Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2(7)

2-08-76659

Kostja hagi ei tunnista. 25.04.2008.a toimus 08.04.2008.a. algatatud täitemenetluse raames hagejale vara üleandmine. Hageja loobus nimetatud asjade vastuvõtmisest, viidates sellele, et auto VW Passat ja magamistoamööbli maksumus vähenes oluliselt seoses nende kahjustamisega kostja süül. Alates ühisvara jagamisest kuni käesoleva ajani säilib magamistoamööbel kostja korteris. Kostja on teinud kõike temast sõltuva nimetatud mööbli säilivuse tagamiseks. Hageja loobus mööblit vastu võtmast, leides, et see on mittekomplektne. 2007.aasta maikuus kohe pärast maakohtu poolt 03.05.2007.a otsuse tegemist, mööbel oli lahti võetud ja ettevalmistatud hagejale üleandmiseks. Vara üleandmisel ei kontrollinud hageja ega kohtutäitur mööbli komplektsust. Antud asjaolu kinnitab asja materjalides olemasolev kohtutäituri Risto Küti poolt koostatud tõend, mille kohaselt kohtutäitur ei tea, kas mööbel oli komplektne või mitte". Hageja loobus kostja ettepanekust mööblit kokku panna selle komplektsuse kontrollimiseks. Samuti 25.04.2008.a täitedokumendis märgitud vallasasja sissenõudjale üleandmise aktis (edaspidi „vallasasja üleandmise akt") märkis hageja omakäeliselt; „Magamistoagarnituuri ei saanud, kuna komplektis ei ole voodit ja kappi, ainult 2 öökappi on terved". Nagu järeldub antud kahest dokumendist ei olnud hagejal teisi pretensioone mööbli suhtes. Hageja väitel kostja tegevuse tagajärjel tekkisid kapi esiuksel sügavad kriimud. Antud kriimud tekkisid kapi normaalse kasutamise tulemusel hageja ja kostja abielu ajal. Seda asjaolu kinnitab 18.07.2005.a tehtud pilt, millel on selgesti näha kriime, millest räägib hageja Voodi kinnitused on korras. Mööbel on tegelikult täies komplektsuses ja sellises seisukorras nagu see on olnud hageja ja kostja abielu ajal. Hageja väited sellest, et auto VW Passat on kahjustatud kostja poolt, ei vasta samuti tegelikkusele ning on vastuolus asjas olemasolevate materjalidega. Vastavalt hagiavaldusele loobus hageja autot vastu võtmast seoses sellega, et vara üleandmise ajal ei saanud ta autot käima panna, selle esisild on kulunud, parem laternaklaas on lõhutud, kapott on ülevärvitud, esistange on ühelt poolt kahjustatud, kriimustatud. Autol on tühjad rattarehvid ja kummil tekkisid praod. Autolt on lahti võetud osasid mootori küljest, auto ei läbinud tehnilist ülevaatust. 25.04.2008.a vallasasja üleandmise aktis märkis hageja omakäeliselt: "autot ei saa ma võtta, kuna ma ei saa seda käima panna ja autol on defektid (laternaklaas on lõhutud, puudub õhuvõtja). Auto sees asuvad lahtivõetud varuosad. 08.05.2008.a kohtutäituri tõendis on samuti märgitud ainult need puudused. Seega ei tekkinud hagejal 25.04.2008, a otsuse täitmise käigus teisi pretensioone. Hageja avaldas analoogseid pretensioone ka oma 04.06.2007.a apellatsioonkaebuses Viru maakohtu 03.05.2007.a otsuse peale. Seega võib teha järelduse, et auto seisukord 2007.aasta maikuust saadik ei muutunud, seda enam, et 2007.aasta maikuust asus auto kogu aeg tasulises valvatavas parklas Sillamäe linnas. Hageja väited auto kahjustuste osas seoses selle kasutamisega kostja poolt paneb hämmeldama selle tõttu, et kostjal ei ole ega kunagi olnud mootorsõiduki juhtimisluba (mis oli kohtu arvates ühisvara jagamisel auto hageja omandisse jätmise aluseks). Samas on hageja kasutanud pidevalt nimetatud autot ühisvara jagamisega seotud asja läbivaatamise ajal esimese astme kohtus. Hageja poolt auto kasutamise fakt leiab tõendamist ka hagiavalduses. Nii märgib hageja, et auto VW Passat läbis edukalt tehnilise ülevaatuse 2006.aasta aprillis. Ühisvara jagamisega seotud kohtumenetlus hageja ja kostja vahel algas 25.08.2005.a. Auto kasutamine hageja poolt tõendatakse ka 05.11.2005.a hageja oma käega kirjutatud allkirjaga vara saamise kohta. Tuleb märkida, et just hageja käitus äärmiselt pahauskselt ja õigusvastaselt kogu ühisvara jagamise menetluse kestel. Nii võttis kostja auto 23.12.2005.a arvelt selle heas seisukorras säilitamiseks, kuna tahtis jätta auto enda omandisse selle edasise müügi eesmärgil. Kuid hageja pani taas 07.04.2006.a auto arvele esitades Riiklikusse autoregistrisse võltsitud kostja poolt oletatavalt välja antud volikirja ja kasutas autot endiselt. Kuna alates 2006.aasta algusest viibis kostja välismaal, siis hageja poolt auto kasutamise faktist sai ta teada alles 2006.a juunis tuttavatelt. Vastuseks kostja palvele anda seletusi auto seisukorra kohta teatas hageja, et auto on lahtivõetud kujul. 17.06.2006.a on kostja koos oma tuttava N J näinud 3(7)

