2-09-51497/12 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord OÜ Biar Ehitus võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. OÜ Willemson võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 24. juulil 2008 töövõtuleping nr 24/07/08. Kostja on jätnud hageja poolt esitatud arvete (25.08.2008 arve nr 23, 09.09.2008 arve nr 25) alusel töö eest täies ulatuses tasumata. Neil asjaoludel nõuab OÜ Biar Ehitus hagis OÜ Willemson vastu VÕS §de 100; 101 lg 1 p 1, p 6; 158 lg 1; 113 lg 1; 635 lg 1; 637 lg 3 alusel põhivõlgnevuse 52 936,98 krooni, leppetrahvi 5293,70 krooni ja seisuga 02.10.2009 viivise 5168,70 krooni ja edaspidi alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, so 03.10.2009, viivise tasumata põhisummalt ja leppetrahvilt väljamõistmist VÕS § 113 sätestatud määras iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest kuni nõuetekohase täitmiseni. Hageja loobus kohtuistungil leppetrahvi 5293,70 krooni nõudest. Kostja vastuväited Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kostja kohtukutse on kätte toimetatud tema esindajale vandeadvokaat Leanika Tammele 03.03.2010 (tl 56). Kostja esindaja on kohtule teatanud, et tema esindusõigus on lõppenud ja ta on teavitanud OÜ Lavaco juhatust kohtuistungi toimumise ajast. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjusest. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 413 lg 1 ja lg 3 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule 24.07.2008 töövõtulepingu, hinnapakkumise, arve nr 023, teostatud tööde akti, arve nr 025, teostatud tööde akti, võlanõuded, e-kirjad (tl 9-21).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt põhinõudelt välja mõista viivis 09.09.2008-06.10.2008 499,98 krooni (59 250,75 krooni × 11% × 28 päeva/365 päeva), 07.10.2008-09.10.2008 35,49 krooni (39 250,75 krooni × 11% × 3 päeva/365 päeva), 10.10.2008-09.12.2008 973,17 krooni (52 936,98 krooni × 11% × 61 päeva/365 päeva), 10.12.2008-30.06.2009 2796,96 krooni (52 936,98 krooni × 9,50% × 203 päeva/365 päeva) ja 01.07.2009-23.04.2010 3445,98 krooni (52 936,98 krooni × 8% × 297 päeva/365 päeva), kokku 7751,58 krooni. Hageja taotlusel ja TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt välja mõista täiendav viivis alates 24.04.2010 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) kuni põhinõude 52 936,98 krooni täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 52 936,98 krooni, viivis 7751,58 krooni ja alates 24.04.2010 viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis (so sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega) kokku mitte suuremas summas kui põhinõue. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~90% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.