Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 24.11.2009 otsus Viimsi Tööstuspark OÜ, Aivo Kuldmäe, Taavo Tallo hagis G-U BKS Estonia OÜ vastu võla, viivise väljamõistmiseks ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse.

OÜ Vedlers ei ole laenu koos intressidega 31.12.2007 tagastanud, oma vastuses 16.01.2008 teatas, et T.Teastel puudus volitus laenulepingu sõlmimiseks osaühingu nimel ning et OÜ-l Vedlers on dividendide tagastamise nõue laenuandjate vastu. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista laen ja seisuga 31.01.2008 31 päeva eest viivis järgmiselt: GU BKS Estonia OÜ-lt (end. OÜ Vedlers) Viimsi Tööstuspark OÜ (end. Männiku Metallitööstus OÜ) kasuks 400 000 ja viivis 8 680 krooni, G-U BKS Estonia OÜ-lt A.Kuldmäe kasuks 133 000 krooni ja viivis 2 886,10 krooni, G-U BKS Estonia OÜ-lt T.Tallo kasuks 267 000 krooni ja viivis 5 793,90 krooni. Lisaks paluvad välja mõista alates 01.02.2008 kõigilt kostjatelt nende põhivõlalt viivis 0,07% päevas võla tasumiseni. Menetluskulud paluvad jätta kostja kanda. Vastuhagi palusid jätta rahuldamata ja menetluskulud vastuhageja kanda. Vastuväidetes tuginesid kostjad põhihagi väidetele. Maakohtu otsus 06.12.2007 ei oma sellist tõenduslikku jõudu nagu väidab kostja, kuna otsus põhineb osaniku hagile ja osaühingu poolt hagi õigeksvõtul ning hagejat II ja III ei olnud menetluses. Vastuhagejal puudub nõue põhihagis hagejate vastu ja tasaarvestus on lubamatu. Hagejate nõude aluseks põhihagis on laenuleping. Koosolekute 25.04.2007 ja 21.06.2007 otsused on kehtivad ja T.Teastel oli vastuhageja nimel õigus sõlmida laenulepinguid ning kommertspandilepinguid ning teha avaldust kande tegemiseks registrisse. 25.04.2007 (5 osanikku) ja 21.06.07 (4 osanikku) toimunud koosolekutel omas UAB Gretsch-Unitas Baltic vähemusosalust (70 000 krooni). Koosoleku kutsed olid saadetud välja 12.04.2007 (13 päeva enne koosolekut) ja 07.06.2007 (14 päeva enne koosolekut), teate saatis välja T.Teaste. Teatele 12.04.2007 kirjutas alla T.Teaste seetõttu, et S.Paulsoni volituste tähtaeg lõppes 20.04.2007 ning ta ei teinud midagi koosoleku kokkukutsumiseks. 25.04.2007 ja 21.06.2007 osalesid koosolekul kõik osanikud va UAB Gretsch- Unitas Baltic, teiste osanike viibimine koosolekul tõendab teate saatmist seaduses sätestatud viisil. UAB Gretsch-Unitas Baltic kinnitas 16.04.2007, et oli 25.04.2007 toimuva koosoleku teate kätte saanud ja samuti kinnitas 11.06.2007, et sai teate kätte 21.06.2007 toimuva koosoleku kohta. Otsused on kehtivad sellest tulenevate tagajärgedega, sj sellega, et kommertspandileping on kehtiv ja kanne tehti õiguslikul alusel. Isegi kui oleks koosolekute kokkukutsumise korda rikutud, on need otsused UAB Gretsch-Unitas Baltic poolt heaks kiidetud. Majandusaasta aruanne saadeti viimasele tutvumiseks mais 2007, audiitor ei kinnita kasumi jaotamise ettepanekut, hagejad ei olnud teadlikud väljamakse alusetusest. Kostja vastuväited hagile, vastuhagi Laenuleping on tühine, sellest ei tulene kostjale kohustusi, kuna laenulepingu allkirjastanud laenusaaja esindaja T.Teaste ei olnud tollase OÜ Vedlers juhatuse liige ja tal ei olnud volitusi tehingu tegemiseks. Osanike koosoleku otsus 25.04.2007, millega valiti juhatuse liikmeks T.Teaste, on tühine vastavalt maakohtu otsusele 2-07-39057, mis jõustus 12.12.2007. Sama otsusega on tunnustatud ka osanike 21.06.2007 otsuse tühisust. Hagejad olid teadlikud märgitud maakohtu otsusest ja seega ka laenulepingu tühisusest, millele on oma kirjavahetuses kostja juhtinud hagejate tähelepanu. Kuna leping on tühine, on alusetu lepingust tulenev viivisenõue. Hagejad ei ole esitanud tõendeid (tähtkiri, väljastusteade, selle kohta, mis kinnitaks koosoleku kutsete kättetoimetamist vähemalt 7 päeva enne koosolekut. Esitatud A.Grumulaitise kirjad on tehtud hiljem ja sellel on tagantjärgi kuupäevad. Hagejate esitatud kutsed osanikele koosolekute kohta on allkirjastamata, tõendamata on nende saatmine. Tõendamata on, et osanikud oleksid nõudnud juhatuse liikmelt S.Paulsonilt aprillis toimunud koosoleku kokkukutsumist. Ei ole usutav, et need koosolekud oleks 25.04.2007 ja 21.06.2007 aset leidnud kui kõrvutada T.Teaste e-kirju A.Grumulaitisele, siis ei mainita 26.04.2007 e-kirjas uue juhatuse valimist, mis pidi olema aset leidnud päev varem. Kostja ei ole Viimsi Tööstuspark OÜ-lt (hageja I) raha saanud. Kuna laenuleping on tühine, ei saanud viimasele üle minna sellest lepingust tulenevad nõuded. Isegi kui laenuleping oleks kehtiv, ei

oleks hagejal I nõudeid kostja vastu, sest hageja I nõue oleks lõppenud tasaarvestusega. Kostja esitas OÜ-le Tulipmark ja hagejale I 16.01.2008 tasaarveldusavalduse, millega tasaarvestas nende nõuded kostja vastu seoses OÜ Tulipmark alusetult saadud dividendidega 1 472 000 krooni ja intressidega, seega on hageja I nõue kostja vastu lõppenud tagasiulatuvalt. Hagejatel II, III ei ole kostja vastu nõuet ka alusetu rikastumise sätete järgi. Kostja sai küll hagejalt II ja III raha 133 000 krooni ja 267 000 krooni, kuid hageja II ja III said enne väidetava laenulepingujärgse raha kostjale ülekandmist vastavalt 08.08.2007 alusetult kostjalt dividende 489 440 krooni ja 982 560 krooni. Kasumi jaotamise osanike otsus 21.06.2007 on tühine osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu vastavalt maakohtu otsusele nr 2-07-39057. Õigusliku aluseta saadud dividende ei ole hageja II ja III tagasi maksnud. Kostja 4. osanik UAB Gretsch-Unitas Baltic ei teadnud kasumi jaotamise otsusest midagi. Laenuleping vormistati selleks, et 4. osanikul dividendid välja maksta. Pärast võõrandasid OÜ Tulipmark, hageja II ja III neile kuulunud osad Gretsch-Unitas Gmbh (esialgselt müüsid hagejad II ja III osad OÜ-le Tulipmark, kes müüs kõik osad, mis ta sai ja enda osa ostjale). Ostja ei olnud teadlik laenu- ega kommertspandilepingust ega dividendide väljamaksmisest. Hagejate II ja III nõue kostja vastu on lõppenud seoses kostjapoolse tasaarvestuse tegemisega makstud dividendide tagasisaamiseks. Kostjal on hageja II vastu dividendide tagastamiseks nõue summas 498 440 krooni (maksti 08.08.2007) + sellelt arvestatud intressid vastavalt 01.07.2007 seisuga 4% aastas, mis teeb seisuga 14.04.2008 13 409,32 krooni, kokku kõik 502 849,32 krooni. Kostjal on hageja III vastu dividendide tagasisaamise nõue 982 560 krooni + intressid sellelt 4% aastas. Intress on seisuga 14.04.2008 26 919,45 krooni, kokku on nõude suusruseks 1 009 479,45 krooni. Intressi arvestab kostja alates 09.08.2007. Kostja palus tasaarvestada oma nõue hagejate II, III vastu viimaste nõuetega kostja vastu juhul, kui kohus leiab, et kostja on hagejatelt II, III saadud raha arvel rikastunud ning ei arvesta kostja vastuväiteid lepingu tühisusest. Kuna kostja nõuded hageja II ja III vastu on suuremad, kui nende nõuded kostja vastu, on hageja nõuded lõppenud. Kostja arvates on tasaarvestus lubatav ja seda peab kohus kontrollima. OÜ Tulipmark, hageja II ja III pidid olema teadlikud dividendide väljamaksmise alusetusest. Osanike otsus 21.06.2007 oli tühine selle vastuvõtmisest. Kui majandusaasta aruanne saadeti A.Grumulaitisele (4. osanik) 2007. aasta mais, puudus viide plaanile jaotada kasumit ja maksta dividende. Vastuhagis leiab kostja, et kommertspantide kohta tehtud kanded on ebaõiged ja tuleb kustutada. Kostja nimel kommertspandilepingu ja pantide registreerimise avalduse teinud isikul T.Teastel ei olnud volitusi tehingu tegemiseks vastuses hagile toodud põhjendustel. Kande tegemise eelduseks on kehtiv leping ja nõuetekohane avaldus, mis antud juhul puudus ja seega ei ole kandel õiguslikku alust. Pandiga tagatud nõude äralangemisel nagu lõppemisel on pantijal õigus nõuda kommertspandi kustutamist või vastava nõusoleku andmist. Hagejad ei ole andnud nõusolekut kande kustutamiseks, mistõttu on kostjal hagejate vastu nõue tahteavalduse andmiseks registrist kande nr 002, 003, 004 kustutamiseks. Vastuhagis palutakse tuvastada, et kostjatel on kohustus anda notariaalselt kinnitatud nõusolekud nende kasuks seatud ja G-U BKS Estonia OÜ vara koormavate kommertspandiregistris II järjekohal asuvate kommertspantide nr 002, 003, 004 registrist kustutamiseks ja kohustada vastukostjaid need nõusolekud andma. Menetluskulud palub jätta nii hagis kui vastuhagis vastaspoole kanda. Maakohtu otsuse põhjendused

Kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning vastuhagi kuulub rahuldamisele. Hagi osas on maakohtu otsuse põhjendused alljärgnevad. Kohtule esitatud laenulepingust 08.08.2007 nähtub, et see on sõlmitud OÜ Tulipmark, A.Kuldmäe (hageja II), T.Tallo (hageja III) ja OÜ Vedlers (kostja, praegu G-U BKS Estonia OÜ) vahel 08.08.2007 ja selle lepingu alusel andsid laenajad OÜ-le Vedlers laenu järgmiselt: OÜ Tulipmark 400 000 krooni, T.Tallo 267 000 krooni, A.Kuldmäe 133 000 krooni. OÜ Tulipmark on laenulepingust tulenevad nõuded loovutanud vastavalt Viimsi Tööstuspark OÜ-le (hageja I, loovutamise ajal ärinimi Männiku Metallitööstuse OÜ) 21.12.2007, mille kohta on esitatud vastav nõude loovutamise leping. Raha maksmise kohta on hagejad esitanud vastavad maksekorraldused. Kostja on seega saanud kokku OÜ-lt Tulipmark, A.Kuldmäe ja T.Tallo 800 000 krooni. 25.04.2007 ja 21.06.2007 võtsid kostja (eelmärgitud ajal ärinimi OÜ Vedlers) osanikud (25.04.2007 5 osanikku, 21.06.2007 4 osanikku) vastu otsused, mille puhul esimesel koosolekul valiti kostja juhatuse liikmeks T.Tallo( peaks olema T. Teaste), kes oli märgitud ajal kostja ühe osaniku OÜ Tulipmark juhatuse liige ja teisel koosolekul otsustati jaotada osanike vahel kasumit (2006. majandusaasta aruande lisa, osanikke 4). Mõlemalt koosolekult puudus üks osanik UAB GretchUnitas Baltic (Leedu poolne osanik). Nende asjaolude üle vaidlus puudub. Kohtule esitatud OÜ Vedlers põhikirja p 3.8 järgi saadab juhatus koosoleku toimumise kohta kirjaliku teate kõigile osanikele. 25.04.2007 toimunud koosoleku kutsusid kokku osanikud, mitte juhatus. Kuna 25.04.2007 koosoleku otsustasid kokku kutsuda osanikud, va UAB Gretsch-Unitas Baltic ja seda koosolekut ei kutsunud kokku kostja juhatus, oli seega osanikel kohustus korraldada kutse saatmine kõigile osanikele selliselt, et nad oleksid teadlikud koosoleku päevakorrast, ajast ja kohast vastavalt ÄS § 172 lg 1 ja põhikirja p 3.8 järgi enne koosoleku toimumist ja seda selliselt, et teade jõuaks osanikuni vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. Hagejate poolt kohtule esitatud 12.04.2007 kirjalikust teatest nähtub, et T.Teaste (osanik OÜ Tulipmark juhatuse liige) nimelt on saadetud osanikele kutse 25.04.2007 kell 18.00 toimuvale koosolekule juhatuse liikme tagasikutsumiseks, uue juhatuse liikme valimiseks ja tema tasustamise otsustamiseks. Kostja esitatud e-kirjast, mille on T.Teaste saatnud 26.04.2007 A.Grumulaitisele ja N.Sindlingerile, nähtub, et S.Paulson ei soovi jätkata enam tegevdirektorina (juhatuse liikmena) ja kuni uue tegevdirektori (juhatuse liikme) lepingu sõlmimiseni täidab tema tegevdirektori ülesandeid. Nimetatud e-kiri on koostatud päev pärast väidetava koosoleku toimumist, ent selles ei ole märget päev varem toimunud koosolekust, mis viitab sellele, justkui otsustusi ei ole päev varem tehtud. Kostja esitatud A.Grumulaitise, kes oli OÜ Vedlers osaniku Leedu poolne esindaja, e-kirjavahetusest T.Teastega nähtub, et viimane on palunud A.Grumulaitiselt 27.06.2007, so pärast väidetavalt 25.04.2007 toimunud koosolekut, kinnitust selle kohta, et A.Grumulaitis on selle koosoleku teate kätte saanud. Teate saamise vajadust selgitas T.Teaste sellega, et on toimunud aktsionäride (e-kirjas nim. aktsionär mitte osanik) koosolek 25.04.2007 ja et teavitati kõiki aktsionäre, muidu ei ole otsus kehtiv. Vastuses T.Teaste e-kirjale on A.Grumulaitis palunud teatada, kuidas see tuleb esitada. Vastav kinnitus teate saamise kohta on kannab kuupäeva 16.04.2007 ja selles on märgitud, et teade 25.04.2007 toimunud koosoleku kohta, kus päevakorras oli uue tegevdirektori valimine, on kätte saadud. T.Teaste kinnitas vande all, et ta on koosoleku teate saatnud Leedu poolsele partnerile. A.Kuldmäe kinnitas vande all, et otsustati saata kutsed kirjalikult. Mõlema isiku vande all antud ütluste kohaselt peeti vajalikuks kirjalikud kutsed saata, et ära hoida hilisemad vaidlused. Kostja tunnistaja A.Grumulaitise ütluste kohaselt ei ole ta 25.04.2007 koosoleku teadet saanud, vastava kinnituse andis ta tagantjärgi põhjusel, et sai aru, et Eesti registrisse on vaja esitada dokumente ja tuli

