Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 19.04.2007 esitas Julia Bogdanova hagiavalduse Aino Noot`i vastu 611 800 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Fairmont Holding Inc (edaspidi laenuandja) ja kostja 17.06.1999 lepingu, mille järgi laenuandja andis kostjale laenu 611 800 krooni tähtajaga 01.08.2005. Vastavalt lepingu p-le 2 kohustus laenuandja üle kandma nimetatud summa kostja poolt märgitud kolmanda isiku, Arkaadia Halduse AS, arvelduskontole. 17.07.1999 laekus nimetatud summa Arkaadia Halduse AS-i arvelduskontole, millega laenuandja täitis oma kohustuse kostja ees. 12.09.1999 sõlmis laenuandja nõude loovutamise lepingu Julia Bogdanovaga, mille kohaselt tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevust täies ulatuses. 12.09.1999 teatas laenuandja kostjale, et nõudeõigus võlgnevuse suhtes tekkis hagejal. Hagejale teadaolevalt on lepingu originaalid lepingu osapoolte valduses. Hageja on kontakteerunud Fairmont Holdings Inc tollase volitatud esindaja Tarmo Noot`iga, kes kinnitas firma tegevuse lõppemist 2000. aastal ning et dokumendid on ettevõtte omanike valduses ja nende asukoha kohta tal teave puudub. 01.10.2006 pöördus hageja kostja poole ja nõudis kohustuse täitmist. Kostja ei ole käesoleva ajani kohustust täitnud, millega on tekitatud hageja väidetel talle materiaalset kahju summas 611 800 krooni. Hageja tugineb oma haginõudes VÕS §-dele 76, 100, 101, 164. Hageja nõue põhineb poolte vahel olnud võlakohustusel. Puudub vaidlus selles, et toimus rahaliste vahendite ülekandmine kostjale ning see asjaolu ei vaja tõendamist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole Aino Noot Tarmo Noodiga ega Fairmont Holdingsiga sõlminud 17.06.1999 laenulepingut ega muul alusel raha saanud. Laenuleping ning kostja allkiri laenulepingul on võltsitud. Tarmo Noot on toime pannud korduvalt arvukaid dokumendi võltsimisi. Tallinna Linnakohtu 16.08.2005 otsusega kriminaalasjas nr 1-1462/03 mõisteti Tarmo Noot süüdi ja karistati muuhulgas ka KarS §-s 344 lg 1 (dokumendi võltsimine, mille alusel on võimalik omandada õigusi), § 345 lg 1 (võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi) ja § 201 lg 2 p 1, 2 ja 3 sätestatud tegudes. Vastavalt Tarmo Noot ́iga saavutatud kokkuleppele hoidis A. Noot oma rahalisi vahendeid Fairmont Holding Inc kontol. 26.03.1999 kanti kostjale kuuluv 131 075,70 Saksa marka Season Resources kontolt nr 5005848791 (Unibank a/s) Fairmont Holding Inc kontole nr 10220002800010 Eesti Ühispangas (praegune SEB Pank). Ülekande aluseks ei olnud tehingut Fairmont Holdings Inciga, nimetatud summa oli kostja raha ja ei kuulunud Fairmont Holdings Inc-ile. 17.06.1999 tehti ülekanne Fairmont Holdings Inc kontolt summas 611 800 krooni Arkaadia Halduse AS-ile, mis võltsitud laenulepingu kohaselt pidi olema „laen“ kostjale. Tegelikult oli see kostja enda raha, mis kanti 14.06.1999 sõlmitud korteriomandi ostu-müügilepingu täitmiseks. Lepingu korteri ostmiseks sõlmis kostja 14.06.1999, hagiavalduse kohaselt väidetava „laenulepingu“ 17.06.1999. Mõistlikult käituv inimene ei sõlmi korteri ostu-müügilepingut enne, kui ta on kindel selles, et tal on olemas vahendid ostu rahastamiseks. Tarmo Noot võltsis „laenulepingu“ ja selleks pidi ta koostama näiliselt korrektse dokumendi, mis väidetavalt oli koostatud tema poolt väidetava sündmusega ajalises seoses. Kuna ülekanne Fairmont

2(9)

Holdings Inc kontolt tehti 17.06.1999, siis oligi see ainukeseks „pidepunktiks“ ning seepärast pandigi võltsitud lepingu kuupäevaks 17.06.1999, kuigi see ei sobi kokku asjade loogikaga. Kui „laenuleping“ oleks tõepoolest sõlmitud, siis on mõistlik eeldada, et mõistlik laenuandja küsib endale koopia tehingust, mida ta väidetavalt finantseerib. Kuna T. Noot `il puudusid andmed müügitehingu asjaolude kohta, sealhulgas ka kuupäeva kohta, siis ongi laenulepet seostatud ülekande kuupäevaga. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt 19.04.2007 esitatud hagiavalduses tugines hageja Fairmont Holding Inc ja kostja vahel 17.06.1999 sõlmitud laenulepingule (laenuleppele), mille kohaselt Fairmont Holding Inc andis kostjale laenu 611 800 krooni, tähtajaga 01.08.2005. Hageja esitas kohtule nõude aluseks oleva tõendina ähmase laenuleppe koopia, millel laenusaaja/kostja allkiri on peaaegu nähtamatu. Laenulepingu punkti p 2 kohaselt pidi laenuandja kandma laenusumma pangaülekandega laenusaaja eest Arkaadia Halduse AS arveldusarvele, tasudes laenusaaja poolt ostetud korteriomandi eest. Laenusumma ülekandmisega loeti laen saaduks. Kohtu hinnangul hageja esitatud ja tema nõuet põhistava tõendi, laenuleppe (koopia) sisu on üldsõnaline ja ebaloogiline. Kui kostja oleks Fairmont Holdings Inc-ilt saanud laenu 611 800 krooni ja soovis selle ülekandmist kolmanda isiku arvele (Arkaadia Halduse AS), siis pidanuks laenuleppe juurde kuuluma ka kostja kirjalik nõusolek või vastav leping, mida antud juhul ei ole. Laenuleppe p-s 2 on märgitud, et laenusummaga tasutakse kostja poolt ostetud korteriomandi eest, kuigi kostja oli juba kolm päeva varem, so 14.06.1999, sõlminud notariaalse korteriomandi ostu-müügi ja asjaõiguslepingu, milles olid täpsed andmed ostetava kinnisasja kohta, mille ostmiseks väidetavalt laen anti. Kohtu arvates ei ole selge, loogiline ja mõistlikult arusaadav, miks laenuandja, andes kostjale laenu ostetud korteriomandi finantseerimiseks, ei suutnud kolm päeva pärast Arkaadia Halduse AS-i ja kostja vahel sõlmitud notariaalse korteriomandi ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu olemasolu teha kindlaks ostetud korteriomandi kinnistusraamatus märgitud andmeid ja need laenulepingus fikseerida. Nimetatud fakt viitab asjaolule, et Fairmont Holding Inc volitatud esindaja Tarmo Noot ei olnud teadlik kostja ja Arkaadia Halduse AS-i vahel sõlmitud notariaalsest korteriomandi ostu-müügilepingust ega selle sisust. Kuna 17.06.1999 laenuleppe kohaselt oli laenuandjaks Fairmont Holding Inc, siis pidanuks firma antud laen kajastuma ka firma raamatupidamisdokumentides. Sellekohaseid tõendeid hageja kohtule esitanud ei ole. Kuna Fairmont Holding Inc volitatud isikuks oli Tarmo Noot, pidi volitatud isikul olema ka pädev volikiri firma nimel tehingute tegemiseks. Nimetatud tõendit hageja kohtule esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on märkimisväärne ka laenuleppe p 4, mille kohaselt laenuandjal on õigus laenuleppest tulenev nõue laenusaaja vastu igal ajal loovutada, teatades sellest 30 päeva jooksul kirjalikult laenusaajale, kuigi p 1 kohaselt oli laenu firmale tagastamise tähtaeg 01.08.2005. 12.09.1999 loovutab Fairmont Holding Inc oma nõude summas 611 800 krooni täies ulatuses 20 000 USD eest Julia Bogdanovale, kes pidi lepingu allakirjutamisest kahe kuu jooksul tasuma Fairmont Holding Inc-ile 20 000 USD-d. Hageja ei ole tõendanud nimetatud summa ülekandmist Fairmont Holding Inc arvele ega selle kajastamist firma raamatupidamisdokumentides. Seega pidanuks Fairmont Holding Inc poolt nõude loovutamise lepinguga nõude omandajale üle minema kõik 17.06.1999 laenuleppega seotud dokumendid; laenuleppe originaal, mis laenuleppe p 5 kohaselt on sõlmitud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris ja millest üks on laenuandjal, Fairmont Holding Inc volitatud isiku Tarmo Noodi kehtiv volikiri tehingu(te) tegemiseks firma nimel, Fairmont Holding Inc raamatupidamisdokumendid, mis kajastavad laenu andmist Aino Noodile ning peale laenuleppe omandamist pidi hageja kui laenu omandaja tasuma Fairmont Holding Inc-ile

