Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Tsiviilasja hind
27.aprill 2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja UD(isikukood XXX elukoht XXX)
UD hagi IP vastu 75 236,80 krooni saamiseks 75 236,80 krooni Hageja lepinguline esindaja Kaspar K Õigusbüroo OÜ )
(Viru Platsi
Kostja IP(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Alar S (AB Taivo Saks & Partnerid ) Hagi läbi vaadatud kohtuistungil
19.03.2010
Kohtuistungil osalesid
U. D , K. Kamsakann, A. Salu
RESOLUTSIOON
1.Jätta aegumise tõttu rahuldamata UD hagi IP vastu 75 236,80 krooni saamiseks.
2.Menetluskulud jäävad täies ulatuses UD(XXX) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
30.04.2009 UD esitas Harju Maakohtule hagiavalduse IP vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 10.03.2005 korteri lihtkirjaliku ostu-
müügilepingu. Lepingu kohaselt kostja pidi hagejale korteri eest tasuma 382 000 krooni järgmiselt: 10 000 krooni 31.märtsiks 2005.a. ja ülejäänud 372 000 krooni võrdsetes osades ühe aasta jooksul 31.märtsiks 2006.aastaks viivisega 0,5 % tasumata summalt päevas. Pooled leppisid kokku, et kuni viimase osamakse laekumiseni kuulus müügiobjekt hagejale. Kostjale anti üle korteri valdus. Kostja tasus lepingus kokkulepitud hinnast vaid 8000 krooni. Rohkem makseid kostja ei teinud, ka ei ole pooled sõlminud korteri müügi osas notariaalset lepingut. 2009.a. veebruaris sai hageja teadlikuks asjaolust, et kostja on teostanud korteris omavoliliselt lammutustöid, lõhkudes maha korteris paiknenud küttekeha ja osa vaheseinast. Antud asjaoludest lähtuvalt on kostja käitumine olnud seega pahauskne ning õigusvastane, kuivõrd vaatamata asjaolule, et sõlmitud lepingus oli selge kokkulepe omandireservatsiooni kohta ning kostja kui mõistlik isik pidi aru saama, et mistahes parenduste (rääkimata lammutusest) tegemine võõrale asjale kuni selle eest tasumiseni ei ole lubatud ja riivab hageja omandiõigust. Korteri taastusväärtuse kindlaks tegemiseks hageja tellis hinnapakkumise OÜ-lt R ning OÜ-lt K , kes pakkusid korteri endise seisukorra taastamiseks vastavalt 86 683 krooni ning 75 236,80 krooni (hinnad koos käibemaksuga). Hageja lähtub oma nõudes odavamast pakkumisest. Eeltoodu alusel ja tuginedes AÕS § 68 lg-le 1, § 80 lg-le 1, § 84 lg-le 1, § 119 lg-le 1, § 120 lg-le 1; VÕS § 132 lg-e 3 ning TsÜS § 83 lg-le 1 hageja taotleb kostjalt välja mõista kahjuhüvist 75 236,80 krooni.
KOSTJA VASTUS
03.07.2009 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Hagis nimetatud korteriomand oli läbi aegade suguvõsa ühises valduses, mida kasutati üldreeglina suvilana või suguvõsa kokkutulekute pidamiseks. Kostja möönab, et valdus asja üle oli sisuliselt paljudel suguvõsa liikmetel, kuid hageja väited valduse üleandmisest müügilepingu sõlmimisel on käesoleva hagiavalduse kontekstis paljasõnalised ja tõendamata. Kostja väidab, et ei ole hagejalt kunagi asja valdust omale saanud. Valduse puudumisel ei olnud kostjal võimalik hagejale väidetavat kahju tekitada. Hageja ei ole tõendanud, et just kostja on väidetava kahju tekitaja. Kahju lepingulisest suhtest, sh süülisest käitumisest peab hüvitama pool, kes on selle tekitanud. Kostja on teadlik, et korteriomandis teostati küttekeha lammutustööd 2005.a. jaanuaris, so hetkel, millal asja kasutati ühistes huvides. Kindlasti oli sellest teadlik juba sellel perioodil hageja ning tema väited hilisemast teadasaamisest on oletatava õiguse pahauskne kasutamine. Isegi juhul, kui küttekeha lammutustööd tõid mingil moel hagejale kahju, tuleb asja menetlemisel nõue tunnistada aegunuks. Hageja oli tööde teostamisest teadlik nende tegemise hetkel ja väidetav kahju ei saa tekkida 4,5 aastat hiljem. Teostatud tööd ja väidetav kahju toimusid 2005.a. jaanuarikuu vältel. Samast hetkest oli toimuvaga kursis ka hageja. Kostja palub kohtul kohaldada TsÜS § 146 lg 1 järgset aegumist, sest möödunud on enam kui kolm aastat. 19.03.2010 kohtuistungil kostja taotles lahendada aegumise küsimuse vaheotsusega. 26.04.2010 täiendavas kirjalikus seisukohas hageja aegumise vastuväidete osas kostja märgib, et hageja väited kahju kui sellise hilisemast avastamisest (tekkimisest) on paljasõnalised. Hageja teadis läbiviidud töödest 2005.a. kevadel, seega oli tal võimalus neid ka koheselt hinnata. Kostja hinnangul ei ole võimalik kahju tekkimise hetkeks lugeda ajahetke, millal hageja seda heaks arvab. Samuti ei saa menetluses kirjeldatud kahju tekkida pooltevahelisest mõnest muust kokkuleppest. Isegi juhul, kui see nii oleks, on ka sel juhul nõue aegunud.