äripartnerile nö vastu. Veel nähtub tunnistaja ütlusest, et ta ei ole saanud 25.04.2007 koosoleku otsust ja hagi osaniku nimelt teises tsiviilasjas esitatigi seetõttu, et seaduses sätestatud korras polnud koosolekut kokku kutsutud ja teda sinna kutsutud. Hinnates T.Teaste ja A.Kuldmäe vande all antud ütlusi ning kõrvutades neid A.Grumulaitise ütlustega istungil ja T.Teaste ning A.Grumulaitise e-kirja vastusega 27.06.2007, kus A.Grumulaitis palus selgitust, millisel viisil ta peab kinnitusi andma, ja hinnates 26.04.2007 T.Teaste e-kirja A.Grumulaitisele, kus puudub viide üldse päev varem toimunud koosolekule ehki viidatakse juhatuse teatud koosseisu võimalikule muudatusele, leidis kohus, et hagejad ei ole tõendanud, et 25.04.2007 koosoleku teade UAB Gretsch-Unitas Baltic’ule oleks saadetud talle põhikirja p 3.8 ja ÄS § 172 lg 1 kohaselt. Mitte ühtegi tõendit selle kohta, et teade oleks üldse posti teel UAB GretschUnitas Baltic’ule ära saadetud, ei ole esitatud ning T.Teaste ja A.Kuldmäe seletustega ei saa seda asendada. Asjaolu, et alles 27.06.2007 saadetud e-kirja teel paluti kinnitust selle kohta, et 25.04.2007 koosoleku teade on saadud, seab kahtluse alla asjaolu, et selline kiri faktiliselt saadeti. Asjaolu, et teised osanikud osalesid koosolekul, ei tõenda teate saatmist seaduses ja põhikirjas sätestatud korras UAB Gretsch-Unitas Baltic’ule. Seda, et koosolekul osalenud osanikud oleksid saatnud UAB Gretsch-Unitas Baltic’ule vastuvõetud otsuse, mille heakskiitu nad temalt oleksid palunud kooskõlas ÄS § 172.1 järgi, ei nähtu ka ühestki tõendist. Vastavalt maakohtu otsusele 06.12.2007 nr 2-0739057 on UAB Gretsch-Unitas Baltic hagi alusel tunnistatud OÜ Vedlers osanike 25.04.2007 ja 21.06.2007 koosolekute otsuse tühisust põhjusel, et koosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud, otsus on jõustunud 12.12.2007. Kuna vaidluses ei ole hagejad tõendanud, et osanikud oleksid 25.04.2007 koosoleku teate UAB Gretsch-Unitas Baltic`le saatnud seaduses ja tollase OÜ Vedlers põhikirja p 3.8. sätestatud korras ja maakohtu otsusega on tunnustatud nendel alustel märgitud 25.04.2007 OÜ Vedlers osanike otsuse tühisust, siis ei toonud see osanike otsus, millega valiti juhatuse liikmeks T.Teaste kaasa õiguslikke tagajärgi kooskõlas TsÜS § 84 lg-ga 1 ja seega ei saanud T.Teaste märgitud otsuse alusel juhatuse liikmeks. Tunnistaja S.Paulsoni ütlustest nähtub, et tema ei teadnud midagi 25.04.2007 toimunud koosolekust veel 2007. aprilli lõpus - mai alguses, kuid nimetatud ütlused ei oma tähendust, sest vaidluse all ei olnud asjaolu, et osanikud kutsusid kokku koosoleku omaalgatuslikult, st juhatuselt seda nõudmata ning seega ei saa tunnistaja teada, kas ja kuidas osanikud koosoleku kokkutasumist korraldasid. Hagejaid II ja III ning OÜ-d Tulipmark ei kaasatud tsiviilasja 2-07-39057 menetlusse (hagi koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, kuid need asjaolud ei tähenda, et kohtuotsus 06.12.2007 poleks hagejatele II ja III siduv, sest hagejad ei ole tõendanud, et osanikud oleksid 25.04.2007 koosoleku teate UAB Gretsch-Unitas Baltic`ule saatnud seaduses ja OÜ Vedlers põhikirja p 3.8. sätestatud korras. Antud juhul ei oma vaidluses kaalu asjaolu (kostja väide), et osanikud kutsusid ise koosoleku kokku seda eelnevalt juhatuselt nõudmata, sest otsused on tühised ülalpool toodud põhjustel ning omal algatusel koosoleku kokkukutsumine ei oma seetõttu mõju koosolekul vastuvõetud otsuste kehtivusele/kehtetusele. Vaidlusaluse laenulepingu 08.08.2007 on OÜ Vedlers nimelt sõlminud T.Teaste kui juhatuse liige. Seda, et ta oleks olnud juhatuse liikmeks valitud mõne muu otsuse alusel kui 25.04.2007, ei ole vaidluses tõstatud. Seega leidis kohus, et OÜ Vedlers nimel ei saanud T. Teaste vaidlusalust laenulepingut sõlmida. Seda, et märgitud laenuleping oleks kiidetud heaks TsÜS § 129 lg 1 alusel OÜ Vedlers seadusjärgse juhatuse poolt, ei ole vaidluses tõusetunud ja seega ei ole ka leping heaks kiidetud. 08.08.2007 sõlmitud laenuleping hageja OÜ Tulipmark, T.Tallo ja A.Kuldmäe ning kostja (tollase nimega OÜ Vedlers) vahel on tühine. Nimetatud põhjustel ei oma mingit tähendust kostja väide, mis eesmärgil laenuleping sõlmiti ja kas ta sõlmiti selleks, et 4. osanikule, kelleks oli UAB Gretsch-Unitas Baltic, välja maksta dividendid või mitte.

Kuna laenuleping on tühine, ei ole sellel õiguslikke tagajärgi ja hagejal II ja III ei ole õigus nõuda VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja § 393 lg 1 alusel lepingust tuleneva kohustuse täitmist, so laenu tagastamist kostjalt ja sealjuures kokkulepitud viivist. Hageja II, III jäid selle juurde, et neil on kehtivast lepingust tulenev nõue kostja vastu. Hageja ei ole esitanud teistel alustel nõudeid kostja vastu ja seega ei saa kohus ületada hagejate II, III nõude piire. Eeltoodu tõttu jättis kohus A.Kuldmäe ja T.Tallo hagi G-U BKS Estonia OÜ vastu 08.08.2007 sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse ja lepingust tuleneva viivisenõudes rahuldamata. Viimsi Tööstuspark OÜ tugineb samuti sellele, et tal on nõude omandamisega OÜ-lt Tulipmark lepingulisel aluse tulenev nõue kostja vastu. Esitatud nõude loovutamise lepingust nähtub, et Viimsi Tööstuspark OÜ omandas kostja vastu nõude, mis tulenes 08.08.2007 kostjaga sõlmitud laenulepingust. VÕS 164 lg 2 alusel asub nõude loovutamisel uus võlasusaldaja senise asemele, § 171 lg 1 alusel võib võlgnik esitada uue võlausaldaja vastu kõiki vastuväiteid, mis tal on senise võlasusaldaja vastu. Kostja väitis, et laenuleping on tühine, seega saab kostja tugineda hageja I nõudele vastu vaieldes samuti laenulepingu tühisusele. Kuna laenuleping on tühine, ei ole seega hagejal I samuti kostja vastu laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise ja kokkulepitud viivisenõuet VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, § 396 lg 1 alusel. Ka hageja I ei ole esitanud muudel alustel nõuet kostja vastu, mistõttu jättis Viimsi Tööstuspark OÜ hagi rahuldamata. Kostja esitas hagejate vastu alternatiivsed vastuväited, mis olid seotud 21.06.2007 OÜ Vedlers osanike tühise koosolekul vastuvõetud kasumi jaotamisega ja selle alusel osanikele väljamakstud dividendide tasaarvestamise nõudega hagejate II ja III vastu, samuti sellega, et hagejalt I ei ole kostja saanud mitte midagi, mistõttu ei ole hagejal I mingeid nõudeid kostja vastu. Hagejad II, III esitasid vastuväited kostja alternatiivsetele väidetele, et neil ei ole kohustust maksta tagasi dividende, mida otsustati jagada 21.06.2007 osanike otsusega, et otsus on kehtiv, kas see võib olla heaks kiidetud, ja et nemad ei olnud teadlikud sellest, et otsus ei olnud kehtiv. Kohus leidis, et nendele alternatiivsetele kostja vastuväidetele ja hagejate vastavatele vastuväidetele ei pea kohus andma hinnangut, sest hagejad ei ole esitanud kostja vastu muudel alustel nõuded ning seega ei saa kohus esitamata nõude alusel kontrollida kostja poolset tasaarvestust ning jättis seetõttu need väited, vastuväited tähelepanuta. Kohtu arvates omavad need poolte väited tähendust muu nõude esitamise raames. Nimetatud põhjustel ei andnud kohus hinnangut sellele, kas OÜ Vedlers 21.06.2007 koosoleku kokkukutsumisel on osanikud järginud seaduses ja põhikirjas sätestatud korda, kas osanikud olid heausksed 21.06.2007 otsust vastu kasumi jaotamise kohta, teadmata otsuse tühisusest, kas nendel on kohustus tagastada dividendid, mida sai kostja tasaarvestada, aga nendega seotud tõenditele: A.Grumulaitise vastavasisulistele ütlustele, hagejate I ja II vande alla antud ütlustele, osanike osa müügilepingutele, mis on poolte poolt kohtule esitatud, hagejate poolt kohtule esitatud OÜ Vedlers majandsaasta aruannetele, millest 2006. majandusaasta aruande lisades on vastav 21.06.2007 koosoleku otsus, samuti T.Teaste ja A.Grumulaitis e-kirjavahetusele, mis puudutab palvet kinnitada 21.06.2007 osanike koosoleku teate saamist, A.Grumulaitise seletusele teises tsiviilasjas ning kinnitusele koosoleku teate saamisest ja vastavale koosoleku teatele endale, T.Teaste vastusele teises tsiviilasja, kolmanda isiku kaasamise avaldusele, OÜ Vedlers konto väljavõttele. Vastuhagi rahuldamata jätmise osas asus maakohus alljärgnevatele seisukohtadele. OÜ Tulipmark, T.Tallo ja A.Kuldmäe ning OÜ Vedlers vahel on 08.08.2007 sõlmitud notariaalselt tõestatud kommertspandi seadmise leping ja OÜ Vedlers seadis eelmärgitud isikute kasuks vaidlusaluse 08.08.2007 sõlmitud laenulepingu tagatisena oma varale II järjekohale kommertspandi järgmiselt: OÜ Tulipmark kasuks 520 000 krooni, T.Tallo kasuks 347 000 krooni, A.Kuldmäe kasuks 173 000 krooni. 08.08.2007 on OÜ Vedlers teinud ka notariaalselt tõestatud avalduse kommertspandi kandmiseks registrisse. OÜ Tulipmark ja Männiku Metallitööstus OÜ sõlmisid 28.12.2007