3(9)

20 000 USD-d, mille tasumine pidanuks samuti kajastuma Fairmont Holding Inc raamatupidamisdokumentides ning mille tasumist hageja ei ole kohtule tõendanud. Hageja esitas kohtule Fairmont Holding Inc konto väljavõtte, mille kohaselt 17.06.1999 Fairmont Holding Inc kontolt kanti üle Arkaadia Halduse AS-i kontole 611 800 krooni. Ülekande selgitusse on märgitud registriosa nr 13878, kuid ei ole ühtegi viidet, et ülekanne on seotud kostjale firma Fairmont Holding Inc poolt antud laenuga. Kostja esitas kohtule Arkaadia Halduse AS-i ja kostja vahel 14.06.1999 sõlmitud notariaalse korteriomandi ostu-müügi lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel kostja ostis 611 800 krooni eest korteriomandi asukohaga Tallinn XXXXXXX XXX-X (registriosa nr XXXXX) ja eelnimetatud summa kohustus ostja viie pangapäeva jooksul kandma Arkaadia Halduse AS-i pangakontole. Nimetatud lepinguga kostja tõendab, et väidetava 17.06.1999 laenulepingu sõlmimiseks puudus tal igasugune vajadus, sest korteriomandi ostuleping oli sõlmitud 14.06.1999 ja sama päeva kinnistamisavalduse alusel esitatud kinnistusametile sissekandmiseks. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline ega veenev, et kostja kolm päeva peale notariaalse korteriomandi omandamise lepingu sõlmimist, kinnistamisavalduse esitamist kinnistusametile hakkas 17.06.1999 otsima rahalisi vahendeid ja sõlmima laenulepingut varasemalt tehtud tehingu finantseerimiseks. Aino Noot tõendas, et Unibank A/S kaudu kanti 31.03.1999 maksega nr 47244931-IIF SEASON RESOURCES kontolt Fairmont Holdings Inc kontole Eesti Ühispangas 130 010 Saksa marka, mis oli võrdväärne summaga 611 800 Eesti krooni. Kohus leidis, et laenulepingu koopiasse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd lepingule alla kirjutanud isik Tarmo Noot on süüdi mõistetud kriminaalasjas nr 1-1462/03 (jõustunud 18.01.2006). Nimetatud kohtuotsusest nähtuvalt Tarmo Noot on ajavahemikul 1997. augustist kuni 2002. novembrini toime pannud korduvalt arvukaid dokumendi võltsimisi, ja omandanud suuri rahasummasid, mille eest Tallinna Linnakohtu 16.08.2005 otsusega mõisteti ta süüdi ja karistati muuhulgas ka KarS § 344 lg 1 (dokumendi võltsimine, mille alusel on võimalik omandada õigusi), § 345 lg 1 (võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi) ja § 201 lg 2 p 1, 2 ja 3 sätestatud tegudes. Sellel perioodil toimus ka väidetava laenuleppe sõlmimine Aino Noodiga 611 8000 krooni laenu andmiseks kuueks aastaks ja 12.09.1999 väidetava laenulepingu alusel nõude loovutamine 20 000 USD eest 19. aastasele naisele, kes käesoleva ajani ei valda eesti keelt ja kellel puuduvad juriidilised teadmised, ning kes lootis tehingu pealt 100% juurde teenida, mida talle lubati nõude omandajana lepingule alla kirjutamisel. Kas Fairmont Holding Inc volitatud esindajale Tarmo Noodile 20 000 USD maksmist Magdaleena Haigla parklas autos tegelikult toimus, ei ole võimalik tõendada, kuna ühtegi tehingut kajastavat tõendit kohtule esitatud ei ole ning raha üleandmist ja vastuvõtmist tunnistajate ütlustega ei saa tõendada. Samuti ei ole esitatud Fairmont Holding Inc raamatupidamisdokumente, milledes 20 000 USD ülekandmine firma arvele on toimunud, sest väidetava laenu andjaks ja nõude loovutajaks ei ole mitte Tarmo Noot kui füüsiline isik, vaid kui Fairmont Holding Inc volitatud isik, kes peab volitusel tehtud tehingute järgi üle andma teda volitavale äriühingule. Seega ei ole tõendatud, milles seisnes hageja kahju ja kas ta üldse on väidetavat kahju saanud või mitte. Maakohus leidis, et hageja väited on tõendamata, et laenulepingu originaal on laenulepingu poolte valduses. Samuti ei ole kohtule veenev hageja väide, et kontakteerudes Fairmont Holdings Inc tollase volitatud esindajaga Tarmo Noot ́iga ei tea viimane midagi firmaga seotud dokumentidest kuna need on ettevõtte omanike valduses ja firma tegevus lõppes 2000. aastal. Antud menetluse ajal on hageja andnud Tarmo Noot `ile kolmel korral volikirja menetlustoimingute tegemiseks, kuigi kohtumenetluses on hageja esindajaks advokaat Vladimir Sadekov. Nimetatud fakt viitab hageja usalduslikule suhtele Tarmo Noot ́iga, kes on huvitatud antud asja menetlusest.

4(9)

Kohus leidis, et kostja poolt esitatud tõendid kaaluvad üle hageja väiteid ja viimase tõendeid. Kostja andis vande all seletuse, mille kohaselt on ta Tarmo Noot`i tädi ning sellest tulenevalt laskis kanda oma raha lähisugulase firma arvele. Ta ei ole teinud Fairmont Holdings Inc-iga ega Tarmo Noot ́iga ühtegi laenulepingut, kuna selleks puudus vajadus. Kostja töötas vabrikus M. 1972. aastast juhtivatel kohtadel ja on teeninud piisavalt hästi ning omas M.i aktsiaid. 1999. jaanuaris-veebruaris müüs aktsiad maha ja lasi saadud summa 131 010 Saksa marka kanda Taani Unipanka firma „Season Resources“ arvele. Tal oli plaanis eelnimetatud firma omanikega teha äri, kuid see ei õnnestunud. Seejärel andis ta suulise korralduse raha ülekandmiseks Fairmont Holdings Inc arvele, milleks eelnevalt oli tal Tarmo Noot ́iga kokkulepe. Tarmo Noot palus vaid passist notariaalset koopiat. Raha kanti üle 26.03.1999 „Season Resources“ poolt ja laekus 31.03.1999 Fairmont Holdings Inc arvele Eesti Ühispangas. Peale raha ülekandmist T.Noot firmasse ja passi koopia andmist Tarmo Noot enam ei soovinud kostjaga suhelda, ei vastanud kõnedele ega tahtnud kohtuda. Kostja otsustas kiiresti leida oma rahale rakenduse, sest kartis, et võib rahast ilma jääda. Kuigi kostjal oli korter olemas, otsustas ta parandada elamistingimusi ja ostis XXXXXXX XXX-X asuva korteri ning sõlmis 14.06.1999 korteri ostulepingu, misjärel palus Tarmo Noot ́il tasuda Arkaadia Halduse ASile. Kui kostjal ei oleks raha olnud, ei oleks ta ostnud korterit laenu raha eest, et parandada oma elamistingimusi, kuna tal oli korter olemas. Korteri ostis investeerimise eesmärgil. Kostja ei oleks kunagi läinud raha laenama väikesest firmast sellises summas (611 800 krooni), sellised laenulepingud tehakse notari juures. 2006. lõpul kostja suhted Tarmo Noodiga halvenesid. Peale seda saatis Tarmo Noot 28.09.2006 kostjale e-kirja teatega, et kostjal on temaga laenuleping, kostja on võlgu ning laenuleping on loovutatud ja see isik hakkab võlga välja nõudma. Kostja nõudis koheselt originaallepingu esitamist, kuna ei ole kellelegi võlgu ja sellega asi soikus. Tegelikult oli Tarmo Noot kostjale võlgu. Kuni 2006. septembrini lubas ta võla tagasi maksta, aga pettis ja valetas kogu aeg. Kuna Tarmo Noot on lähisugulane, siis soovis ta asju ajada heaga. Hageja andis vande all seletuse, mille kohaselt ta ostis laenulepingu endise elukaaslase K. L. tuttavalt Tarmo Noodilt 20 000 USD eest, millise summa andis talle tema endine elukaaslane eesmärgiga teenida laenulepingu ostmisest 100% juurde. Hageja maksis raha T.Noodile Magdaleena Haigla parklas autos. Laenulepingu originaali näidati talle autos ning anti ainult lepingu koopia. T. Noot seletas, et lepingu originaali võib ta nõuda Aino Noodilt, kui tekib vajadus. Pärast 01.08.2005 saatis ta ise Aino Noodile nõude loovutamise lepingu koopia ja laenulepingu koopia, millele kostja ei vastanud. Tunnistaja V. L., kes oli „Season Resources“ volitatud esindaja, ja võis käsutada arveldusarvet ja teostada volikirjas märgitud tegevust, ütlustega on tõendatud, et Aino Noot hoidis oma isiklikku raha 131 010 Saksa marka Taani pangas Unibank „Season Resources“ arvel. Aino Noot korraldusel tehti ülekanne „Season Resources“ arvelt Fairmont Holdings Inc kontole. Season Resources ei omanud mingeid ärilisi ega muid suhteid Fairmont Holdings Inc-iga ja eelnimetatud firma oli tunnistajale tundmatu. Kostja on menetluse algusest peale väitnud, et laenudokumendid on võltsitud ja laenukohustis sellega välistatud. See on sisuline vastuväide hagile. Kohtul ei ole alust kahelda kostja vande all antud seletuse usaldusväärsuses, kelle seletust kinnitavad tema esitatud tõendid ja tunnistaja V. L. ütlused. Hageja esitas 17.06.1999 laenulepingu ähmase koopia. Kohus leidis, et selle alusel ei ole laenulepingut võimalik tõendada ja muid tõendeid hageja ei ole esitanud. Seega hageja nõue kostjalt 611 800 krooni saamiseks ei ole tõendatud.

5(9)

Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada või saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse. Apellant leiab, et kohus rikkus protsessiõigusnorme tõenditele vale hinnangu andmisega, tuli valele järeldusele tuvastatud asjaolude alusel, samuti kohaldas valesti materiaalõigusnorme. Kohus ei arutanud kõiki hageja poolt esitatud argumente ega andnud neile õiguslikku hinnangut. Ekslik on kohtu seisukoht poolte vahel võlaõiguslike suhete puudumise kohta. Hageja esitas lepingu koopia, mida kohus nimetas ähmaseks. Kohtu argumentatsioon põhineb asjaolul, et esitatud laenulepingu sisu on ebaloogiline ja deklaratiivne. Kohus leiab, et kui kostja oleks soovinud üle kanda Arkaadia Halduse AS-ile raha 611 800 krooni, siis tal pidi olema kostja kirjalik nõusolek. Apellandile ei ole selge, millel põhineb kohtu selline järeldus. Kohus peab ebaloogiliseks asjaolu, et leping, kus raha saajaks oli märgitud Arkaadia Halduse AS, oli koostatud pärast korteri ostu-müügilepingu sõlmimist. Pooltel on õigus vabalt valida lepingu tingimusi, sealhulgas ka lepingu sõlmimise aega ning märkida poolte teisi kohustusi. Kui pooled valisid nimelt selle kuupäeva, siis nad juhindusid oma huvidest ja vajadustest. Kohus tuli järeldusele, et Tarmo Noot ei teadnud korteri ostu-müügilepingu sõlmimise päevast ja seetõttu on laenulepingul märgitud hilisem kuupäev, kui korteri ostu-müügilepingul. Apellant leiab, et nimetatud järeldus on ebaloogiline, sest kui T. Noot oleks tahtnud võltsida laenulepingut, oleks loogiline eeldada igasuguste kahtluste kõrvaldamist, sealhulgas ka neid, mis tekkisid kohtul. T. Noot oli raha ülekandmise kuupäevast teadlik, mis tuleneb arveldusarve väljavõttest raha ülekandmise kohta. T. Noot kui kogenud isik võis eeldada, et tavaliselt finantseerimine toimub varem. Termin „tavaliselt“ ei tähenda, et see on seaduslik nõue. Seetõttu kohtu viide loogilisusele ei oma seaduslikku põhjendust. Kohtul ei ole õigust panna hagejale süüks Tarmo Noot ́i käitumist, keda kohtus isegi üle ei kuulatud. Kostjal oleks olnud piisavalt aega väidetava võltsimiskahtlusega õiguskaitseorganitesse pöörduda. Kohtu argument, et on vaja esitada Fairmont Holdings Inc raamatupidamisdokumendid, ei oma mingit õiguslikku alust, ka ei ole kohus sellist määrust teinud. Sellist firmat enam ei eksisteeri ja Tarmo Noot ei olnud kohustatud hoidma kõiki dokumente, kuivõrd ei ole kindlaks tehtud isik, kes vastutas dokumentide hoidmise ja säilitamise eest. Apellandile ei ole selge, kuidas on vaidlus seotud raamatupidamisdokumentidega. Ka ei märgi kohus raamatupidamisdokumentide esitamise vajadust, kui Season Resourses kandis Fairmont Holdings Inc-i hoiule 130 010 Saksa marka. Apellant leiab, et kohtu argument raamatupidamisdokumentide puudumise kohta on ebaselge ja ebaloogiline ning sellel tehtud järeldus on ebaseaduslik. Apellandile on ebaselged kohtu argumendid, et hageja ei tõendanud 20 000 USD tasumist. Esitatud tõendiga on võimalik tõendada nimetatud asjaolu. Loogika sellest, et oli vaja esitada ka raamatupidamise läbikandmise dokumendid, ei oma midagi ühist tuvastatud asjaoludega. Dokument oli kohtule esitatud ja kohus ei saa seda mitte arvestada. Asjaolu, et Fairmont Holdings Inc ei esitanud hagejale kõiki vajalikke dokumente ei tähenda, et firma ei saanud anda kostjale 611 800 krooni. Kohus tuli järeldusele, et firma Season Resourses poolt ülekantud rahalised vahendid summas 130 010 Saksa marka anti Fairmont Holdings Inc-i hoiule, mida viimane tagastas, kandes need Arkaadia Halduse AS-ile.