HAGEJA SEISUKOHT HAGI AEGUMISE VASTUVÄITE OSAS
26.01.2010 eelistungil hageja esitas aegumisele vastuväite, tuginedes TsÜS § 150 lg-le 1. Hageja oli valduse kostjale üle andnud 2005.a., omavoliliselt ei saanud ta hoonesse siseneda ning ei saanud varem teada kahju tekitamisest. Ruumidesse õnnestus hagejal siseneda alles 23.02.2009, kui ta sai võtmed LU käest ja läks vaidlusalustesse ruumidesse koos ehituseksperdiga. 01.04.2010 kirjalikes vastuväidetes aegumise kohaldamisele palub hageja teha asjas vaheotsus, millega jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Hageja vaidleb vastu sellele, et ta oli teadlik tööde teostamisest 2005.a. jaanuaris. Samuti ei nõustu hageja sellega, et isegi juhul, kui ta oli tööde teostamisest 2005.a. jaanuaris teadlik, ei hakanud sellest tähtajast kulgema hagi aegumise tähtaeg. Tööde väidetava teostamise ajal 2005.a. jaanuaris oli poolte vahel suuline kokkulepe hooneosa võõrandamiseks ning 20.03.2005 vormistati see kokkulepe kirjalikus vormis. Hageja ei saanud olla ega pidanudki olema teadlik asjaolust, et kostja ei kavatsegi 10.03.2005 kirjalikku ning sellele eelnevat suulist kokkulepet täita ja murrab oma lubadust hooneosa osta. Isegi juhul, kui vastaks tõele kostja väide, et hageja oli töödest teadlik juba 2005.a., saaks hageja nõude aegumise kulgemise tähtajaks lugeda ajahetke, mil hageja sai teadlikuks kostja kavatsusest 10.03.2005 kirjalikku lepet mitte täita. Sellest sai hageja aimu alles 2009.a, mil kostja abikaasa teatas, et ei tasu ostuhinda. Pooled on sugulased. Vaidlusalune ehitis kinnistati esmakordselt 28.03.2007, mistõttu ei olnud kokkulepitud ajaks 31.03.2006 omandi üleandmine kostjale mingil viisil võimalik. Eeltoodud asjaolud seletavad, miks hageja ei jälginud kostjapoolset maksekohustuse täitmist ning ei tundnud ise aktiivselt huvi lepingu täitmise vastu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kostja on käesolevas asjas sellise taotluse esitanud.
2.Kostja taotleb aegumist kohaldada TsÜS § 146 lg 1 alusel, mis sätestab tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Hageja leiab, et kostja on talle õigusvastaselt kahju tekitanud sellega, et on hageja nõusolekuta lammutanud küttekeha ja osa vaheseinast hagejale kuuluvast ehitisest, mille osa kostja oli lubanud ära osta. Hageja tugineb TsÜS § 150 lg-le 1, mille kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või teada pidi saama.
3.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, tuginedes sellele, et pooltevaheline lihtkirjalik ostu-müügileping on tühine, hageja oli ehitise omanik ning kostja on pahauskne valdaja, kes hageja nõusolekuta ei võinud ehitises töid teostada. Kuigi hageja ei ole hagis viidanud võlaõigusseaduse (VÕS) § Pooltevaheline ehitise osa lihtkirjalik ostu-müügileping on asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 6 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Nimetatud sätetest tulenevalt peab ehitise või selle osa võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud ning kohustusliku notariaalset vorminõuet rikkuv tehing on tühine. Vaidlust ei ole, et lepingu sõlmimise ajal oli lepingueseme näol tegemist
ehitise kui vallasasjaga. Seega ei ole kohased hageja viited VÕS § 119 ja § 120 sätetele, mis käsitavad kinnisasja omandamisele suunatud tehingu vorminõudeid. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Seega ei ole käesolevas tsiviilasjas tegemist tehingust tuleneva nõudega ning kostja viidatud TsÜS § 146 lg 1 ei kuulu kohaldamisele. Hageja hinnangul on kostja omavoliliste lammutustöödega õigusvastaselt tekitanud hagejale kahju. Poolte vahel kehtiva lepingulise võlasuhte puudumisel tulevad kahju hüvitamise nõude alusena kõne alla lepinguvälise kahju hüvitamise (kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevaid) nõudeid reguleerivad õigusnormid (VÕS § 1043 jj). Vastavate nõuete aegumistähtajaks sätestab TsÜS § 150 lg 1 kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
4.Hageja leiab, et ta sai kahjust teada ja aegumine hakkas kulgema 2009.a.jaanuaris-veebruaris, kui selgus, et kostja on ostusoovist loobunud. Hageja tutvus olukorraga ja teostatud töödega kohapeal 23.02.2009. Kuna valdus oli üle antud kostjale ning hagejal ei olnud õigust omavoliliselt ruumidesse siseneda, ei olnud hagejal väidetavalt võimalik teostatud lammutustöödest ja sellega kahju tekitamisest varem teada saada. Kostja on seisukohal, et aegumise alguseks tuleb lugeda kahju tekitanud küttekolde lammutustööde teostamise aega. 2005.a jaanuariks olid kostja väidetel tööd teostatud ja hiljemalt sama aasta kevadeks oli tööde teostamisest teadlik ka hageja.
5.Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud. Tulenevalt TsÜS § 150 lg-st 1 on aegumistähtaja algus seotud kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teadasaamisega. Hageja väidetel sai ta talle tekitatud kahjust (välja on lõhutud küttekolle ja üks vahesein) teada alles 2009.a. veebruaris, kui võttis tunnistaja Ult võtmed ja käis vaidlusaluses ehitises koos ehituseksperdiga. Puudub mõistlik seletus, miks hageja pidanuks minema kohale koos ehituseksperdiga, kui ta ei oleks olnud lammutustöödest varem teadlik. Hageja kohtu küsimusele vastates seletas, et talle soovitati lasta kahjustused hinnata eksperdil, seega oli hageja juba enne 2009.a. veebruari endale teadvustanud, et ehitises teostatud töödega võib olla talle kahju tekkinud. Seega väide, et hageja sai kahjust teada alles 2009 veebruaris, ei ole tõene.
6.Kohus leiab, et tunnistaja U ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja pidi kahjust ja seda põhjustanud isikust teada saama ning tegelikult ka sai teada hiljemalt 2005.a. maikuus. Pooled seletasid kohtuistungil, et ehitise valduse andis hageja kostja abikaasale võtmete üleandmise teel üle juba enne lihtkirjaliku ostu-müügilepingu sõlmimist. Samuti hageja ise kinnitas, et kostjal ja tema abikaasal oli võtmete saamisega kiire, sest nad soovisid hakata vaidlusaluse ehitise juures ehitustöid tegema. Seega juba enne lihtkirjaliku lepingu vormistamist valduse üleandmise ajal oli hageja teadlik, et kostja hakkab ehitises tegema ehitustöid. Tunnistaja U ütlustega on tõendatud, et 2005.a. kevadel viibis hageja vaidlusaluses ehitises ning ta sai küttekolde lammutustöödest sellel ajal teada. Tunnistaja U ütlused on selles osas kooskõlas hageja enda selgitustega. Nii seletas hageja istungitel, et kõik vaidlusalused tööd teostas kostja (või tema abikaasa) palgatud ehitusmees ning et pärast ehitusmehe lahkumist mingeid töid ehitises enam ei ole tehtud. Tunnistaja U seletas, et ehitusmees oli hageja ja tunnistaja külastuse ajal 2005.a. kevadel juba haige ning suri ca kuu aega hiljem haiglas. Hageja ei vaidlustanud tunnistaja väidet, et ehitusmees suri 2005.a. maikuus. Eelnevast tuleneb, et kõik hagejale väidetavat kahju põhjustanud tööd olid tehtud hiljemalt 2005.a. aprilli lõpuks – mai alguseks, mil hageja koos tunnistajaga käis ehitises.
7.Kuna vahetult pärast 2005.a. aprilli lõpus- mai alguses toimunud hageja ja tunnistaja visiiti viidi haige töömees haiglasse, kus ta suri, ning hageja kinnitusel pärast töömehe lahkumist mingeid töid ei tehtud, kuid küttekolle on välja lõhutud, tuleb järeldada, et küttekolle oli välja lõhutud juba hageja külastuse ajaks 2005.a. kevadel. Sellest tulenevalt on ainetu hageja väide, et tunnistaja U ütlused ei tõenda küttekolde lammutamise aega, sest tunnistaja õue laotud kivide
järgi üksnes oletab, et küttekolle oli 2005.a. kevadise külastuse ajaks välja lõhutud. Tunnistaja kinnitusel hageja käis selle külastuse ajal ka ehitise teisel korrusel, kus vaidlusalused lammutustööd teostati. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas hageja ka tegelikult teisel korrusel käis ja lammutustööde tagajärge nägi, algas lammutustöödest põhjustatud väidetava kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaeg kulgema just sellest külastusest, sest hagejal oli sellel ajal reaalne võimalus teostatud töödest teada saada.
8.Hageja väited, et tal ei olnud enne 2009.a. veebruarikuud võimalik kahjust teada saada, sest tal endal ei olnud võimalik hoonesse siseneda, kuna võtmed ja ehitise valdus olid kostja abikaasale üle antud, on vastuolus hagiavalduse väitega, et kostja oli pahauskne valdaja ja tegi lammutus- ja ehitustöid omavoliliselt. Samuti ei ole hageja väited hoonesse pääsemise võimatusest eluliselt veenvad. Hageja istungitel antud selgituste kohaselt käis ta pärast enda võtmete kostja abikaasale andmist mitmel korral koos tunnistaja U vaidlusalusest ehitisest tunnistaja asju ära toomas, tunnistajal olid võtmed. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et hageja, olles juba enne lepingu sõlmimist teadlik, et kostjal ja tema abikaasal on plaan teostada ehitustöid, ning olles ise jätkuvalt omanik, ei kasuta võimalust olukorraga ja teostatud töödega tutvuda, kui tal tunnistaja abil tekkis võimalus pääseda ehitisse sisse.
9.Kuna hageja väidetel on talle kahju tekitatud just lammutustöödega, mitte ehitise ostmata jätmisega, ei oma aegumise alguse määramisel tähtsust, millal hageja sai teada, et kostja on ehitise osa ostmise soovist loobunud. Asjaolu, et hagejal väidetavalt puudus huvi, mis töid ja millises mahus on tehtud ning et hagejat huvitas üksnes ehitise müük, ei muuda hagi aegumise tähtaja algust. Ehitustööde tegemisest teadasaamisest alates oli hagejal võimalik hinnata kõiki riske, sh kahju tekkimist. Kohus otsuses eespool tuvastas, et töödest sai hageja teadlikuks hiljemalt 2005.a. maikuus. Nõude aegumise algusaja kindlakstegemisel ei saa üldjuhul olla määravaks see, kas isik võtab vaevaks toimuvat analüüsida ja võimalikke tagajärgi endale teadvustab. Hageja on terve mõistusega normaalne inimene, tal ei ole raskusi ümbritsevast elust arusaamisega ning ta on teadlik oma õigustest. Hageja oli teadlik, et ehitise omandiõigus kuulub endiselt talle, hagiavalduses on hageja nimetanud, et kostja pidanuks lammutustöödeks küsima hagejalt luba. Keskmine mõistlik isik ei vaja mingeid eriteadmisi, saamaks aru, et ilma omaniku loata lammutus- ja ümberehitustööde teostamine rikub omaniku õigusi. See, et hageja väidetavalt lootis ostu-müügitehingu toimumist ning enne kostja lõplikku keeldumist endale tekitatud kahju ei teadvustanud, ei muuda lammutustöödega tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja kulgema hakkamist. Hageja ei ole esile toonud, et kostja mingite lubaduste tõttu oleks aegumine mingiks ajaperioodiks peatunud. Vastupidi – hageja 26.02.2010 istungil kinnitas, et tal oli raskusi kostjaga ühenduse saamisega. Võttes arvesse, et lepingus (mis vorminõuete rikkumise tõttu on tühine) oli ostuhinna tasumise ja asjaõiguslepingu sõlmimise tähtajaks 31.03.2006, kostja tasus kokkulepitud hinnast (382 000 krooni) kõigest 10 000 krooni, ehitisealune maatükk kinnistati 2007, kuid sellele vaatamata kostja ostu-müügilepingut täitma ei asunud (hageja väidetel olevat pooled leppinud suuliselt kokku, et ostuhinna tasumise tähtaega pikendatakse kuni ehitise kinnistusraamatusse kandmiseni), ei kõla usutavalt hageja väide, et kuni 2009.a. veebruarini ta oli kindel, et kostja täidab lihtkirjalikult vormistatud lepingut ja ostab vaidlusaluse ehitise osa.
10.Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud nõude aegumise kolmeaastane tähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 31.05.2005.a (so hiljemalt selle kuu lõppemisest, mil töid teostanud töömees suri) ning lõppes 31.05.2008. Hagi on esitatud pärast aegumistähtaja lõppemist 30.04.2009 ja hageja nõue on seega aegunud. Kohus teeb lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda, kuna
kohus jättis hagi rahuldamata. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.