notariaalselt tõestatud kommertspandi loovutamise lepingu ja OÜ Männiku Metallitööstus on kantud pandipidajana kommertspandi registrisse OÜ Vedlers vara suhtes II järjekohal. Vastavalt registri väljavõttele on kostja varale registreeritud kommertspant nr 002 520 000 krooni Viimsi Tööstuspark OÜ (registris Männiku Metallitööstus OÜ) kasuks, nr 003 173 000 krooni A.Kuldmäe kasuks ja nr 004 347 000 krooni T.Tallo kasuks. Nende asjaolude üle vaidlus puudus. KompS § 16 lg 2 alusel tehakse kommertspandiregistrisse kanne avalduse, kohtulahendi või muul seaduses sätestatud alusel ja lg 3 alusel tuleb avaldusele kommertspandi seadmiseks lisada avaldusele vastav leping. Märgitu tähendab eelkõige seda, et kommertspandi registreerimiseks peab olema pantija ja pandipidaja kehtiv kokkulepe. Kohus tuvastas, et laenuleping on tühine. Seega on OÜ Vedlers nimel samal päeval sõlmitud kommertspandileping ja kommertspandi seadmise avaldus samuti tühine. Vaidlust ei ole selles, et märgitud kommertspandilepingu ja avalduse kommertspandi seadmiseks oleks OÜ Vedlers heaks kiitnud. Kuigi KompS § 1 lg 2 alusel ei eelda kommertspant tagatava tava nõude olemasolu ega lõppe nõude lõppemisega, leiab kohus, et nõude äralangemisel tekib pantijal õigus nõuda kommertspandi kustutamist või vastava nõusoleku andmist. KompS § 18 lg 2 alusel kustutatakse pant registrist pantija avalduse põhjal, millele on lisatud pandipidaja notariaalselt kinnitatud nõusolek. Kuna kommertspandileping ja selle seadmise avaldus on tühine, puudub õiguslik alus kommertspantide nr 002, 003, 004, mis on tehtud vastuhageja varale vastukostjate kasuks, kohta tehtud kannetel. OÜ Vedlers 18.01.2008 saadetud kirjades on viimane palunud hagejatel/vastukostjatel kustutada kommertspant, kuid nad ei ole vastavaid avaldusi esitanud ega andnud notariaalselt kinnitatud nõusolekut kande kustutamiseks. Vastukostjad ei ole tõendanud vastupidist. Vastukostjatel on kohustus anda notariaalselt kinnitatud nõusolek nende kasuks kommertspandi registrisse II järjekohal asuvate kommertspantide nr 002, 003, 004 registrist kustutamiseks ja kohustada vastukostjaid vastavad nõeolekud andma. TsMS § 162 lg 1-3 alusel jättis kohus põhihagis kostja menetluskulud hagejate kanda ja vastuhagis hageja menetluskulud vastuhagis võrdsetes osades kostjate kanda. Apellatsioonkaebus Apellandid Viimsi Tööstuspark OÜ, Aivo Kuldmäe, Taavo Tallo paluvad tühistada maakohtu otsus tervikuna ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Juhul, kui ringkonnakohus peab võimalikuks asja ise lõplikult lahendada, tühistada maakohtu otsus tervikuna ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse ja vastuhagi jäetakse rahuldamata; jätta apellantide menetluskulud vastustaja kanda. Apellandid on seisukohal, et kohtuotsuse tegemisel on jäetud kohaldamata materiaalõiguse normid, kuigi oleks seda asjaoludest tulenevalt pidanud tegema ning hinnatud on ebaõigelt tõendeid ja asjaolusid, mis on lõppastmes toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise. Kohus on leidnud, et osanike otsus, mille alusel valiti T.Teaste OÜ Vedlers juhatuse liikmeks, on tühine ning seetõttu on tühine ka laenuleping. Apellandid selle seisukohaga ei nõustu ja leiavad, et kohus on jätnud kohaldamata asjas tähtsust omava ÄS § 34 lg 2. ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. T.Teaste kanti OÜ Vedlers juhatuse liikmena äriregistrisse 03.07.2007. Tema juhatuse liikme volitused kehtisid äriregistri andmetel kuni 16.08.2007. Vaidlusalune laenuleping ja kommertspandi seadmise leping sõlmiti 08.08.2007. Järelikult sõlmiti lepingud ajal, mil T.Teaste oli äriregistrisse kantud juhatuse liikmena. Seda kontrollis ja andmete tõesust kinnitas ka notar, kes tõestas kommertspandi seadmise lepingu nr 3503.

Äriregistri kanne juhatuse liikme kohta kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes ÄS § 34 lg-te 2 ja 3 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-54-05 p 17). Juhul, kui pärast tehingu tegemist selgub, et juhatuse liikmel puudus esindusõigus, siis see ei mõjuta tulenevalt ÄS § 34 lg-st 2 kolmandate isikutega sõlmitud tehingute kehtivust. ÄS § 34 lg 2 mõte on, et osaühingu sisesuhte rikkumine ei mõjuta osaühingu kohustusi kolmandate isikute ees. Osaühingu osanikud on osaühinguga võlaõiguslikke lepinguid sõlmides kolmandad isikud. Tulipmark OÜ, A.Kuldmäe ja T.Tallo sõlmisid Vedlers OÜ-ga laenulepingu ja kommertspandi seadmise lepingu. Neil on õigus osaühinguga tehinguid tehes lähtuda ÄS § 181 lg-st 1 ja ÄS § 34 lg-st 2. Kolmandate isikutega sõlmitud tehingute kehtivust saab mõjutada ainult asjaolu, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohus tuvastanud, et apellandid olid teadlikud või pidid olema teadlikud äriregistri kande ebaõigsust. Kohus tuvastas, et osanike otsus, mille alusel valiti juhatuse liikmeks T.Teaste, on tühine. See aga ei tähenda, et kõik osanikud pidid olema laenulepingu sõlmimisel teadlikud tühisuse aluseks olevatest asjaoludest. Tühisuse aluseks olevatest asjaoludest teadmine tuleb eraldi tuvastada, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 139 kohaselt eeldatakse heausksust. Tulipmark OÜ, A.Kuldmäe, T.Tallo ei olnud teadlikud osanike koosolekute kokkukutsumise korra rikkumisest, kuna nemad ei saatnud osanike koosolekute kokkukutsumise teateid. Tulipmark OÜ, A.Kuldmäe ja T.Tallo said osanike koosolekute kokkukutsumise teated kätte ega pidanudki kontrollima, kas ühe osaniku, UAB Gretsch-Unitas Baltic suhtes, rikuti osanike koosolekute kokkukutsumise korda. Äriseadustikust ei tulene osaühingu osanikele hoolsuskohustust kontrollida, kas osanike koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduses sätestatud kokkukutsumise korda, sest ÄS § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku kokkukutsumise teated. Käesoleval juhul saatis osanike koosolekute kokkukutsumise teated T.Teaste, kes tegi seda OÜ Vedlers esindajana, sest juhatuse liikmena äriregistrisse kantud S.Paulson ei soovinud seda teha. Seega ei pidanudki OÜ Vedlers osanikud teadma, et äriregistri kanne võiks olla ebaõige. Eeltoodust tulenevalt on kohus jätnud kohaldamata ÄS § 34 lg 2, mille kohaldamisel oleks kohus teinud teistsuguse otsuse ja leidnud, et OÜ-ga Vedlers sõlmitud laenuleping ning kommertspandi seadmise leping on kehtivad. Kui kohus oleks kohaldanud ÄS § 34 lg-t 2, oleks kohus pidanud jätma rahuldamata ka vastustaja vastuhagi. Kohus on hinnanud T.Teaste, A.Kuldmäe, A.Grumulaitise ütlusi ja vande all antud seletusi, T.Teaste ja A.Grumulaitise vahelisi kirjavahetusi ning leidnud, et apellandid ei ole tõendanud osanike koosoleku kokkukutsumise teadete saatmist. Samas ei ole kohus andnud hinnangut A.Grumulaitise kirjalikele kinnitustele, nende sisule ja asjaolule, et kõik teised osanikud osalesid OÜ Vedlers koosolekutel. Apellandid on seisukohal, et kohus on ebaõigelt ja ebapiisavalt hinnanud tõendeid. Apellandid juhivad kohtu tähelepanu asjaolule, et A.Grumulaitis on käesolevas tsiviilasjas andnud vastukäivaid ütlusi. Ühest küljest on ta enne kohtumenetluse algust kirjalikult kinnitanud nii e-kirja teel kui ka saatnud omakäeliselt allkirjastatud teated osanike 25.04.2007 ja 21.06.2007 koosolekute kokkukutsumise teadete kättesaamise kohta. Kinnitused kannavad 16.04.2007 ja 11.06.2007 kuupäeva ja on A.Grumulaitise poolt omakäeliselt allkirjastatud. Seejärel on A.Grumulaitis tunnistajana andnud ütlusi, et ta ei saanud osanike koosolekute kokkukutsumise teateid kätte. Siinkohal on kohus jätnud arvestamata asjaolu, et kirjalikud kinnitused andis A.Grumulaitis enne kohtumenetluse algust, mistõttu on need usaldusväärsemad kui pärast kohtumenetluse algust antud ütlused. Kohus on asunud seisukohale, et A.Grumulaitise vande all antud ütluste ja ekirjavahetustega (26.04.2007, 27.06.2007 ja 29.06.2007 e-kirjad) on tõendatud, et ta tegelikult ei saanud osanike koosolekute kokkukutsumise teateid kätte. Apellandid kohtu sellise seisukohaga ei nõustu.

