lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-29242/15

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 21.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-29242/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1223
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 2 lg 1TäitedokumendidTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 3Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 430KompromissTsMS § 661 lg 4Määruskaebuse esitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-29242

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Viktor Brügel

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2010.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-29242

Tsiviilasi

AS-i DnB NORD Liising hagi JB vastu võlgnevuse 14 739,01 krooni ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

14 739,01 krooni

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS DnB NORD Liising Hageja lepinguline esindaja Helen T (xxx); Kostja JB (isikukood xxx elukoht xx).

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada AS-i DnB NORD Liising (edaspidi hageja) ja JB (edaspidi kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Kostja tasub hagejale ajatatult maksegraafiku alusel tsiviilasjast nr 2-09-29242 tuleneva võlgnevuse summas 14 739,01 (neliteist tuhat seitsesada kolmkümmend üheksa krooni ja 01 senti) krooni. 1.2 Kostja kohustub hüvitama hagejale menetluskuludena 50% hageja poolt tsiviilasjas nr 2-09-29242 tasutud riigilõivust ehk 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Kõik võimalikud asja läbivaatamiskulud ja kompromissis nimetamata kulud jäävad kostja kanda. 1.3 Kostja on kohustatud tasuma eelnimetatud võlgnevuse igakuiste osamaksetena ning maksma igakuiselt võlgnevuse tasumata osalt intressi arvestusega 10,00% aastas vastavalt alljärgnevale maksegraafikule: Tasumata osamaksed

Osamakse

Intress

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kokku

28.07.2010

16 239,01

8 119,51

442,06

8 561,57

28.08.2010

8 119,50

8 119,50

290,95

8 410,45

16 239,01

733,01

16 972,02

Kuupäev

Kokku

1.4 Intressi arvestatakse tasumata võlgnevuselt alates 09.04.2010.a, s.o kohtule kompromisslepingu esitamise tähtpäevast, lähtudes tegelikult möödunud päevade arvust ja 360 päevast aastas. Intressi arvutamine lõpeb võlgnevuse täieliku tagasimaksmisega hagejale. Maksegraafikus fikseeritud intressi makse

2-09-29242 summad kehtivad juhul, kui võlgnevus tasutakse täpselt maksegraafikus toodud tähtpäevadel ja summades. 1.5 Kostjal on õigus võlgnevus ja riigilõiv tasuda hagejale ennetähtaegselt. Ennetähtaegse tasumise korral ei pea kostja maksma intressi etteulatuvalt. 1.6 Kostja kohustub maksma tähtajaks tasumata võlgnevuselt, sealhulgas tähtajaks hüvitamata riigilõivult, maksmise tähtpäevaks möödunud iga päev eest viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. Viivise arvestamine lõpeb viivitatud makse tasumise päeval. 1.7 Hageja loobub hagiavalduses fikseeritud ja käesoleva kompromissi sõlmimise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse sissenõudmisest, juhul kui kostja täidab käesolevat kompromissi korrektselt ja kohaselt. Hagejal on õigus nõude hagiavalduses fikseeritud ja käesoleva kompromissi sõlmimise hetkeks sissenõutavaks muutunud kogu viivisevõlgnevuse tasumist juhul, kui kostja tasub osaliselt või hilineb käesolevas kompromissis nimetatud kohustuse täitmisega rohkem kui 14 kalendripäeva. 1.8 Juhul, kui kostja tasub osaliselt või hilineb käesolevas kompromissis nimetatud kohustuste täitmisega rohkem kui 14 kalendripäeva, on hagejal õigus nõuda kostjalt kogu 14 739,01 krooni suurune võlgnevus ja 1 500 krooni suurune riigilõivu kohest tasumist, millele lisanduvadkäesoleva kompromissi alusel tasumisele kuuluvad intressid ja viivised. Ühtlasi on hagejal õigus esitada kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. 1.9 Kostja maksab kõik kompromissi alusel tasumisele kuuluvad maksed hageja arvelduskontole AS-is SEB Pank või AS-is Swedbank, selgitusega: „kokkulepe “. Kostja poolt tehtavad maksed loetakse sooritatuks, kui vastava makse summa on laekunud hageja ülalnimetatud arvelduskontole.

2.Lähtudes TsMS § 661 lg 4 lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viie (5) päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
3.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-09-29242.
4.Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS-i DnB NORD Liising pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1 500 (üks tuhat viissada) krooni, arvelduskontole AS-is SEB Pank, selgitusega: „riigilõivu osaline tagastamine, kokkulepe “.
5.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viie (5) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 AS Swedbank, arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-29242, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

2-09-29242

1.AS DnB NORD Liising esitas 17.06.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse JB (edaspidi võlgnik) vastu 29 739.01 krooni nõudes. 08.12.2009 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti võlgniku poolt tunnustamata nõue summas 14 739.01 krooni üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.AS DnB NORD Liising (edaspidi hageja) esitas 04.01.2010 Harju Maakohtule hagi JB (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 14 739.01 krooni ja viiviste nõudes. Võlgnevus tuleneb 21.10.2008.a hageja ja kostja vahel sõlmitud võla tasumise kokkuleppest , millega kostja tunnistas, et tal on hageja ees liisingulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 30 878,87 krooni.
3.09.04.2010 esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille pooled paluvad kohtul kinnitada ja tsiviilasja nr 2-09-29242 menetlus lõpetada ilma kohtuistungit pidamata. Hageja ja kostja kinnitavad, et nad on tutvunud kompromissi tingimustega ning on selle sisust ja endale kompromissiga võetud kohistustest aru saanud. Hageja ja kostja on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, s.o kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja ja kostja leiavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku avalikku huvi. Samas on kompromiss igati reaalselt täidetav. Hageja ja kostja on teadlikud, et kohtupoolne kompromissi kinnitav määrus asendab kompromissi notariaalset tõestamist ja on täitedokumendiks. Hageja esindaja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

2-09-29242 TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

5.Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 16.06.2009 tasunud riigilõivu summas 839,15 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB Pank, viitenumbriga 2900072369 (maksekorraldus nr 12819) ning 04.01.2010.a täiendava riigilõivu 2 160,85 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEb Pank, viitenumbriga 2900072123 (maksekorraldus nr 52842), kokku 3 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 1 500 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole AS-is SEB Pank, selgitusega: ”riigilõivu osaline tagastamine, kokkulepe ”.

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja