2.Välja mõista MT MJ kasuks tagatisraha ja intressi kokku 6322 krooni ning viivist perioodi 17.07.2009-31.07.2009 eest 19,80 krooni ning alates 01.08.2009 viivist VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras põhivõlalt 6 000 kroonilt kuni selle nõude rahuldamiseni.
3.Välja mõista MT MJ kasuks menetluskulude katteks riigilõivu 1 200 krooni.
4.Jätta rahuldamata MT vastuhagi MJ vastu üürivõla saamiseks 4 611,33 krooni ning MT menetluskulud hagis ja vastuhagis tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse MJ hagi nõue, põhjendused, vastuväited vastuhagile
1.Hageja palub kostjalt välja mõista tagatisraha 6 000 krooni ning sellelt pangas hoiuselt kogunenud intressid 322 krooni ning hagi esitamise ajaks 31.07.2009 viivist 21 krooni ja edaspidiselt viivist 8% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid 06.05.2008 Xxx/Xxx, Tallinn asuva eluruumi üürilepingu 1 aastaks. Hageja maksis tagatisraha kostjale 6 000 krooni, mille viimane hoiustas üheks aastaks Swedbank AS-is vastavalt ja sellelt arvestatakse pangeintresse.
3.27.04.2009 teavitas hageja kostjat, et ta tagastab eluruumi seoses lepingu lõppemisega. Pooled koostasid 05.05.2009 akti eluruumi tagastamise kohta. 05.05.2009 tagastas ta kostjale korteri võtmed. Kostja ei ole tagatisraha tagastanud, ehkki VÕS § 308 lg 3 alusel tuleb see tagastada. Kostja leidis, et leping on tähtajatu ja ning 01.07.2009 esitas hagejale tasaarvestusavalduse tagatisraha ulatuses. Hageja ei ole sellega nõus, leping lõppes tähtaja möödumisel ja selle tõttu esitas hageja 06.07.2009 kostjale kirjaliku nõude tagatisraha tagastamiseks ja intresside saamiseks, andis pangakonto numbri ning tähtaja 10 päeva ülekande tegemiseks, kuid seisuga 17.07.2009 ei ole hageja raha ega intresse tagasi saanud.
4.M. J M. T vastuhagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud vastuhageja kanda. Tema e-kiri 03.03.2009 on esitatud mõttevahetusena tollel hetkel kehtinud tähtajalise lepingu pikendamise osas ja e-kirjavahetusena ei sõlmitud tähtajatut lepingut. Tegemist on katsega astuda läbirääkimistesse. Selle e- kirja sisu oli ebapiisav, et lugeda seda pakkumuseks. M. J soovis üürisummat vähendada 1/3, mis tähendanuks 3 667 krooni mitte 4 000 krooni. Isegi kui e- kirjas sisalduvat pidada pakkumuseks, siis sellele peaks järgnema M. T tingimustega aktsept ja kui selles on lisandunud uusi tingimusi, ei ole leping sõlmitud. M. T soovis üüri 4 000 krooni, mis tähendab, et ta pole aktsepteerinud väidetavat pakkumust. M. J ei ole ka M. T e- kirjale 20.3.2009 oma nõustumust saatnud. Vaikimist ei saa lugeda nõustumiseks. M. J soovis tutvuda ka üüritulul valitsevate teiste tingimustega. M. J 27.04.2009 e- kiri vastaspoolele tähendas mitte soovi jätkata kehtivat üürilepingut. M. J ei pea võimalikuks, et poolte üürisuhe on kirjalikult vormistamata. Seda, et tegemist on uue tähtajalise üürilepinguga, väitis vastaspool alles siis, kui M. J teavitas ekirjaga 27.04.2009 enda väljakolimisest. Kuna uut lepingut ei ole sõlmitud, ei ole kohustust üüri tasuda.