Kohus ei ole hinnanud asjaolu, kas ja kuidas saab hilisemate suuliste ütlustega muuta kirjalikult antud tahteavaldust. A.Grumulaitis andis kirjaliku kinnituse, et ta sai õigeaegselt kätte osanike koosolekute kokkukutsumise teated. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt eeldatakse, et isik ei muuda oma tahteavaldusi. Praegusel juhul on kohus asunud seisukohale, et hilisemate suuliste ütlustega võib tehingu pool loobuda oma kirjalikust tahteavaldusest või selle ümber lükata. Apellandid on seisukohal, et tahteavaldused on täitmiseks kohustuslikud ja hilisemad suulised ütlused ei muuda kirjalikke tahteavaldusi olematuks. Vastasel korral kaotaks igasuguse tähenduse tehingute siduvuse põhimõte, kui ühepoolseid tehinguid saaks hilisemas kohtumenetluses suuliste ütlustega olematuks muuta. Kohus on ebaõigelt hinnanud 26.04.2007, 27.06.2007 ja 29.06.2007 e-kirju. Kohus on asunud seisukohale, et kuna 26.04.2007 e-kirjas ei ole tehtud ühtegi viidet osanike otsusele, siis järelikult osanike koosolekut ei toimunud. Apellandid on seisukohal, et sellist järeldust e-kirjast teha ei saa. 26.04.2007 e-kirjas on öeldud, et S.Paulson ei jätka enam juhatuse liikmena ja korraldatakse konkurss uue juhatuse liikme leidmiseks. Kuni uue juhatuse liikme lepingu sõlmimiseni täidab T.Teaste juhatuse liikme ülesandeid. Selle kirja mõte oli teavitada koostööpartnereid hetkeolukorrast. Saksa keel on T.Teastele võõrkeel, mida ta vabalt ei valda, seetõttu oli kirja sisu lühike ja lakooniline. Apellandid selgitasid kohtule, et T.Teaste valiti juhatuse liikmeks ajutiselt, kuna S.Paulson avaldas ootamatult, vaid kuus päeva enne 25.04.2007 koosoleku toimumist, soovi juhatuse liikme kohalt lahkuda ning ühtegi kandidaati juhatuse liikme kohale ei olnud. S.Paulson on tunnistajana kinnitanud, et ta ei täitnud alates 20.04.2009 juhatuse liikme ülesandeid. T.Teastel oli Vedlers OÜ-s kehtiv töölepingu ja olukorra sunnil oli ta nõus ajutiselt juhatuse liikmeks määramisega. TsMS § 232 lg 1 kohaselt peab kohus hindama tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus ei ole käesoleval juhul võtnud arvesse, et kõik OÜ Vedlers osanikud, välja arvatud UAB GretschUnitas Baltic seaduslik esindaja A.Grumulaitis, osalesid osanike koosolekul ja kinnitasid oma osalemist allkirjadega. Osanike otsused kannavad 25.04.2007 ja 21.06.2007 kuupäevi. Apellantidele jääb arusaamatuks kohtu järeldus, et kuna 26.04.2007 e-kirjas ei mainitud osanike koosolekut, siis järelikult neid ei toimunudki. Samas on osanike koosolekute otsused allkirjastatud just 25.04.2007 ja 21.06.2007 kuupäevaga kõigi osanike poolt. Osanike koosolekute toimumist on kinnitanud vande all ka T.Teaste ja A.Kuldmäe. Seega on kohus asunud seisukohale, et A.Grumulaitise suulised ütlused on suurema tõendusjõuga kui teiste osanike kirjalikud kinnitused osanike koosolekute toimumise kohta. Seejuures on arvestamata jäetud asjaolu, et A.Grumulaitis ei ole kunagi osalenud Vedlers OÜ osanike koosolekul, mida on ta on ise tunnistaja ütlustega kinnitanud. Apellandid juhivad tähelepanu asjaolule, et Vedlers OÜ-l või selle osanikel puudus igasugune õiguslik või majanduslik motiiv ühele osanikule (UAB Gretsch-Unitas Baltic esindaja A.Grumulaitis) osanike koosolekute kokkukutsumise teadete mittesaatmiseks. ÄS § 170 lg 2 ja § 174 lg 1 kohaselt on osanike koosolekute otsus vastu võetud, kui koosolekul on esindatud üle poole osadega esindatud häältest. A.Grumulaitise esindatav UAB Gretsch-Unitas Baltic osalus OÜ-s Vedlers oli selline (20%), mis ei mõjutanud OÜ Vedlers otsuste vastuvõtmist. Seda on tunnistaja ütlustega kinnitanud ka A.Grumulaitis ja just nimelt sel põhjusel ei ole ta kunagi käinud osanike koosolekutel. Seega puudus igasugune motiiv rikkuda osanike koosolekute kokkukutsumise korda. Kohus ei ole sisuliselt hinnanud T.Teaste ja A.Grumulaitise 27.06.2007 ja 29.06.2007 kirjavahetusi. A.Grumulaitis ei ole sisuliselt vastu vaielnud ühelegi koosoleku toimumisele ega avaldanud imestust, mis koosolekutega on tegemist. Kogenud ettevõtjana teadis A.Grumulaitis, mida tähendab osanike koosoleku kokkukutsumine ja millised nõuded seejuures seadusest tulenevad. Mõistlik ettevõtja oleks kinnituskirjale vastu vaielnud või vähemalt imestust avaldanud, kui ta ei oleks midagi teadnud osanike koosolekute toimumisest. Apellandid on seisukohal, et kui UAB Gretsch-Unitas Baltic tahteavalduse üle käib vaidlus, siis tuleks seda TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik oleks pidanud sellest aru saama. Kui T.Teaste kirjutas

