemikul 21.05.2008. a kuni 29.05.2008. a ja 28.08.2008. a kuni 20.11.2008. a ravil (tl 19-20). Kostja teovõimet piiratud ei ole, mistõttu puudub kohtul alus pidada kostja poolt tehtud tehingut tühiseks ning kostja on sõlmis 07.07.2007. a lepingu, mis kehtis kuni selle erakorralise ülesütlemiseni hageja poolt 22.07.2009. a. Arvestades kostja haiguse iseloomu (tl 21-22) oleks heas usus käitumise korral ka kostjal endal olnud soovi korral võimalus leping hagejaga lõpetada. Kostja seda ei teinud, mistõttu vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
8.Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele krediitkaardiga tehtud tehingute eest 20 745.84 krooni.

9.VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 16 % aastas (tl 20). Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi alates 07.07.2007. a kuni lepingu lõppemiseni 22.07.2009. a summas 1 947.76 krooni (tl 18).
10.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu p-le 7 oli hagejal õigus arvestada viivist (tl 22). Seisuga 16.11.2009.a on sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 587.44 krooni. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis määraga 20% aastas põhinõudest (20 745.84 krooni) alates hagi esitamisest 17.11.2009.a kuni põhinõude täitmiseni.
12.Kostja viited TMS § 131 ja § 132 jätab kohus tähelepanuta, kuna nimetatud sätted ei reguleeri tsiviilkohustuste täitmist, vaid üksnes täitemenetluses sissenõude pööramist võlgniku varale. Menetluskulud
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja