Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-41650

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohus 15.02.2010.a määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis Swedbank AS nõude J Š vastu üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 03.03.2010.a esitas Swedbank AS kohtule hagiavalduse J Š vastu, mille kohus 05.03.2010 määrusega võttis menetlusse. Kostja 30.03.2010.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistas hagi, kuid palus kaaluda võimalust, et ta tasub võlgnevuse osade kaupa summas 200 krooni kuus. Hageja 09.04.2010.a kirjalikus seisukohas palus teha õigeksvõtul põhineva otsuse, kuna hageja tunnistas võlgnevust. Hageja on arvamusel, et asja lahendamine kompromissiga kostja poolt pakutud tingimustel 200 krooni kuus ei ole mõistlik. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kirjalikus vastuses hagi õigeks ning sel alusel kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 102 sätestab võlgniku kohustuse teatama võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aasta. Lk 2 / 3

2-09-41650 Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja taotleb menetluskulude summas 6845,65 krooni kostjalt väljamõistmist, seal hulgas 845,65 krooni maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 6000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt riigilõiv hagilt hinnaga 27743,30 krooni tasutakse riigilõiv 6000 krooni. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Seega hagiavalduse kohtule esitamisel pidi hageja maksma täiendavalt riigilõivu summas 5454,35 krooni. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks riigilõiv 6000 krooni Enam tasutud riigilõivu tagastamiseks on hagejal õigus esitada taotlus kooskõlas TsMS § 150 lg 4. TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.