5.Tõendid : üürileping, eluruumi tagastamise akt, avaldus tagatisraha tagastamiseks, kostja avaldus raha tasaarveldamiseks enda seletus ärakuulamisel, tugines vastuhagi vastuväidetes kostja esitatud e-kirjavahetusele. MT vastuväited hagile, vastuhagi
6.M. T hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud vastaspoole kanda. Pooled sõlmisid üürilepingu 06.05.2008 Xxx/Xxx asuva korteri üürimiseks, lepingu p 2.1. järgi oli lepingu lõppemise tähtaeg 06.05.2009. M. J viidatud akti p 4 ei sätesta, et tegemist oleks eluruumi tagastamisega seose lepingu lõppemisega. M. J soovis jätkata üürilepingut oma e- kirjas 03.03.2009 üürileandjale ja esitas oma üürilepingu tingimused, pooled arutasid suuliselt uue tähtajatu lepinguga seotud üksikasju ja jõudsid kokkuleppele. M. T saatis 20.03.2009 teise poole pakkumust aktsepteeriva kirja ja selles kinnitas ta järgmise uue üürilepingu tingimusi, mis pidi hakkama kehtima 07. maist 2009 järgmistele tingimustel: tähtajatu, mille ülesütlemiseks tuleb järgida 3- kuuliust etteteatamistähtaega, üür 4 000 krooni kuus. Lisaks lepiti kokku, et pesumasina otsib M. J ise. Seega oli uus tähtajatu üürisuhe kokkulepitud ning sellele kostja e-kirjale ei vastanud hageja enam pärast 20.03.2009.
7.27.04.2009 teatas hageja enne tähtajalise üürilepingu 1- aastase tähtaja lõppu, et ei soovi üürisuhete jätkumist, vabandas lühikese etteteatamisetähtaja rikkumise eest.
8.Kostja arvates on e- kirjade vahetamisega sõlmitud uus üürileping pakkumise esitamisega ja sellega nõustumisega vastavate tahteavalduste vahetamise teel.
9.M. J ütles uue üürilepingu üles 27.04.2009 e- kirjaga ja rikkus VÕS § 312 lg 1 sätestatud 3kuulist etteteatamise tähtaega ja seega lõppes leping 3 kuu möödumisel 27.07.2009 . 2 (7)
10.M. Tl on õigus nõuda M. J üüri 07.05.2009-27.07.2009 eest vastavalt kokku 10 933,33 krooni (82 päeva eest, 4 000:30=133,33 krooni päevas). 01.07.2009 oli üürivõlg suurem kui tagatisraha ja intress. M. T tasaarvestas hageja tagatisraha nõude 6 000 krooni oma üürinõudega M. J vastu. Intress tagatisrahalt on 322 krooni ja selle tasaarvestas M. T kohtumenetluse ajal hageja M. J vastu. Kuna M. T tasaarvestas oma nõude M. J 6 322 kroonise nõude vastu, siis lõppesid selles tasaarvestuse ulatuses poolte nõuded teineteise vastu ja M. J viivisenõue on põhjendamatu. M. J võlgneb M. Tle 4 611,33 krooni, mille peab M. J M. T tasuma.
11.M. T palub välja mõista M. J M. T kasuks üürivõlg 4 611,33 krooni ja jätta menetluskulud vastaspoole kanda.
12.M. Tei nõustunud M. J vastuväidetega vastuhagile.
13.Tõendid: 03.03.2009 e-kiri M. T , M. T e-kiri M. J 20.03.3009, M. J e-kiri M. T 27.04.09, esindaja ärakuulatud. Kohtu põhjendused
14.Vaidlus puudus selles, et pooled sõlmisid üürilepingu 06.05.2008 Xxx/Xxx asuva korteri üürimiseks üheks aastaks vastavalt lepingu p 2.1, samuti ei ole vaidlust selles, et M. J vabastas üüritud korteri, andis selle valduse üle M. Tle ning samuti selles asuvad asjad ja korterivõtmed M. Tle üle 05.06.2009, mida kinnitab ka poolte poolt kohtule esitatud akt, mis on lepingu lisa. Samuti ei ole vaidlust selles, et pärast 05.06.2009 ei kasuta M. J Xxx/Xxx, Tallinn asuvat eluruumi.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas nad sõlmisid uue üürilepingu, mis pidi kehtima hakkama 07.06.2009 ja olema tähtajatu. Nimelt väitis M. T, et M. J tegi pakkumuse, millega M. T nõustus, M. J sellega ei nõustunud, lisasaks märkis, et kui temapoolne esitatud olekski pakkumus, ei ole M. T vastus vaadeldav nõustumusena, kuna see sisaldab teisi tingimusi, millega pole omalt poolt M. J nõustunud.
