Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
26. aprill 2010 kell 16:00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-85631
Tsiviilasi
Osaühingu TM hagi KOT vastu võla väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ TM (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Tamel T ; Hageja lepinguline esindaja Henrik K ; kostja KOT(isikukood XXX; elukoht XXX),; kostja seaduslik esindaja Helle T (isikukood XXX,
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
07. aprill 2010
Istungil osalenud isikud
hageja seaduslik esindaja T. T ja lepinguline esindaja H. Kirsimäe; kostja seaduslik esindaja Helle T .
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord
2-08-85631 Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Hageja nõue ja põhjendused Pooled sõlmisid 19.12.2007 eluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale tasu eest kasutamiseks korteriomandi Tallinnas XXX. Üürilepingu kohaselt pidi kostja tasuma üürilepingu eseme kasutamise eest tasu 7 000 krooni kuus. 15.05.2008 sõlmisid pooled kokkuleppe, millega lõpetati poolte vahel kehtinud üürileping. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tähtaegselt tasumata hagejale mai ja osaliselt juuni 2008. a üüriarved, üürivõlg kokku moodustab 7 914.55krooni. Kuna kostja on alla 18 aastane isik ja seega piiratud teovõimega, siis osaleb ta tsiviilkohtumenetluses läbi oma ema. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja seaduslik esindaja oma tütre tehingut heaks kiitnud. Hageja leiab, et kuna kostja õpib Tallinna Reaalkooli 11 klassis, keskkooli astmes, siis on ebamõistlik eeldada, et ta suudab keskkooli aktiivse õppetöö raames mingeid sissetulekuid omada ja seega on mõistlik eeldada, et rahalised vahendid igakuiselt summas 7 000 krooni, mis ta tasus hagejale, olid antud talle seadusliku esindaja poolt just üürilepingu esemeks oleva eluruumi kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb üürileping lugeda kehtivaks. Kostjal tekkis alates 2008. a maist hageja ees võlgnevus. Nimetatut tõendavad 01.05.2008 arve nr 280021 summas 7 000 krooni, maksetähtajaga 10.05.2008 ja 01.06.2008 arve nr 280028 summas 914.55 krooni, maksetähtajaga 10.06.2008. nimetatud arveid kostja tasunud ei ole, hageja on nõude täitmiseks pöördunud nii suuliselt kui kirjalikult kostja ja tema seadusliku esindaja poole, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole võlgnevust tasutud. Üürilepingu punkti 6.4. kohaselt on hagejal õigus üürilepingust tuleneva üüri ja muude tasumisele kuuluvate summade tähtpäevaks tasumata jätmise korral nõuda kostjalt viivist 0,15 % võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Seega leiab hageja, et seaduslik esindaja võlgneb hagejale üürilepingu punkti 10.1. alusel tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud viivisena 30.10.2008 seisuga 2 054.54 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale 9 969 krooni. Hageja on esitanud alternatiivse nõude. Juhul, kui kohus leiab, et üürileping on tühine, siis vastutab kostja hageja ees alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja leiab, et antud juhul on alusetult saadu käsitletav kui rahasumma, mis kostja peaks tasuma üürilepingu esemeks oleva eluruumi kasutamise eest hagejale, ehk eluruumi üürihinna väärtus. Hageja on seisukohal, et vastava summa arvestamisel tuleb lähtuda üürilepingus toodud üürihinnast, sest see vastab sellise eluruumi keskmisele üürihinnale vastavas piirkonnas. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista välja kostjalt põhivõlgnevus koos kõrvalnõuetega summas 9 969 krooni ja alternatiivnõudena mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus summas 7 914.55 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II Kostja vastuväited