6(9)

Kohus tuli järeldusele, et puudub alus mitte usaldada kostja ütlusi. Apellant leiab, et kohtu järeldus on ekslik. Kostja märgib, et palus Tarmo Noot ́il hoida tema raha. Apellandile jääb selgusetuks, kust on teada ja millega tõendatud, et 130 030 Saksa marka kuulus kostjale, aga mitte firmale Season Resourses ning kostja justkui andis korralduse üle kanda oma raha Fairmont Holdings Inc arvelduskontole. Kas selleks et tõendada raha kuulumist kostjale, piisab vaid tunnistaja ütlustest? Tunnistaja, Season Resourses allkirjaõiguslik isik, kelle ütlustele kohus toetub otsuse tegemisel, ütles istungil, et ta räägib seda, mida tal on palutud rääkida, keeldus vastamast hageja esindaja küsimustele ja hiljem keeldus üldse ütluste andmisest. Apellandile ei ole selge, miks kohus nõudis hagejalt teatud asjaolude tõendamist, kuid ei nõudnud seda kostjalt. Kui kohus nõuab Fairmont Holdings Inc raamatupidamise dokumentide esitamist, siis miks ta ei nõua dokumentide esitamist firmalt Season Resourses. Miks kohus seab kahtluse alla dokumentaalsed tõendid hageja poolt 20 000 USD tasumise kohta, kuid ei sea kahtluse alla tunnistaja suulisi ütlusi. Kui kostja kartis, et jääb rahast ilma, kuidas ta julges sõlmida lepingut Arkaadia Halduse AS-iga. Miks kostja poolt raha hoiustamislepingu või teiste kokkulepete puudumisel toetas kohus tema positsiooni, kuigi see jäi tõendamata. Kostja ei ole tõendanud endal vahendite olemasolu korteri soetamiseks, väidetavat tulu tekkimist aktsiate võõrandamisel. Apellandile ei ole selged kohtu argumendid ja kommentaarid hageja isiklike omaduste kohta, et ta on täisealine naisterahvas ning kuni käesoleva ajani ei valda eesti keelt. Hageja leiab, et ei pea valdama eesti keelt, et sõlmida tehinguid. Hageja selgitas, kust ta sai nimetatud rahasumma ja kes teda aitas. Apellandi arvates on kohtu järeldused selles osas ebaloogilised. Asjaolu, et Tarmo Noot on varem kohtulikult karistatud, ei tähenda, et ta ei saanud sõlmida Fairmont Holdings Inc esindajana tehinguid. Kui kohus tuleb järeldusele, et poolte vahel puudusid võlaõiguslikud suhted, siis peab kohus põhistama, mis siiski toimus poolte vahel. Otsusest tuleneb, et kohus võtab vastu kostja seisukoha ja leiab, et kostja ja Fairmont Holdings Inc vahel oli kokkulepe rahaliste vahendite hoiustamiseks ja nende ülekandmiseks Arkaadia Halduse AS-i arvelduskontole. Kuivõrd kostja seisukoht on vastuoluline ja ei ole tõendatud, leiab apellant, et kohtu järeldus selles osas on ekslik. Võlasuhte olemasolu poolte vahel on tõendatud laenulepingu koopia esitamisega, laenulepingu kohase laenusumma kostjale üleandmine on tõendatud kostja eest viimase poolt ostetud korteri eest tasumisega, mida tõendab ka selgitus laenusumma pangaülekande dokumendil, mis ühtib kostja ostetud registriasja numbriga. Kohus on jätnud eeltoodu otsuse tegemisel arvestamata ja tuginenud kostja tunnistaja suulistele ja tõendamata ütlustele vahendite kuulumisest kostjale. Kostja ei ole tõendanud endale kuuluvate vahendite olemasolu ja nende kasutamist korteri ostmiseks TsMS kohaselt. Kohus ei andnud hageja argumentidele õiguslikku hinnangut, et see võis olla alusetu rikastumine. Kui kohus otsuses ei leidnud võlaõigussuhte olemasolu poole vahel, siis oli vaja arutada küsimust, kuidas on võimalik seletada raha ülekandmist ühelt arvelt teisele ja kas see võis olla alusetuks rikastumiseks kostja poolt. Hageja tõstatas nimetatud küsimuse kohtuistungil, kuid kohus ei andnud hinnangut sellistele argumentidele. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt apellatsioonkaebuses väidetud materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse

7(9)

normide rikkumist. Maakohus analüüsis esitatud tõendeid ja nende põhjal jõudis järeldusele, et hageja nõue ei ole tõendatud. Maakohus on täitnud TsMS § 442 lg 8 sätestatud põhjendamiskohustuse nõude. TsMS § 232 lg 1 järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt TsMS 232 lg 1 rikkumist. Maakohus on tõendeid hinnanud kogumis ning sellest tulenevalt jõudis veendumisele, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, kuid peab vajalikuks otsuse põhjendavat osa täpsustada. Hageja tugines oma nõudes 12.09.1999 sõlmitud nõude loovutamise lepingule, mille kohaselt Fairmont Holdings Ins loovutas hagejale Aino Noot suhtes oleva rahalise nõude summas 611 800 krooni. Nõude aluseks oli laenuleping, mille kohaselt anti kostjale laenu XXXXXXX XX-X korteri ostmiseks. Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas Fairmont Holdings Ins oli nõue kostja vastu, mida sai hagejale loovutada.Nõude loovutamise lepingu sõlmise ajal kehtinud TsK § 216 lg 1 järgi nõude loovutamine kreeditori poolt teisele isikule on lubatud, kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga või kui nõue ei ole seotud kreeditori isiksusega. Õige on, et selleks ei ole vaja võlgniku nõusolekut. TsK § 217 lg1 järgi teisele isikule nõude loovutanud kreeditor on kohustatud temale üle andma nõudeõigust tõendavad dokumendid. Nõudeõigust tõendavate dokumentide saamine võimaldab uuel kreeditoril teostada oma nõuet võlgniku vastu. TsK § 219 järgi on võlgnikul õigus esitada uue kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, mis tal olid esialgse kreeditori vastu nõude loovutamisest teate saamise momendil. Samad põhimõtted on sätestatud võlaõigusseaduses (§ 164-172). Seega oli kostja õigustatud esitama vastuväite nõudeõiguse olemasolu kohta, millist õigust ongi kostja kasutanud ning on põhjendanud ning tõendanud oma vastuväidet. TsMS § 230 lg 1 sätestab poole kohustuse tõendada oma väiteid ja vastuväiteid. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei suutnud tõendada, et tal on tekkinud nõudeõigus kostja vastu tulenevalt 17.06.1999 laenuleppest. 12.09.1999 sõlmitud nõude loovutamise lepingu aluseks oleval laenuleppel olevad allkirjad ei ole loetavad. Hageja ei ole esitanud originaaldokumenti, mida oli ta õigustatud nõudma eelnevalt kreeditorilt. Võlasuhte olemasolu kostja ja Fairmont Holdings Ins vahel ei suutnud hageja tõendada. Kostja, andes seletuse vande all, kirjeldas üksikasjalikult, miks Fairmont Holdings Ins kandis kostjale kuuluva raha summas 611 800 krooni 17.06.1999 Arkaadia Halduse AS arvele. Vaidlus puudus selle üle, et Season Resources kandis 131 010 DEM-i Fairmont Holdings Ins arvele. Tunnistaja V. L. ütlustega on tõendatud, et kostja tõepoolest hoidis oma isiklikku raha äriühingus Season Resources ning kostja korralduse alusel kandis ta 26.03.1999 kostjale kuuluva 131 010 DEM-i Fairmont Holdings Ins arvele. Tunnistaja kinnitas, et mingeid suhteid Fairmont Holdings Ins ja Season Resources vahel ei olnud. Vastupidist tõendatud ei ole. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et hageja ei ole kostja vastuväiteid ümber lükanud ning ei ole tõendanud, et Fairmont Holdings Ins arvele kantud 130 010 DEM-i ei olnud kostja raha. Ei ole usutav, et kostja teaks täpselt äriühingute vahelisest raha ülekandest, kui ta ei oleks sellega isiklikult seotud. Kostja esitas tõendid selle kohta, et 131 010 DEMI-i on Fairmont Holdings Ins üle kantud Season Resources poolt. Kostja vande all antud seletusega ning tunnistaja V. L. ütlustega on tõendatud, et nimetatud ülekanne toimus kostja huvides ja tema rahalistest vahenditest. Kolleegiumil puudub alus kahelda V. L. ütluste usaldusväärsuses.