16.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe, lg 2 kohaselt pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.
17.VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendub pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumise andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 alusel on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 20 lg 2 järgi loetakse vaikimist nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, poolte vahelisest praktikast või nende tegevus-või kutsealal kehtivatest tavadest.
18.Seega vaatleb kohus seda, kas M. J poolt M. Tle 03.03.2009 saadetud e- kiri sisaldab piisavalt määratletud pakkumust.
19.Kohtule M. T esitatud ja M. J poolt talle 03.03.2009 saadetud e- kirjas (t lk 37) on M. J teatanud mõõturite andmed kõrvalkulude arvestuseks ning siis on märkinud järgmist:, „.. tahaks siiski initsieerida mõttevahetuse lepingu võimaliku pikendamise detailide osas (andmaks mõlemale osapoolele piisava ajalise reservi oma tegevuse planeerimisel). Minu tahe oleks üürilepingut jätkata, korter ja naabruskond on meelepärane, majarahvas tore ja 3 (7)
sõbralik. Siiski, arvestades ebakindlat majandusolukorda pean kriitilise pilguga üle vaatama kõik oma püsiväljaminekud ning kaaluma võimalikke alternatiive. Minu nägemus üürilepingu pikendamisest oleks järgmine: 1) uue lepingu sõlmime tähtajatult, ülesütlemise võimalusega (Tambet oskab siinkohal vast täpsustada, mida see etteteatamistähtaeg on, ma ei hakanud ise seadusesse kaevuma), 2) üürisummat vähendatakse kolmandiku võrra (üür koo majarahaga on ca 4,ooo). Sellised mõtted siis - äkki arutame kui veebruari asju arveldama tulen?“ M. Tvastas 20.03.2009 e- kirjaga järgmist: „Rääkisin T ning lepime kokku siis järgmistes üldtingimustes: 4 000 üür, tähtajatu leping 3- kuulise etteteatamistähtajaga ning pesumasina organiseerid ise. Viimase osas, kui oled selle välja valinud, anna mulle mõõtmed teada. Iseenesest peaks vähemalt laius ja läbimõõt momendil juba sobivad olema. Ma arvan, et töömehed kutsume siis kohale kui masin ostetud“.
20.Hinnates M. J 02.03.2009 e- kirja sisu, leiab kohus, et oma seisukoha edaspidise uue lepingu kohta on M. J koostanud tingivas kõneviisis, mis viitab eelkõige sündmuse tõenäosusele mitte kindlusele. Nimelt on ta väljendanud seda sõnadega „tahaks siiski initsieerida mõttevahetuse lepingu võimaliku pikendamise detailide osas.“ Ta on märkinud, et tema „tahe on jätkata üürisuhet“, ent samas seab selle kahtluse alla tulenevalt turusituatsioonist ning oma varanduslikust võimalusest. Eeltoodu viitab kohtu arvates sellele, et M. Jl ei olnud selget ettekujutust sellest, kas ta tegelikult saab olla teise poolega jätkuvalt üürilepinguga seotud ja uut lepingut sõlmida. Järgnevalt teatab ta ka oma tingimused, ent teeb seda nägemuse vormis ning tingivas kõneviisis „minu nägemus oleks“. Nägemuse kohaselt võiks üür olla 1/3 väiksem ja koos majarahaga ca 4 000 krooni, leping tähtajatu ja etteteatamistähtajaga, millest viimase osas tal täpset ettekujutust pole, lootes vastaspoole teadmistele. Samuti viitab ta e- kirjas sellele, et mõlemal poolel peaks olema ajaline reserv plaani koostamiseks. Ärakuulamisel (prot 25.01.2010 ja selle parandus 06.04.2010) seletas M. J, et neil olid vastaspoolega mõned jutuajamised, kuid ta ei ole leppinud vastaspoole tingimustega, et üür võiks olla 4 000 krooni, sest see võinuks olla 1/3 võrra väiksem eelmisest 5 500-st kroonist ning sellisel juhul 1/3 võrra vähendatu ei vasta 4 000-le kroonile. Seletuste kohaselt olid nad jätkuvalt läbirääkimiste faasis. M. T esindaja selgitas, et vestlus toimus poolte vahel 20.03.2009-20.04.2009 ja et selleks ajaks olid nad saavutanud kokkuleppe, et pärast tähtajalise üürilepingu lõppemist hakkab kehtima tähtajatu üürileping ja et hageja oli nõustununud sellega, et pole vaja uut kokkulepet nn paberile panna, millega oli M. J nõus. Lisaks selgitas, et vanad lepingu tingimused jäävad alles jne. Kõrvutades M. J seletusi tema 03.03.2009 saadetud e- kirja sisuga, siis 1) et e-kirjas andis oma nägemuse võimalikest lepingu tingimustest, samas oli ebakindel õigussuhete osas, teadmata milline võiks olla lepingu etteteatamistähtaeg ja et seda võiks teada teine pool, 2) et tema seletuste kohaselt olid nad jätkuvalt pärast 20.03.2009 läbirääkimistes, leiab kohus, et tema poolt 03.03.2009 e- kirjas avaldatu ei ole piisavalt määratletud ega väljenda tema tahet olla ettepanekule nõustumise andmise korral lepinguga õiguslikult seotud VÕS § 16 lg 1 järgi. Kohtu arvates tuleb nõustuda siin M. Jga, et tegemist on ettepanekuga asuda läbirääkimistesse. M. T e-kiri 20.03.2009 M. Jle, kus ta soovib leppida M. Jga kokku järgmistes tingimustes: et üürileping on tähtajatu, etteteatamistähtaeg 3 kuud ja üür 4 000 krooni ning lisaks et M. J organiseerib pesumasina ise, sisaldab kohtu arvates vägagi konkreetset ettepanekut selges vormis. Küll aga ei ole sisuliselt M. T pakutud üür 4 000 krooni see, mida M. J pidas omapoolses e- kirjas silmas ja mis pidi eelnevast üürist olema 1/3 väiksem ning koos majarahaga ca 4 000 krooni. Nimetatud M. T e- kirja sisu tähendab kohtu arvates M. T selgelt määratletud konkreetset pakkumust VÕS § 16 lg 1 tähenduses olla seotud viidatud tingimustel M. Jga lepinguliselt. Oma e- kirjas on M. Tviidanud soovile, mis väljendub viisil “lepime kokku siis järgmised tingimused...“ teha pakkumus M. Jle. Viide ekirjas pesumasinaga seotud küsimusele, kinnitab kohtu arvates M. J väidet sellest, et pooled olid pärast 03.03.2009 läbirääkimistes, mitte et M. J oleks teinud 03.03.2009 pakkumuse (VÕS § 16 lg 1) M. Tle ja et M. Toleks andnud 20.03.2009 sellele oma nõustumuse VÕS § 20 lg järgi. Nimetatu tähendab aga seda, et 20.03.2009 M. T pakkumus pidanuks saama M. 4 (7)
Jlt nõustumuse ning selles osas tuleb nõustuda M. Jga.
