Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Eesti krooni) krooni) ning viiviste summas 27 200 EEK (kakskümmend (kakskümmend seitse tuhat kakssada Eesti krooni) nõudes;

II. lõpetada. tada. II. Seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpe Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kehtib täitedokumendina ja kuulub jõustumisel ka viivitamatult täitmisele. III. III. Tagastada hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas nr. nr 2-0909-51436 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega kinnitamisega 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. summas 750 (seitsesada viiskümmend) krooni. Tagastatav riigilõiv - 750 krooni - tuleb kanda M –L E arveldusarvele arveldusarvele nr xxxxx Swedbankis, märkides selgitusse „ tsiviilasi tsiviilasi nr nr 22-0909-51436, riigilõivu osaline tagastamine“.

Edasikaebe kord Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 sätestatust ja poolte kokkuleppest võib kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule sama maakohtu maakohtu kaudu kolme (3) päeva päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest. kättetoimetamisest. Kohtumäärus saata pooltele ja jõustumisel Kohtute raamatupidamiskeskusele

Asjaolud ja kohtumääruse kohtumääruse põhjendused. 07.10.2009 esitas P E Viru Maakohtusse hagiavalduse If P&C Insurance AS-i vastu kindlustushüvitise väljamaksmise nõudes summas 272 000 krooni. Hagi aluseks olevad asjaolud: P E kui liisinguvõtja ja AS DnB NORD Liising kui liisinguandja vahel oli 28.01.2008 sõlmitud liisinguleping nr xxxx, mille esemeks on sõiduk xxxx, reg.-nr xxxx. Lepingu kehtivuse lõpptähtpäev on 15.01.2013. Hageja on tasunud ettenähtud osamakseid nõuetekohaselt. 31.01.2008 sõlmisid P E kui kindlustusvõtja ja AS If Eesti Kindlustus kui kindlustusandja kindlustuspoliisi nr xxxx nimetatud sõiduauto suhtes. 25.05.2008 toimus xxxx maakonnas xxxx teel xxxx teelõigul liiklusõnnetus, mille tagajärjel muutus sõiduauto xxxx, reg.-nr xxxx kasutamiskõlbmatuks. Kindlustusjuhtumi järgselt, 26.05.2008, esitas sõiduautot juhtinud hageja abikaasa M –L E kostjale kahjuteate. 08.10.2008 on If P&C Insurance AS kindlustusandjana asjas xxxxx vastu võtnud otsuse, millises, tuginedes kostja tellitud spetsialisti arvamusele ning Sõidukindlustuse tingimuste p 70, 80 ja Kindlustuse üldtingimuste p 78.5, keeldus kindlustushüvitise maksmisest. Liisingulepingu nr xxxx p 5.14.2 kohaselt esindab kindlustusjuhtumi aset leidmisel Liisinguvõtja Liisinguandjat suhetes kindlustusandjaga, politseiga, Liisingueseme remonditöid teostava isikuga jms, võttes enda kanda kõik kindlustusvõtja kohustused kahju- või kindlustusjuhtumi korral ning p. 5.9. tulenevalt on kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustushüvitise saajaks Liisinguandja. Hageja, kes ei nõustunud kindlustusandja otsusega, esitas liisinguesemega seotud kindlustusjuhtumist tulenevalt hüvitise nõudes kohtusse hagiavalduse. Hageja palus rahuldada hagi 272 000 krooni nõudes selliselt, et mõista kostjalt If P&C Insurance AS-ilt välja kindlustushüvitis AS DnB NORD Liising kasuks ulatuses, millises see katab hageja poolt kohtulahendi jõustumise ajaks tasumata liisingumaksed, ning hagejale - arvates kindlustusjuhtumi toimumisest (25.05.2008) kuni kohtulahendi jõustumiseni AS-ile DnB NORD Liising tasutud liisingu osamaksed.

Kohtumenetluse käik: Kohus, võimaldades hageja taotlusel talle ka menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest osalise vabastamisega, võttis 02.11.2009 hagi menetlusse ja väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks. Kostja oma vastuses hagile hageja esitatud nõuet ei tunnistanud. Vaatamata kostja esitatud vastuväidetele, jäi hageja 14.12.2009 esitatud kirjalikus seisukohas hagiavalduses esitatud hüvistisnõude juurde, mistõttu kohus, tulenevalt TsMS § 398 sätestatust, pidas poolte seisukohtade ja tõendamisele kuuluvate asjaolude täpsustamiseks vajalikuks asjas eelistungi korraldamist.

15.04.2010 laekus laekus kohtule poolte vahel sõlmitud kirjalik kompromissi kompromissileping, leping mille hageja poolt on alla kirjutanud hageja isiklikult ning mis kostja poolt on allkirjastatud kostja lepingulise esindaja digitaalse allkirjaga. Vastavalt sõlmitud kompromisslepingule on kostja kohustunud tasuma kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest 15 kalendripäeva jooksul kindlustushüvitise summas 165 000 krooni AS-i DnB NORD Liising arveldusarvele nr xxxx SEB pangas või arveldusarvele nr xxxx Swedbank pangas, viitenumber 052029, selgitus „kindlustushüvitis – liisinguleping nr xxxx“. 25.05.2008 toimunud avarii tagajärjel sõidukõlbmatuks muutunud sõiduauto xxxx, reg.-nr xxxx. jäänused jäävad hagejale ning nende üleandmist kostja ei soovi. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes/vastu varalised ja ka mittevaralised nõuded tulenevalt nimetatud liiklusõnnetusest. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Hageja on esitanud ka TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt taotluse menetluses tasutud riigilõivust 1⁄2 osas tagastamiseks ( s.o. 750 krooni) 01.11.2009 riigilõivu tasunud M –L E arveldusarvele nr xxxx Swedbankis. Pooled on palunud kompromissleping kohtu poolt vastu võtta, see esitatud kujul kohtu poolt kinnitada ning ühtlasi lõpetada asja menetlus.

Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on kokkulepitud tingimustel kompromisslepingus märgitud summa tasumisel AS-i DnB NORD Liising arveldusarvele ka täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Kompromisslepingu mittekohaselt täitmisel on hagejal õigus pöörduda selle sundtäitmiseks kohtutäituri poole. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Põhjendatud on ka hageja taotlus hagi esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-09-51436 materjalidest nähtub, et 20.10.2009 kohtumäärusega on kohus rahuldanud hageja taotluse hagiavalduse esitamisel ettenähtud ulatuses riigilõivu tasumisest osalise vabastamise kohta.. Kohus kohustas hagejat tasuma riigilõivu summas 1500 krooni ning nimetatud ulatuses on 01.11.2009 hageja abikaasa M –L E poolt riigilõiv ka Rahandusministeeriumi kontole nr xxxx tasutud. TsMS § 150 lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa 1500 : 2 = 750 krooni. Määruse tegemisel tugines kohus TsMS § 150 lg 2 p 1, § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 4, samuti Riigilõivuseaduses § 15 lg 1 p 15 sätestatule.

Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 24.aprillil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.