27.06.2007 kell 11:31 kirja ja A.Grumulaitis vastas sellele kell 11:39 (8 minutit hiljem) ilma igasuguste vastuväideteta otsuse suhtes, siis järelikult sai ta kinnitused kätte õigeaegselt. Kui A.Grumulaitis UAB Gretsch-Unitas Baltic esindajana ei oleks osanike koosolekute kokkukutsumise teateid saanud, siis ta ei oleks kirjale nii kiiresti ja kõhklematult ka reageerinud, vaid vastu vaielnud või lisateavet küsinud. Kinnituskirjade küsimise vajaduse tingis asjaolu, et UAB Gretsch-Unitas Baltic ja tema emaettevõtte Gretsch-Unitas GmbH, kes lõpuks omandas apellantide osaluse Vedlers OÜ-s, pahatahtlikku käitumist oli võimalik ette näha. Apellandid said mõned päevad enne kinnituskirjade küsimist selge tõendi (e-kirja), et Gretsch-Unitas Baltic emaettevõte (Gretsch-Unitas GmbH), kes soovis jõupositsiooni kasutades omandada apellantide osad hinnaga, mis oli 2,5 korda alla nende tegeliku väärtuse, teeb apellantide kahjustamiseks koostööd endise juhatuse liikmega S.Paulsoniga. Selline tegevus Gretsch-Unitas GmbH poolt oli kokkulepete rikkumine. S.Paulsoni poolt aga juhatuse liikme lepingu ja seaduse rikkumine. Oli näha, et Gretsch-Unitas GmbH tegutseb vahendeid valimata. Selles olukorras oli ilmne, et Gretsch-Unitas Baltic võib hiljem tema emaettevõtte (Gretsch-Unitas GmbH) nõudel väita koosolekute kutsete mittesaamist. Kutsed olid saadetud lihtkirjaga (osanike koosoleku kutseid ei pea saatma tähitud kirjaga) ja seetõttu oli heas usus tegutsenud T.Teastel hiljem võimatu tõendada, et kõik osanikud on kutsed kätte saanud. Hilisemate vaidluste vältimiseks küsis T.Teaste enne koosolekute otsuste äriregistrisse saatmist kinnituse kutsete kättesaamise kohta ka koosolekutel mitteosalenud osanikult (UAB Gretsch-Unitas Baltic). A.Grumulaitis ei ole kordagi osalenud ühelgi Vedlers OÜ osanike koosolekul ja on seda teinud täiesti teadlikult nagu nähtub tema kohtuistungil antud ütlustest. Seetõttu ei näita kinnitused mingil moel seda, et osanike koosolekute kutseid ei saadetud. Käesolevast kohtuvaidlusest nähtub, et T.Teaste kahtlused osutusid põhjendatuks ja A.Grumulaitis muutis oma seisukohti pärast osade võõrandamist kostja emaettevõtjale. Gretsch-Unitas Baltic emaettevõtte ja S.Paulsoni pahatahtliku koostöö kohta esitasid apellandid tõendi, mida kohus ei arvestanud. Apellandid on seisukohal, et neid tõendeid oleks kohus pidanud arvestama, kuna need näitavad ja tõendavad asjaolu, miks kinnituskirjad UAB Gretsch-Unitas Baltic esindajalt küsiti. Apellandid juhivad tähelepanu asjaolule, et nii UAB Gretsch-Unitas Baltic kui ka Gretsch-Unitas GmbH olid teadlikud, et T.Teaste on Vedlers OÜ juhatuse liige. Mõlemad äriühingud osalesid läbirääkimistel, mis lõppesid osade võõrandamisega Gretsch-Unitas GmbH-le. Nii A.Grumulaitis kui ka Gretsch-Unitas GmbH esindaja osalesid personaalselt läbirääkimistel, sest algselt pidi GretschUnitas Baltic suurendama oma osalust selle asemel, et tema emaettevõte omandaks kogu osaluse. Pärast osade võõrandamise lepingu sõlmimist esitas A.Grumulaitis UAB Gretsch-Unitas esindajana hagi ja palus tuvastada 25.04.2007 osanike otsuse tühisus. Osade võõrandamise lepingu sõlmimise läbirääkimistel A.Grumulaitis T.Teaste esindusõigust ei vaidlustanud. Ainuüksi see asjaolu näitab, et A.Grumulaitise ütlused ei ole usaldusväärsed ja ta on oma õigusi kasutanud pahatahtlikult. Eeltoodust tulenevalt on kohus ebaõigelt hinnanud tõendeid ja asunud seisukohale, et Vedlers OÜ osanike koosolekute kokkukutsumise korda rikuti. Apellandid on seisukohal, et isegi kui kohus tuvastas, et osanike koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, oleks kohus pidanud tuvastama, kas A.Grumulaitis kiitis osanike koosolekute otsused tagantjärele heaks. Nimelt on ÄS § 1721 kohaselt koosolekul tehtud otsused tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Seega, kui kohus asus seisukohale, et A.Grumulaitise antud kinnituskirjad olid tagantjärele saadetud, oleks kohus pidanud igal juhul hindama, kas see tähendas ÄS § 1721 kohaselt osanike koosolekute otsuste heakskiitmist. Kohus ei ole andnud mingit hinnangut A.Grumulaitise kinnituskirjadele. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et A.Grumulaitis on nii kirjalike kinnitustega kui kohtuistungil antud ütlustega tegelikult väljendanud oma nõusolekut osanike koosolekul vastuvõetud otsuste suhtes. TsÜS § 113 kohaselt kehtivad tagantjärele heaks kiidetud otsused alates otsuse

tegemisest. A.Grumulaitise kinnituskirjad on tahteavaldused, mis anti osanike otsuste heakskiitmiseks. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on A.Grumulaitise kinnituskiri otsene tahteavaldus, millest sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. Kogenud ettevõtjana ei ole tõsiseltvõetav A.Grumulaitise väide, et ta ei teadnud, mis on sellise tahteavalduse andmise tagajärjed. Isegi kui A.Grumulaitis tõesti ei teadnud, mida kinnituskirjade andmine tähendab, oleks kohus pidanud analüüsima, kas A.Grumulaitis oli eksimuses kinnituskirjasid andes (TsÜS § 92) ja seega oleks kohus pidanud andma ka hinnangu apellantide väitele, et A.Grumulaitis ei ole oma tahteavaldust tagasi võtnud. Eksimuses isik peab TsÜS § 90 lg 1 kohaselt oma tahteavalduse tühistama. Vastav tahteavaldus tuleb TsÜS § 98 lg 1 kohaselt teha teatavaks teisele poolele. A.Grumulaitis ei ole T.Teastele saatnud ühtegi kirjalikku avaldust ega suuliselt kinnitanud, et ta oli kinnituskirjasid andes eksimuses. A.Grumulaitis ja T.Teaste suhtlesid edasi ka pärast kinnituskirjade andmist, samuti oli A.Grumulaitisele teada ja kättesaadav OÜ Vedlers majandusaasta aruanne, kust nähtusid osanike otsused. Sellest lähtuvalt on apellandid seisukohal, et kinnituskirjasid andes kaotas A.Grumulaitis tehingu tühistamise õiguse. TsÜS § 100 lg 1 kohaselt lõpeb tehingu tühistamise õigus, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik kinnitab tehingut. Järelikult oleks kohus pidanud osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tuvastamisel andma hinnangu A.Grumulaitis kinnituskirjadele ja apellantide väidetele, et A.Grumulaitis kiitis ÄS § 1721 kohaselt osanike koosolekute otsused heaks. Seda mitte tehes on kohus rikkunud TsMS § 438 lg-t 1, mille kohaselt peab kohus hindama igakülgselt kõiki asjaolusid. Kohus on leidnud, et kuna apellandid ei ole hagiavalduse resolutsioonis esitanud alusetu rikastumise nõuet, siis ei ole tal võimalik ka lepingute tühisuse tuvastamisel mõista alusetu rikastumise sätete alusel apellantidele välja hagiavalduses nõutut. Apellandid sellise seisukohaga ei nõustu. Apellandid esitasid hagi 800 000 krooni ja tekkinud ning tulevikus tekkivate viiviste väljamõistmiseks. Apellantide hagi ese oli selgelt väljendatud rahaline nõue, mida kohtul oli võimalik hagi aluseks olevatest asjaoludest lähtuvalt rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel. TsMS § 439 kohaselt ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Apellandid esitasid nõude 800 000 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Kui kohus oleks alusetu rikastumise sätete alusel apellantidele välja mõistnud 800 000 krooni, siis ta ei oleks haginõude piire ületanud. Hagi aluseks olevatest asjaoludest lähtuvalt oleks kohus saanud lahendada hageja nõude ka alusetu rikastumise sätete alusel. Seega ei oleks kohus rikkunud ka TsMS § 436 lg-t 4, mille kohaselt ei saa kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Apellandid on esile toonud asjaolud, mis võimaldanuks nende nõuet rahuldada ka muul õiguslikul alusel. Kohus on valesti leidnud, et apellantide hagi ese oli laenulepingust tulenev nõue. Apellandid esitasid nõude 800 000 krooni ja viivise väljanõudmiseks. Apellandid on sellega avaldanud selget tahet nõuda rahalise kohustuse täitmist sõltumata sellest, kas nõude aluseks on laenuleping või alusetu rikastumise sätted. Hagiavalduse resolutsioonis palusid apellandid välja mõista 800 000 krooni ja viivis, mis ei välista seda, et 800 000 krooni ja viivist ei võiks välja nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Kusjuures mõlemad pooled ei ole välistanud käesoleva tsiviilasja lahendamist alusetu rikastumise sätete alusel. Nii on vastustaja 14.04.2008 menetlusdokumendi p-s 4 analüüsinud alusetust rikastumisest tulenevat nõuet, millele apellandid on omakorda esitanud vastuväiteid 22.05.2008 menetlusdokumendi p-s 4. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja TsMS § 436 lg 4 kohaselt on kohtul endal õigus hinnata poolte õiguslikke väiteid ning vajadusel juhtida poolte tähelepanu õiguslike väidete ümberhindamise võimalustele. Kuivõrd kohus alusetust rikastumisest tulenevat nõuet ei käsitlenud, on kohus jätnud osaliselt apellantide nõude sisuliselt lahendamata. Seejuures on kohus ise tuvastanud, et poolte vahel puudus vaidlus, et raha kanti üle. Seega olid alusetu rikastumise eeldused täidetud ja kohus oleks saanud selle küsimuse lahendada lähtudes muuhulgas menetlusökonoomia põhimõttest. Pooltel ei ole