21.VÕS 51. peatüki sätetes ei ole reguleeritud, et ärisuhetes mitte olevate füüsiliste isikute vahel võiks eluruumi üürilepingu sõlmimisel toimuda selliselt, et ühe poole pakkumust lepingu sõlmimiseks aktsepteeritakse vaikimisi, st vaikimine loetakse nõustumuseks VÕS § 20 lg 2 järgi, mille tulemusel VÕS § 9 lg 1 alusel osutuks üürileping sõlmituks. Pooled ei olnud majandussuhtes /ärisuhetes. M. T esindaja selgitas, et M. J andis nõustumuse, ent seda ei ole M. J omaksvõtnud. Ühestki tõendist ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, et pakkumusele võib nõustumuse anda vaikides või tegevusetusega. Kohtule esitatud üürileping 06.05.2008 on sõlmitud poolte poolt kirjalikus vormis, sisaldab endas 14 – punktilist regulatsiooni koos alapunktidega lepingu esemest, poolte õigustest, kohustustest, tähtajast, jõustumisest, muutmisest ja selle korrast, teadete esitamise korras teineteisele ja tagatisrahaga seotud küsimustest, kulude arvestusest. Poolte-vaheline suhtlus toimus e- kirja teel. Seega oli poolte suhetes praktika selline, et nad vahetasid tahteavaldusi (sj pidi kirjalik olema lepingu muutmine, pikendamine jm) kirjalikus vormis; muud teated (andmed mõõturite kohta ja teated) esitati samuti kirjalikus vormis ning seega leiab kohus, et pooltevaheline suhtlemise vorm oli eelkõige aktiivne vastavaid tegusid tehes ning mitte ühtegi tõendit pole, mis kinnitaks, et nende suhtlemisel oleks nõustumist väljendatud vaikimisega või tegevusetusega. Seega nõustub kohus M. Jga, et kuivõrd M. J ei ole M. T 20.03.2009 esitatud pakkumusele aktiivselt nõustumust andnud, ei ole seda ka vaikimine ja vastamata jätmine. Et M. J oleks soovinud suulist üürilepingut sõlmida ja et ta oleks andnud sellele suulise nõustumuse, ei ole ühegi teise tõendiga M. T poolt tõendamist leidnud. Tema poolt 27.04.2009 tehtud e-kiri M. Tle (t lk 39) väljendab selget soovi mitte sõlmida üürilepingu pikendust. Nimelt ütles ta selles, et ta annab teada, et ta ei soovi sõlmida korteri üürilepingu pikendust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooled ei ole VÕS § 9 lg 1 tähenduses vahetanud tahteavaldusi ja seega pole piisavalt selge, et nad oleksid saavutanud kokkuleppe uue tähtajatu üürilepingu sõlmimises alates 07.05.2009. Eeltoodu tõttu ei ole pooltel ka alates 07.05.2009 üürilepingut, millest tekkiksid kummalegi poolele õigused ja kohustused kooskõlas VÕS § 8 lg 1, 2 ja § 271 ning et M. Jl oleks kohustus täita lepingut ning tasuda M. Tle 4 000 krooni kuus üüri alates 07.05.2009. Nimetatud põhjendustel ei ole ta rikkunud ka olematust lepingust tulenevaid kohustusi VÕS § 100 järgi (kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, viivitamine on kohustuse rikkumine) ja M. Tei saa kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2, § 271, § 101 lg 1 ja 108 lg 1 nõuda M. Jlt rahalise kohustuse täitmist- üüri tasumist. Seega ei ole põhjendatud ka tema väide sellest, et M. J on etteteatamistähtaega järgimata uue üürilepingu üles öelnud, kuna lepingut tegelikult ei sõlmitud, mida saanuks üles öelda.
22.VÕS § 197 lg 1 järgi võivad kaks isikut, kes on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, tasaarvestada oma nõude teise poole nõudega, kui tasaarvestaval poolel on oma kohustuse täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist; § 197 lg 2 alusel lõppevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas osas. VÕS § 198 alusel toimub tasaarvestuse tegemine avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 200 lg 4 alusel ei saa tasaarvestada nõuet, millele pool saab esitada vastuväidet.
23.Kohus tuvastas, et M. Tl ei ole õigust nõuda M. Jlt alates 07.05.2009 üüri (4 000 krooni kuus) ja sellele üürinõudele saab M. J esitada oma vastuväite, kuna tal ei ole sellist kohustust. Seega ei saanud M. Tvastavalt VÕS § 200 lg 4 ka oma üürinõuet 01.07.2009 tehtud avaldusega (t lk 10) M. J vastu 6 000 krooni ja kohtumenetluses (koos vastusega hagile) 322 krooni tasaarvestada M. J tagatisraha ja sellelt arvestatava intresside nõudega kokku 6 322 krooni. Seega ei ole lõppenud ka M. J nõue M. T vastu viimasepoolse tasaarvestusega vastavalt VÕS § 197 lg 2.