2-08-85631 Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei nõustu väitega, et üürileping on kehtiv. Kostja on sündinud 08.06.1991 ja tema ainus seaduslik esindaja on ema Helle Tamm, kes ei ole andnud nõusolekut 19.12.2007 sõlmitud üürilepingu sõlmimiseks ega kiida seda ka tagantjärgi heaks. Kostja seaduslik esindaja ei ole andnud kostja käsutusse ligilähedasigi summasid, mis oleks kostjal võimaldanud üürilepingut sõlmida ega ole ka kolmandaid isikuid volitanud maksma üürilepingust tulenevate kulutuste eest. Kostja seaduslik esindaja ei olnud teadlik lepingu sõlmimisest ega selle eest tasumisest. Kostjal puudus vajadus üürida XXX korterit, sest kostja seaduslik esindaja oli isiklikult sõlminud 25.11.2007 üürilepingu XXX 2-toalise korteri kasutamiseks ja samast kuupäevast oli kostja ja kostja seaduslik esindaja seal, kuni tänaseni, elanud. Korteri üürimine sai võimalikuks tänu P. V lubadusele toetada kostja õpinguid , tasudes tema korteri üüri Tallinnas alates 2007. a sügisest, sest kostja ja tema seaduslik esindaja elasid seni XXX. P. V tutvus kostja seadusliku esindaja valikuga XXXeluruumi kasuks peale mida kostja seaduslik esindaja sõlmis üürilepingu. Kostja seaduslikul esindajal ei oleks olnud mingeid rahalisi vahendeid lasta kostjal üürida veel ka XXX korter samal ajal, kui ta tasub XXXkorteri üüri ja kostja kolimisel teise kohta ähvardas kostja seaduslikku esindajat võimetus XXX korterit üleval pidada. Lisaks oli kostjal emalik huvi elada koos oma alaealise tütrega. Kui kostja teatas 2007. a detsembri lõpus, et elab nüüd mujal, oli kostja seaduslik esindaja šokis. Kostja ei täpsustanud, kus, kellega ja millise lepingu alusel ning mis elamine maksab. Juriidilise lepingu olemasolu kinnisvara tehinguks alaealisega kostja seaduslik esindaja välistas. P. V viibis lepingu sõlmimise juures ja kuna tal on teine perekonnanimi, siis oleks lepingule heakskiidu küsimine olnud tavapärane toiming. Kostja on üürilepingu alusel tasunud üüri osaliselt, teise poole üürist on tasunud kaasüüriline AT. 01.02.2008 toimus XXX korteris tulekahju. Korteris olid tugevad tahmakahjustused, kustutusvee kahjustused, osaliselt oli hävinud köögimööbel. Juhtum registreeriti politseis. Korter muutus kasutamiskõlbmatuks ja omanik asus kindlustusandjaga läbirääkimisi pidama kahju hüvitamiseks. Kostjale asenduspinda ei pakutud. Kostja ja tema sõbranna A kolisid kostja seadusliku esindaja juurde XXX, kust A lahkus 01.05.2008. XXX korteri remont venis ja korter oli veel 15. aprillil elamiskõlbmatu, mistõttu kostja esitas 01.05.2008 avalduse omanikule sooviga leping lõpetada, millega omanik ka nõustus. Kostja seaduslik esindaja palub lugeda üürileping tühiseks ja jätta hagi rahuldamata.
III Kohtuistung 07.04.2009 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja seaduslik esindaja vaidles hagile vastu.
IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
2-08-85631 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 11 lg 1 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1027 sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga üürilepingu, millest tulenevad kohustused on kostjal täitmata, hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus koos viivistega summas 9 969 krooni. Kostja seaduslik esindaja vaidleb hagile vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 08.06.1991 sündinud kostja oli 19.12.2007 üürilepingu sõlmimise ajal alaealine. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et vaidlusaluse eluruumi eest on üür tasutud kuni eluruumis toimunud põlenguni 01.02.2008. Hageja on leidnud, et kostja seaduslik esindaja on kostja poolt sõlmitud üürilepingu heaks kiitnud, kuna on heaks kiitnud detsembris 2007. a kuni veebruar 2008. a kostja poolt kantud üüri- ja teiste arvete tasumise. Kostja seaduslik esindaja vaidleb sellele vastu ja leiab, et tunnistades, et kostja on üürilepingu esemeks olnud eluruumi kasutanud ja kohustatud selle aja eest üüri maksma, kuid nimetatut ei saa käsitleda temapoolse üürilepingu heakskiitmisena. Kohus leiab, et kostja seaduslik esindaja ei ole tulenevalt TsÜS § 11 lg 1 heaks kiitnud alaealise kostja poolt 19.12.2007 sõlmitud üürilepingut. Kostja seadusliku esindaja poolt üürilepingust tulenevate kohustuste tunnistamine perioodi eest, millal kostja kasutas vaidlusalust eluruumi, tuleb käsitleda kostja seadusliku esindaja kinnitust asjaolule, et tulenevalt TsÜS § 84 lg 1 tuleb tühise tehingu korral pooltel tehingu alusel saadu tagastada. Hageja leiab, et