Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-24180

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Karin Tilga vastu võla 6709 krooni väljamõistmiseks

Hagi hind

6709 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.03.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Karin Tilga apellatsioonkaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, Tallinn), esindaja August Käära Kostja Karin Tilga (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxx xxx xx xxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Karin Tilga poolt Harju Maakohtu 15.03.2010 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see talle.

otsuse

peale

esitatud

Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Asjaolud Harju Maakohus rahuldas lihtmenetluses 15.03.2010 otsusega Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Karin Tilga vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6709 krooni ja viivise 2175,39 krooni. Karin Tilga esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Harju Maakohtu 15.03.2010 otsuse tühistamist. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus esitajale tagastada. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles põhivõla summas 6709 krooni ning viivise väljamõistmist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 200 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tagada tõhusam õigusemõistmine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses (mida on maakohus oma otsuses ka märkinud), mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Viidatud asjades saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul ei ole maakohus edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis otsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 367 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses ka märkinud, millist materiaalõiguse normi on maakohus ebaõigesti kohaldanud või millist menetlusõiguse normi rikkunud, samuti ei ole apellant välja toonud, milliseid tõendeid on kohus ebaõigesti hinnanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, millele tuginedes saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et apellant on teavitanud nii hagejat kui OÜ-d SMS Laen oma kohustuste rikkumise põhjustest ja teinud omapoolse ettepaneku maksegraafiku koostamiseks, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.