lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-52067/13

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 19.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-52067/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1468
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 6ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusVÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-09-52067

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

19. aprill 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-52067

Tsiviilasi

ITM Inkasso OÜ hagi Viljam Takise vastu 7100 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

3550 krooni hageja ITM Inkasso OÜ (RK 11100041, asukoht Veerenni 52 11313 Tallinn); hageja esindaja Fred Sooläte (ITM Inkasso OÜ, tel 5650 6828, e-post [email protected]);

Menetlusosalised ja nende esindajad

kostja Viljam Takis Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

lihtmenetlus

1.Rahuldada ITM Inkasso OÜ hagi Viljam Takise vastu osaliselt.
2.Välja mõista Viljam Takiselt ITM Inkasso OÜ kasuks 4803 (neli tuhat kaheksasada kolm) krooni ja 67 senti, millest on tagastamata laenusumma 3550 krooni, lepingutasu 387,50 krooni, intress 387,50 krooni ja viivis 478,67 krooni.
3.Välja mõista Viljam Takiselt ITM Inkasso OÜ kasuks viivis protsendina tagastamata laenusummalt 3550 krooni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP + 7% aastas) alates 20.04.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku ei või ületada põhinõude summat.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 11.11.20262-25-130406/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 41Tüüptingimustega lepingu kehtivus
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
4.Välja mõista Viljam Takiselt ITM Inkasso OÜ kasuks menetluskulu 1000 (üks tuhat) krooni.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hagiavalduse kohaselt esitas Viljam Takis 24.09.2008 Placet Group OÜ-le internetikeskkonnas www.smsmoney.ee laenutaotluse 5000 krooni saamiseks. 24.09.2008 Placet Group OÜ rahuldas laenutaotluse ja laen kanti kostjale üle. Laenusumma ja laenu käsitlemise kulude (lepingutasu ja intress) tagastamise tähtpäev oli 11.10.2008. Selleks kuupäevaks tasus kostja tasumisele kuuluvast 5775 kroonist vaid 1450 krooni, mille hageja arvestab põhivõlgnevuse katteks. Kostja ei reageerinud laenuandja korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. 11.12.2008 loovutas Placet Group OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude OÜ-le ITM Inkasso. Hageja taotleb kostjalt tagastamata laenu 3550 krooni, laenu käsitlemise kulude 775 krooni ja vähendatud viivise 2775 krooni ning menetluskulude riigilõivu 1000 krooni väljamõistmist. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 24.09.2008 laenutaotlusest (tl 12-14), laenulepingu üldtingimustest (tl 15-20), laenusumma ülekande maksekorraldusest (tl 21), osalise tagasimakse maksekorraldusest (tl 22).
2.10.03.2010 esitas Viljam Takis hagile vastuse, milles palub alandada ebamääraselt kõrget seadusele mittevastavat viivisetasu. Kostja tunnistab, et majandusraskuste tõttu ei ole tal olnud võimalik antud kohustust tasuda, kuid on nõus sellega, et võlgneb hagejale kohustuse püsiosa ja mõistliku ja seadusele vastava viivisetasu.
3.22.03.2010 vastas hageja kohtule, et hageja kõrvalnõuded põhinevad poolte vahel sõlmitud laenulepingul. Kostja ei vaidle vastu laenulepingu sõlmimisele. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja viivituses oma kohustuse täitmisega 460 päeva ja viivitab seniajani. Laenulepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetest viivist 0,75% tagastamata laenusummalt päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise tegelik suurus umbes 12 247 krooni. Hageja vähendas viivist hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt mõistliku suuruseni, so 2775 kroonini. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja jättis pikema perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Laenulepingu sõlmimisel leppisid lepingupooled kokku, et laenutoote 5000 krooni kasutusperioodiga 15 päeva lepingutasu on 387,50 krooni ning laenu intress 387,50 krooni. Hagi esitamise seisuga tuleb laenulepingu alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud laenu käsitlemise kulud kokku summas 775 krooni. Kui kohus leiab, et nõutava viivise suurus on ebamõistlikult suur, siis hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest (12.10.2008) kuni kohase täitmiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

2(4)

6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et Placet Group OÜ ja Viljam Takis sõlmisid 24.09.2008 laenulepingu, mille alusel anti kostjale laenu 5000 krooni ja et kostja jättis täitmata lepingust tuleneva kohustuse tagastada laenusumma täielikult kokkulepitud tähtajaks ning maksta kokkulepitud lepingutasu ja intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb seega mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 3550 krooni, lepingutasu 387,50 krooni ja intress 387,50 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Asja materjalidest nähtub, et Placet Group OÜ ja Viljam Takis tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus, lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik üksnes valida laenusumma ja selle tagasimakse tähtaeg Placet Group OÜ laenulepingute üldtingimustes pakutud kombinatsioonide hulgast. Kuna ka laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Eeltoodust tulenevalt on tüüptingimuseks mh laenulepingu punkt 8.1 viivise tasumise kohta. Kohus leiab, et osutatud lepingupunkt on tühine võlgnetavalt summalt (tasumata laenumaksetelt ja intressidelt) päevas arvutatava 0,75% suuruse viivise määra osas (273,75% aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus leiab, et isegi arvestades tagatiseta laenu andmisega kaasnevaid suuremaid riske, on hageja nõutav viivis võrreldes tavapärase viivisemääraga 0,2% võlgnetavalt summalt päevas (kasutusel nii majandus- ja kutsetegevuses sõlmitavate lepingute kui pankade poolt tagatiseta, üksnes alampalga olemasolu tingimuse täitmisel antavate väikelaenude puhul) põhjendamatult suur. Kohus märgib ühtlasi, et VÕS § 113 lg 6 esimese lause kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr. 3(4)

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 3550 krooni välja mõista viivis 12.10.2008-09.12.2008 63,12 krooni (3550 krooni × 11% × 59 päeva/365 päeva), 10.12.200830.06.2009 187,57 krooni (3550 krooni × 9,50% × 203 päeva/365 päeva) ja 01.07.200919.04.2010 227,98 krooni (3550 krooni × 8% × 293 päeva/365 päeva), kokku 478,67 krooni. Hageja taotles kostjalt viivise väljamõistmist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostjalt tuleb täiendavalt alates 20.04.2010 mõista hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis (so sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega) kokku mitte suuremas summas kui põhinõue.

7.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

8.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi põhinõude osas täielikult, mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni.

Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.11.20262-24-6491/20Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 05.11.20262-25-21180/14Tartu Maakohus Valga kohtumaja