2-09-23725
Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja
Kohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Maili Tartu
Hagi õigeksvõtmisel
23. aprill 2010.a., Pärnu
põhineva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 2-09-23725
Tsiviilasja number
53 419.21 krooni
Tsiviilasja hind Tsiviilasi
Swedbank AS hagi H. P. vastu 53 419.21 krooni ning intressi ja viivise nõudmiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, hageja lepinguline esindaja Silva Kark, asukoht Rakvere 5, Jõhvi. Kostja: H.P.
Juhindudes TsMS § 436 lg 1, § 440 lg 1, § 442 , § 468 lg 3, § 632 lg 1, § 445 lg 1.
Rahuldada hagi. Tühistada Pärnu Maakohtu 10.12.2009.a maksekäsu määrus, millega nõuti sisse ja kohustati H. P. tasuma Swedbank AS-le H. P. poolt maksekäsu kiirmenetluses tunnustatud nõue summas 1 (4)
2-09-23725 53 419.21 krooni ja riigilõiv 1602.58 krooni. Välja mõista H. P.t, 13.06.2008 sõlmitud laenulepingust nr 08084818-W, 61 445.06 krooni (põhivõlg 53 419.21 krooni, intress 5047.66 krooni ja seisuga 08.01.2010.a sissenõutavaks muutunud põhiosa viivis 2978.19 krooni) Swedbank AS kasuks. Välja mõista H. P. viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 09.01.2010.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses AS Swedbank kasuks. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kostja H. P. kanda. Välja mõista H. P. riigilõiv summas 8500.- krooni AS Swedbank kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu õiguslik põhjendus. 2 (4)
2-09-23725 Hageja esitas 22.05.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu põhivõla summas 53 419.21 krooni ja kõrvalnõuete 5226 krooni tasumiseks. Kostjale tehti 27.05.2009.a makseettepanek, mis toimetati talle kätte 08.06.2009. 17.06.2009.a esitas võlgnik kohtule vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. Vastuväites tunnistas võlgnik nõuet summas 53 419.21 kr, ei tunnustanud aga kõrvalnõudeid. Pärnu Maakohus tegi 10.12.2009.a maksekäsu määruse nr 2-09-23725, millega nõuti sisse ja kohustati H. P. tasuma AS-le Swedbank tema poolt maksekäsu kiirmenetluses tunnustatud nõue summas 53 419.21 krooni ja riigilõiv 1602.58 krooni. 10.12.2009.a määrusega kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse vaidlustatud nõude osas ja määras jätkata asja menetlemist hagimenetluses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1, seoses võlgniku poolt makseettepanekule vastuväite õigeaegse esitamisega, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses. Tsiviilasja hagimenetluse üle tuleku hetkel kehtinud (AS Swedbank oli kohustatud esitama nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis vastavalt kohtu 15.12.2009.a määrusele) Kehtinud TsMS § 489 lg 2 kohaselt kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas. Kui asi lahendatakse hiljem hagimenetluses, vaatab kohus asja läbi ka sissenõutud osas ja tühistab selles ulatuses hiljem maksekäsu määruse. Hagiavalduse kohaslet sõlmisid 13.06.2008 AS Hansapank ja H. laenulepingu nr 08084818-W summas 57 710,16 krooni, intressimääraga 22% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.06.2013.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12.kuupäeval summas 1605,35 krooni. Kostja on kohustatud tasuma laenult intressi alates laenu väljastamisest kuni lepingu ülesütlemiseni seoses võlgnevusega. Viivise tasumise kohustus tuleb lepingust kui ka VÕS sätetest. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 12.01.2009. Alates 12.01.2009 kuni 12.04.2009 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 4 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 30.03.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 14.04.2009 ja hoiatas juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. 12.05.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgneyusega ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 08.01.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus vaidlustatud osas hageja ees kokku 61 445,06 krooni s.h. põhiosa 53 419,21 kr, intress 5047,66 kr ajavahemiku 12.01.200912.05.2009 eest ja põhiosa viivis 2978,19 kr ajavahemiku 12.01.2009-08.01.2010 eest. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt viivis protsendina põhinõudelt (53 419,21 Eesti krooni) alates 09.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Hageja nõue põhineb VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1, § 396 lg 1. Kostja 18.02.2010.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavaldusele lisatud tõenditest selgub, et kostja kohtuväliselt nõudele tasuda võlg ei ole
3 (4)
2-09-23725 reageerinud, millega põhjustas hageja pöördumise kohtusse. Samuti ei ole kostja hagi kohe õigeks võtnud. Seega menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. AS Swedbank poolt asjas kantud menetluskuludeks on: riigilõiv 8500.- krooni. Hageja nõuab, et kostja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 2 alusel on selline hageja nõue õigustatud.
Maili Tartu Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.