mõistlik alustada uue kohtumenetlusega kui nad on kõik tõendid ja asjaolud juba esitanud käesolevas menetluses. Kohtul oli kohustus lahendada poolte väited ja vastuväited, mis puudutavad Harju Maakohtu 06.12.2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-07-39057 kehtivust käesolevas tsiviilasjas ja apellantide väiteid, mis puudutavad ÄS § 158 lg-t 2. Seda põhjusel, et vastustaja esitas alusetust rikastumisest tuleneva nõude (dividendide tagasimakse) alusel tasaarvestusavalduse. TsMS § 457 lg 2 kohaselt on kohtul kohustus lahendada tasaarvestuse vastuväide, kui kostja on selle esitanud menetluses haginõude vastu. Kuna kohus oleks pidanud lahendama alusetust rikastumisest tuleneva nõude, siis oleks kohus pidanud andma ka hinnangu tasaarvestuse võimalikkuse kohta ja seeläbi hinnangu, kas Harju Maakohtu 06.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 2-07-39057 on käesolevas asjas kohaldatav. Vastustaja on tuginenud tasaarvestusnõude esitamisel sellele Harju Maakohtu otsusele. Apellandid on seisukohal, et Harju Maakohtu otsus nr 2-07-39057 ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Harju Maakohtu otsus nr 2-07-39057 põhineb hagi õigeksvõtul, kus sisuliselt ei arutatud OÜ Vedlers osanike koosolekute otsuste tühisust. Nimetatud kohtumenetluses osalesid UAB Gretsch-Unitas Baltic hagejana ja OÜ Vedlers kostjana, kusjuures pärast 10.08.2007 sõlmitud osade võõrandamise lepingut sai OÜ Vedlers osanikuks Gretsch-Unitas GmbH, kes on UAB Gretsch-Unitas Baltic emaettevõte. Sellega tekkis olukord, kus OÜ Vedlers osanike ringis oli küll kaks osanikku, kuid üks neist oli teise poolt täielikult kontrollitav. Kuna OÜ Vedlers osanike ringist olid teised osanikud, kes oleks võinud sisuliselt UAB GretschUnitas Baltic hagile vastu vaielda, lahkunud, siis oli UAB-l Gretsch-Unitas Baltic võimalik esitada hagi OÜ Vedlers (uue nimega G-U BKS Estonia OÜ) vastu nii, et endised osanikud ei saanud kohtumenetluses osaleda ja esitada tõendeid osanike koosolekute kokkukutsumise seaduslikkuse kohta. OÜ Vedlers endine juhatuse liige T.Teaste tegi kohtule avalduse ja palus end kaasata iseseisva nõudeta kolmanda isikuna OÜ Vedlers poolel, kuid nii OÜ Vedlers kui ka UAB GretschUnitas Baltic keeldusid teda menetlusse kaasamast. Samal ajal olid kohtumenetluse pooled teadlikud, et T.Teaste soovis kohtumenetluses osaleda sellepärast, et tal olid tõendid, mis kinnitasid 25.04.2007 ja 21.06.2007 koosolekute otsuste seaduslikkust. TsMS § 440 lõike 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kohus hagi õigeksvõtul asja sisuliselt ei aruta, siis on võimalik ka seaduslik osanike koosoleku otsus hagi õigeksvõtu kaudu tühiseks tunnistada, mida ka tsiviilasjas nr 2-07-39057 tehti. Sealjuures ei ole endistel osanikel enam võimalik kohtumenetluses osaleda, kuna nad on osanike ringist lahkunud ja seega ei ole enam puutumust osaühinguga. Seetõttu ei saa olla TsMS § 457 lg 5 (ÄS § 178 lg 5) mõte ka selline, et tühine otsus on tühine kõigi osanike suhtes sõltumata sellest, kas nad olid kohtumenetluse ajal osaühingu osanike ringis. Apellandid on seisukohal, et ÄS § 178 lg-t 5 ja TsMS § 457 lg-t 5 tuleb tõlgendada nii, et tühistav kohtuotsus saab kehtida ainult nende osanike suhtes, kes on kohtumenetluse alustamise hetkel osanikud. Kuna kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-07-39057 algatati pärast apellantide osade võõrandamist, siis ei saa see kehtida apellantide suhtes. ÄS § 178 lg 5 mõte on tagada kõigile osanikele, kes on kohtumenetluse ajal osaühingu osanikud, õigus osaleda kohtumenetluses. Kui osanik seda õigust ei kasuta, kehtib tema suhtes tühistav otsus, kuna see on vajalik äriühingu toimimiseks. Kui isik ei ole enam osaühingu osanik, siis tal ei ole võimalik osaleda kohtumenetluses ja seega ei saa ÄS § 178 lg 5 kehtida ka nende osanike suhtes, kes ei ole osaühingu osanikud. Vastupidise tõlgendamise korral läheks see vastuollu põhiseaduse §-dega 15 ja 24, mille mõtte kohaselt peab igaühel olema õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja esitada tõendeid ning argumente oma seisukohtade kaitsmiseks. Mõeldamatu on sellise olukorra tekkimine, kus osanike ringist lahkunud isikutel ei olegi võimalik oma õigusi kaitsta ja pärast osade võõrandamist võib ainukontrolli omandanud osanik hiljem pahauskselt tühistada varasemaid osanike koosoleku otsused.

Harju Maakohtu otsusega nr 2-07-39057 lõppenud kohtumenetluses ei tuvastatud sisuliselt hagi aluseks olevaid asjaolusid, endisi osanikke ei kaasatud menetlusse ja Vedlers OÜ on õigeksvõtva kohtuotsuse alusel esitanud mitmeid tagasinõudeõigusi endiste osanike vastu. Samal ajal ei võimaldata endistel osanikel oma seisukohti kaitsta. Seetõttu on apellandid seisukohal, et vastustaja on pahauskselt rikkunud osanike ringist lahkunud isikute õigusi ja käitunud hea usu vastaselt. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel käituda heas usus ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil. TsMS § 440 lg-t 1 ja § 457 lg-t 5 ei saa tõlgendada nii, et see võimaldaks Vedlers OÜ-l või Gretsch-Unitas Baltic esindajal A.Grumulaitisel oma õigusi kuritarvitada ja seeläbi rikuks oluliselt apellantide põhiõigusi ja vabadusi. Eeltoodust lähtuvalt ei ole käesolevas menetluses tõendatud, et vastustajal on tasaarvestusest tulenev nõue apellantide vastu. Kohus peab hindama, kas 25.04.2007 ja 21.06.2007 osanike koosolekute otsused on kehtivad. Kui kohus siiski leiab, et vastustaja osanike koosolekute otsused on tühised, siis on apellandid seisukohal, et tulenevalt ÄS § 158 lg-st 2 puudub vastustajal väljamakstud dividendide tagasinõudeõigus. Juhul, kui kohus tuvastab, et 21.06.2007 osanike koosoleku otsus on tühine, tuleb vastustaja tasaarvestusnõue jätta rahuldamata. Tulipmark OÜ, apellandid II ja III peaksid väljamakstud dividendid tagastama ainult juhul, kui nad teadsid või pidid teadma väljamaksete ebaseaduslikkusest. ÄS § 158 lg 2 eesmärk on kaitsta osanikke olukorra eest, kus osanike ringist lahkunud isikute vastu võidakse esitada dividendide tagasimaksmise nõue alusetult. Osanikel tekib ÄS § 158 lg 2 kohaselt tagasimaksekohustus ainult siis, kui nad teadsid või pidid teadma väljamaksete ebaseaduslikkusest. ÄS § 158 lg 2 sätestatud hoolsuskohustuse hindamisel tuleb lähtuda osanikult tavaliselt oodatavast hoolsusest, mille aluseks saab võtta muuhulgas analoogia Saksa õigusest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-103-08 p 20, mille kohaselt võib Eesti õiguse tõlgendamisel kasutada analoogiat teiste riikide õigusest ja kohtupraktikast). Saksa osaühingute seaduses [Gesetz betreffend die Gesellschaften mit beschrängter Haftung (GmbH-Gesetz)] on analoogselt ÄS § 158 lg-le 2 reguleeritud §-s 32 väljamaksete tagastamist. GmbH-Gesetz § 32 kohaselt ei kuulu tagasimaksmisele väljamaksed (dividendid), mis osanikud on saanud heauskselt. Sarnaselt ÄS § 157 lg-le 3 võib tagasimaksmist nõuda juhul, kui väljamaksed on tehtud osakapitali arvelt või kahjumi katmiseks mõeldud sissemaksetelt. Heausksuse kohta on § 32 kommentaarides öeldud, et osanik oli väljamakset saades heauskne siis, kui talle omast hoolsuskohustust arvestades ta ei teadnud, et kasumi jaotamise aruanne on tühine või vaidlustatav. ÄS § 157 lg 1 kohaselt võib osanikele teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud aastabilansi alusel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei tohi osanikele või aktsionäridele teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem osa- või aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Viimatinimetatud asjaolusid käesoleval juhul ei esinenud. Vastustaja osanikele tehti 08.08.2007 väljamakse audiitori kinnitatud majandusaasta aruande alusel ja võimalike väljamakstavate netodividendide piires. Kui majandusaasta aruanne on kinnitatud audiitori poolt, siis võisid kostja osanikud eeldada andmete õigsust ega pidanud neid andmeid üle kontrollima. Osanikele ei ole omane hoolsuskohustus kontrollida, kas osanike koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduses sätestatud kokkukutsumise korda. Seega lähtusid ka Tulipmark OÜ, apellandid II ja III väljamakseid saades seaduslikult koostatud ja vannutatud audiitori poolt kontrollitud majandusaasta aruandest. Vastustaja ei ole tõendanud, et Tulipmark OÜ, apellandid II ja III oleks teadlikud olnud väljamaksete ebaseaduslikkusest. Ka siin kehtib põhimõte, osanike otsuse tühisus ei tähenda