üürileping ei ole tühine, vaatamata asjaolule, et üürileping on sõlmitud alaealise kostjaga, kuna kostja täitis tulenevalt TsÜS § 11 lg 3 p 2 üürilepingut vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Kostja seaduslik esindaja on nimetatud asjaolule vastu vaielnud, kuna temal kostja ainsa seadusliku esindajana puudusid rahalised vahendid lisaks oma igapäevase eluruumi üüri tasumisele tasuda üüri ka kostja poolt üüritud korteri eest ja seega puudusid tal ka vahendid kostjale selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks vahendite andmiseks. Kostja seaduslik esindaja on selgitanud, et ta ei ole andnud kolmandatele isikutele nõusolekut kostjale XXXkorteri üürimiseks vahendite andmiseks. Kohus leiab, et hageja väide selle kohta, et kostja täitis üürilepingut vahenditega, mida talle selleks otstarbeks andis kostja seaduslik esindaja on tõendatud kostja pangaväljavõtetega, ei ole õige. Pangaväljavõte ei tõenda asjaolu, et sellelt üle kantud raha on kostjale antud üüri maksmise otstarbeks või kostja seadusliku esindaja või tema nõusolekul kolmanda isiku poolt vabaks kasutamiseks. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja seaduslik esindaja on vastu vaielnud, et on andud kostjale vahendeid üüri maksmise otstarbel või vabaks kasutamiseks või on andnud selleks nõusoleku kolmandale isikule ning hageja ei ole seda asjaolu muude tõenditega tõendanud,
2-08-85631 samuti ei ole eluruumi üürimine tehinguks, mida alaealine võiks vabade vahendite arvelt teha, siis ei ole tõendatud, et kostja poolt sõlmitud tehing on tulenevalt TsÜS § 11 lg 3 p 2 kehtiv. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja sõlmis alaealisega üürilepingu, milleks puudus kostja seadusliku esindaja nõusolek või hilisem heakskiit ning kostja seaduslik esindaja ei ole andnud kostjale üürilepingu täitmiseks vahendeid ega vabasid vahendeid, samuti nõusolekut kolmandale isikule vabade vahendite andmiseks, siis on poolte vahel 19.12.2007 sõlmitud üürileping tühine. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue üürilepingust tuleneva võlgnevuse ja viiviste eest kokku summas 9 969 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Hageja on esitanud alternatiivse nõudena kostjalt alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 7 914.55 krooni. Hageja leiab, et kostja kasutas hagejale kuuluvat eluruumi märtsis ja aprillis 2008. a ja jättis selle eest tasumata. Hageja leiab, et antud juhul on alusetult saadu käsitletav kui rahasumma, mis kostja peaks tasuma üürilepingu esemeks oleva eluruumi kasutamise eest hagejale ehk eluruumi üürihinna väärtus. Hageja on seisukohal, et vastava summa arvestamisel tuleb lähtuda üürilepingus toodud üürihinnast, sest see vastab sellise eluruumi keskmisele üürihinnale vastavas piirkonnas. Kostja seaduslik esindaja on nimetatud nõudele vastu vaielnud, leides, et kostja ei kasutanud pärast põlengut üüripinda, vaid elas tema poolt üüritud eluruumis XXX tänavas. Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue tuleb rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas pärast vaidlusaluses eluruumis 01.02.2008 toimunud põlengut asenduseluruumi. Asenduseluruumi kasutamise kohta puudub kirjalik üürileping, samuti puudub poolte kirjalik kokkulepe selle kohta, et kostja kasutusse anti asenduseluruum asukohaga XXX . Poolte elektroonilisest kirjavahetusest nähtub, et kostja on pöördunud hageja poole ja teatanud, et tal pole XXX korteris võimalik elada (tl 34, 35 pöördel). Samuti nähtub hageja esitatud arvetelt (tl 15, 16), et arved on esitatud eluruumi XXX eest, mitte XXX eluruumi kasutamise eest. Ka on kostja seaduslik esindaja esitanud kohtule tõendina XXX eluruumi üürimiseks sõlmitud lepingu, millest nähtub, et eluruumi kasutab kostja ja kostja seaduslik esindaja (tl 32). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas pärast vaidlusaluses eluruumi 01.02.2008 toimunud põlengut asenduskorterit asukohaga XXX ja seega pole kostja alusetult rikastunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja alternatiivne nõue rahuldamata jätta. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.