24.VÕS § 308 lg 3 alusel võib üürnik nõuda tagatis raha tagastamist, kui üürileandja ei ole 2 kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. VÕS § 308 lg 5 (7)
2 II lause kohaselt kuulub tagatisrahalt arvestatud pangaintress üürnikule. 06.05.2008 sõlmitud lepingu p 4.14 järgi on üürnikul õigus nõua tagatisraha ja sellelt arvestatud intressi tagastamist kui üürileandja pole 2 kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Kuna M. Tei ole nõuet üüri tasumiseks alates 07.05.2009, sest uut lepingut pole sõlmitud ning muid nõudeid ei ole ta M. J vastu esitanud 06.05.2008 sõlmitud üürilepingust, siis on M. Jl õigus nõuda M. Tlt nende vahel 06.05.2008 sõlmitud lepingu p 4.14 ja VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1, 108 lg 1 ja 308 lg 2,3 alusel kohustuse täimist - tagatisraha 6 000 krooni ja sellelt arvestatud intressi 322 krooni. Viimase suuruse üle vaidlus puudus. Ehkki pooled pole eluruumi tagastamise aktis (t lk 12 jj) viidanud lepingu lõppemise asjaoludele, ei olnud kahtluse alla asjaolu, et see leping on lõppenud, sest vaidlus käis vaid selle üle, kas poolte vahel on 07.05.2009 uus ja tähtajatu leping sõlmitud, mida M. Toleks justkui üles öelnud tähtaegu rikkudes. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et M. J hagi põhivõla osas on tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 6 322 krooni ulatuses, mis tuleb M. Tlt tema kasuks välja mõista ning M. T vastuhagi üürivõla nõudes 4 611,33 krooni on tõendamata ja põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Viivis
25.M. J palus viivise välja mõista alates 17.07.2009, mil ta palus ära tasuda tagatisraha, kuni 31.07.2009 vastavalt 21 krooni 15 päeva eest ja edasipidi viivise 8% aastas põhinõue tasumiseni. M. Tkohustuse sissenõutavaks muutumise tähtaega sisuliselt ei vaidlustanud, kuid leidis, et kuna ta on oma nõude tasaarvestanud, siis ei ole kohustust tasuda viivist. Kuna kohus leidis, et tasaarvestuseks puudus alus, on seega M. Jl õigus nõuda kooskõlas VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud ulatuses teise poole poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Lepingust ei nähtu, et üürnikul oleks õigus nõuda tagatisraha maksmisega viivitamisel lepingulist viivist. Viivis VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi on VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa põhirefinatseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01. juulit, kui seaduses või lepingus ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 järgi avaldab Eesti Pank selle määra Ametlikes Teadaannetes. Vastavalt Ametlikele Teadaannetele 31.12.2009 oli VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäär enne 01.01.2010 1 %, seega viivis oli 2009.a 8 % aastas; päevas teeb see 0,022%. VÕS 113 lg 6 alusel ei saa intressilt viivist nõuda, mistõttu saab viivist nõuda vaid tagatisrahalt 6 000 krooni, mitte sellelt arvestatavalt intressilt. Eeltoodu tõttu on viivis 17.07.2009- 31.07.2009 eest (15 päeva) vastavalt 19,80 krooni /0,022%x15x6000/ mitte 21 krooni nagu nõuab hageja. Seega on hageja viivisenõue osaliselt põhjendatud ja kostjalt tuleb viivis välja mõista perioodi eest 17.07.200931.07.2009 19,80 krooni.
26.TsMS § 367 järgi võib kohus välja mõista väljamõistetavalt võlalt välja mõista viivise protsendina. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt alates 01.08.2009 viivis väljamõistmisele 6000 kroonilt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras. Menetluskulud
27.TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulu selle poole kanda, kelle kahjuks otsus on tehtud. Hagi kuulus põhinõude osas rahuldamisele ja viivisenõue 94% ulatuses rahuldamisele, mis tähendas sisuliselt kogu nõude rahuldamist. Vastuhagi jäi rahuldamata. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib lihtmenetluse asjas kohus määrata kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. M. J palus välja mõista riigilõivu 1 200 krooni, teisi menetluskulusid ei esitanud. Eeltoodu tõttu tuleb TsMS § 163 lg 1 aluse M. Tlt M. J kasuks välja mõista 1200 krooni riigilõivu katteks ning M. T menetluskulud nii hagis kui põhihagis jäävad tema enda kanda
6 (7)
Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.