automaatselt seda, et osanikud olid teadlikud või pidid olema teadlikud väljamaksete ebaseaduslikkusest. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ja nende esindajad, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele osaliselt, so osas, millega jäeti hagi rahuldamata. Otsus vastuhagi rahuldamises on põhjendatud ja seaduslik. Maakohus tuvastas alljärgnevad olulised faktilised asjaolud: ● 08.08.2007 sõlmiti laenuleping OÜ Vedlers (ue ärinimega G-U BKS Estonia) ja tema osanike OÜ Tulipmark, A.Kuldmäe, T.Tallo vahel, mille kohaselt andsid laenajad OÜ-le Vedlers laenu järgmiselt: OÜ Tulipmark 400 000 krooni, T.Tallo 267 000 krooni, A.Kuldmäe 133 000 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli 31.12.2007. ●21.12.2007 OÜ Tulipmark loovutas laenulepingust tulenevad nõuded Viimsi Tööstuspark OÜ-le (loovutamise ajal ärinimi Männiku Metallitööstuse OÜ) ● Raha maksmise kohta summas 800 000 krooni on hagejad esitanud maksekorraldused. ●08.08.2007 OÜ Tulipmark, T.Tallo ja A.Kuldmäe ning OÜ Vedlers vahel on sõlmitud notariaalselt tõestatud kommertspandi seadmise leping, millega on seatud 08.08.2007 laenulepingu tagatisena OÜ Vedlers varale II järjekohale kommertspant järgmiselt: OÜ Tulipmark kasuks 520 000 krooni, T.Tallo kasuks 347 000 krooni, A.Kuldmäe kasuks 173 000 krooni. ● Kommertspandid on kantud Harju Maakohtu registriosakonna kommertspandiregistrisse. ●25.04.2007 ja 21.06.2007 võtsid kostja (eelmärgitud ajal ärinimi OÜ Vedlers) osanikud vastu otsused, mille puhul esimesel koosolekul valiti kostja juhatuse liikmeks T.Teaste, kes oli märgitud ajal kostja ühe osaniku OÜ Tulipmark juhatuse liige ja teisel koosolekul otsustati jaotada osanike vahel kasumit (2006. majandusaasta aruande lisa, osanikke 4). Mõlemalt koosolekult puudus üks osanik UAB Gretch-Unitas Baltic (Leedu poolne osanik. Nimetatud faktiliste asjaolude osas vaidlus puudub. Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas 08.08.2007 laenuleping on tühine või mitte ning kas UAB Gretch-Unitas Baltic oli teadlik osanike koosoleku toimumisest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et 08.08.2007 laenuleping on tühine, kuivõrd OÜ Vedlers juhatuse liikmena alla kirjutanud T.Teaste ei saanud äriühingu nimel laenulepingut sõlmida, kuivõrd ta ei olnud juhatuse liikmeks valitud seadusega ettenähtud korras. Maakohus on otsust nimetatud asjaolu osas põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub otsuses oleva seisukohaga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid seisukohti. Apellantide väide sellest, et OÜ Vedlers osanike üldkoosoleku 25.04.07, kus valiti juhatuse liikmeks Tarmo Teaste, kokkukutsumisel oli järgitud seaduses ette nähtud korda ning koosolekul mitteosalenud osanik UAB Gretsch-Unitas Baltic oli teadlik osanike koosolekust, ei leidnud tõendamist. Toimikus olevad tõendid ei võimalda asuda seisukohale, et eelnimetatud osanikku oli koosoleku toimumisest, selle päevakorrast eelnevalt informeeritud. Ka ei ilmne UAB Gretsch-Unitas Baltic heakskiit nimetatud osanike koosoleku otsusele. Maakohus on tõendeid nii UAB GretschUnitas Baltic koosoleku teavitamise, kui ka hilisema väidetava heakskiidu osas analüüsinud, sealjuures ka apellatsioonkaebuses märgitud kirjavahetust UAB Gretsch-Unitas Baltic esindaja A. Grumulaitisega. A. Grumulaitis kinnitas, et ta ei saanud kutset ei aprilli ega ka juuni 2007 osanike koosolekule (t.lk. 154-157). Antud tunnistaja ütlust ei suutnud hagejad ümber lükata.

Seega on kohus põhjendatult asunud seisukohale, et 25.04.2007 osanike koosoleku otsus on tühine. Kolleegium ei nõustu apellantidega selles, et kuivõrd T. Teaste oli kantud juhatuse liikmena äriregistrisse, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt oli kanne hagejate suhtes kehtiv. ÄS § 34 lg 2 järgi kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Hagejate näol on tegemist OÜ Vedlers osanikega. Kolleegium leiab, et ÄS § 34 lg 2 mõttes ei saa äriühingu osanikke käsitleda kolmandate isikutena ka laenulepingu sõlmimise korral. Seega ka nimetud väide ei võimalda lugeda laenulepingut kehtivaks. Kuivõrd laenuleping, mille tagamiseks seati kommertspandid, oli tühine, siis on maakohtu otsus seaduslik vastuhagi rahuldamise osas. Maakohus on vastuhagi rahuldamist põhjendanud, mistõttu kolleegium ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Kolleegium nõustub apellantidega selles, et hagejate nõue oli kostjalt 800 000 krooni väljamõistmiseks. Õige on, et hagiavalduses on hagejad tuginenud laenulepingule ning ei esitanud alternatiivset nõuet. Kostja esitas vastuväitena asjaolu, et laenuleping on tühine ning tal on tasaarvestusnõue alusetu rikastumise sätete alusel. Seega lähtudes kostja vastuväidetest, tasaarvestusavaldusest tulnuks juhtida hageja tähelepanu sellele, et ta on tuginenud kehtivale laenulepingule. Laenulepingu tühisuse korral tekib uus õiguslik olukord. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 28.10.2008 otsuses nr 3-2-1-80-08 juhtinud tähelepanu kohtu poolt selgituskohustuse täitmisele. Toimiku materjalidest ei ilmne, et seda oleks arutatud. Kolleegium nõustub apellantidega ka selles, et kui kohus jõudis järeldusele, et leping on tühine, kuid hagejate raha on kostja valduses, mille välja mõistmist nad nõuavad, siis tuli anda õiguslik hinnang sellele, kas esitatud asjaolude kohaselt on võimalik hagi rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel või mitte. Sel juhul tuli kohtul hinnata ka kostja tasaarvestusavaldust, milles paluti hageja nõue tasaarvestada kostja nõudega dividendi tagastamiseks. Kolleegium ei saa apellatsioonimenetluses teha uut otsust hagi osas, kuivõrd kostja on esitanud tasaarvestusavalduse. ÄS §158 lg 2 järgi, kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama. Samas paragrahvi lõike 2 järgi, kui osanik väljamakset saades ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest, võib väljamakse tagastamist nõuda üksnes juhul, kui see on vajalik osaühingu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Hagejad on kohtumenetluses väitnud, et nad ei ole dividende alusetult saanud. Seega tuleb kohtul nimetatud asjaolu välja selgitada, mida ei ole võimalik teha apellatsioonimenetluses ja tsiviilasi võla ja viiviste nõudes tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada uuel tsiviilasja läbivaatamisel.

Mare Merimaa

Ele Liiv

Imbi Sidok

Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 05 01 2011 otsusega nr 3-2-1-116-10

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.