8(9)

Maakohus on põhjendatult kriitiliselt suhtunud laenuleppesse, millele on alla kirjutanud Fairmont Holdings Ins volitanud isikuna Tarmo Noot, kes on süüdi mõistetud kriminaalkorras dokumentide võltsimise eest ning kes väidetavalt andis hagejale laenuleppe koopia, millega ei ole võimalik tõendada usaldusväärselt laenusuhte olemasolu. Originaaldokumenti ei ole hageja väidetavalt saanud. Õige on, et hilisemalt kriminaalkorras karistamine ei välista asjaolu, et vaidlusaluse laenulepe ajal võis Tarmo Noot olla Fairmont Holdings Ins esindajaks. Maakohus on otsuses märkinud, et Tarmo Noot volituste kohta puuduvad tõendid. Apellandi väide on õige, et seadusest ei tulene nõue, et laenuleping peaks olema sõlmitud enne ostumüügilepingut. Maakohus põhjendas, mis ei ole loogiline laenulepingu sõlmimine pärast korteriomandi ostulepingu sõlmimist. Ostulepingu sõlmimisel peab ostjal olema teada, millistest rahalistest vahenditest ta asja eest tasub. Käesolevas tsiviilasjas on laenulepe sõlmitud väidetavalt 3 päeva pärast ostu-müügilepingu sõlmimisest. Sellele tugines ka kostja. Toimiku materjalidest ei ilmne, et hageja esitas taotluse äriühingult Season Resources dokumentaalse tõendi väljanõudmiseks 131 010 DEM-i ülekandmise asjaolude väljaselgitamiseks. Asjaolu, kas Fairmont Holdings Ins ja kostja vahel võis olla mingi teine võlasuhe, mille aluseks ei ole laenusuhe, ei ole käeoleva tsiviilasja hagialuseks. Kostja vastu ei ole esitatud alusetu rikastamise nõuet. Hagejale oli loovutatud väidetavalt laenusuhtest tulenev nõue ja sellele tugines ta oma nõudes. Tulenevalt dispositiivsuse põhimõttest kuulub hagejale valikuõigus, millise nõude ta esitab ja kelle vastu. Arvestades eeltoodut, puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Kolleegium nõustub apellandiga, et nõude loovutamise korral ei oma tähendust uue kreeditori vanus, tema keeleoskus. Asjaolu, kas nõude loovutamise tasu on makstud või mitte, ei oma samuti tähtsust esitatud nõude osas. Otsuses olev põhjendus nimetatu osas ei ole asjakohane ja tuleb otsusest välja jätta. Eelnimetatu ei mõjuta aga kohtu lõppjäreldust. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Ele Liiv

Imbi Sidok

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.