2-08-76659

autot tänaval. Oli näha, et auto on värskelt värvitud. 20.06.2006.a oli kostja sunnitud vormistama sõiduki uue registreerimistunnistuse hagejat auto kasutajana märkimata. Vaatamata sellele kasutas hageja õigusvastaselt autot endiselt, mille tulemusel oli kostja sunnitud andma auto 19.08.2006.a säilitamiseks oma sõbranna N J. 24.04.2007.a, st juba enne Viru Maakohtu 03.05.2007.a otsuse ühisvara jagamise kohta tegemist viis kostja otsuse täitmiseks auto VW Passat tasulisesse valvatavasse parklasse, kus auto asub ka käesoleval ajal. Mis puudutab auto puudusi, siis autot ei õnnestunud käima panna kuna aku oli tühjendatud, mis oli hagejale teada. Auto oli ostetud kahjustatud esilaternaga. Hagiavalduses nimetatud „lahtivõetud varuosaks" oli õhuvõtja, mis asub kapoti sees ja mis oli lahti võetud selle eesmärgiga, et vältida auto süsteemide kahjustusi talvisel ajal. Hageja väide sellest, et autol olevat kulunud esisild, ei ole põhjendatud ja seega on arusaamatu. Nii õhu väljavoolamine rehvidest kui ka kummi kahjustus on normaalne nähtus, eriti arvestades seda, et keegi ei kasutanud autot rohkem kui 1,5 aasta jooksul. Arvestades seda, et maakohtu ja ringkonnakohtu otsustega jäeti auto hageja ainuomandisse, arvab hageja, et tehnilise ülevaatuse läbimise kohustus lasub üksnes hagejal. Eeltoodust järeldub, et kostja ei vastuta hagiavalduses nimetatud puuduste eest ning hageja esitatud nõuded on põhjendamatud. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks kahju olemasolu, põhjuslikku seost, kostja tegevuse õigusvastasust ja kostja süüd. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja esitas järgmised tõendid: täitedokumendis märgitud vallasasja sissenõudjale üleandmise akti koopia (tl 43, tõlge tl ); kapi foto (tl 44); allkirja vara saamise kohta koopia (tl 45); võltsitud volikirja koopia (tl 46); sõiduki registreerimistunnistuse koopia (tl 47-48); autoparkla tõendi koopia tõlkega (tl 49-50); fotod magamistoa mööblist (tl 65).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ning tunnistajad ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimesele lausele peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama §-i teise lõike kohaselt peavad tõendeid esitama menetlusosalised. Kohus võib menetlusosalistele teha ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Ka käesolevas asjas on kohus selgitanud tõendamiskoormust ja teinud menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (tl 68). Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 03.05.2007.a kohtuotsusega oli jagatud O D ja L P ühisvara. Kohtuotsusega (tl 4) jäeti O D ainuomandisse muuhulgas sõiduauto VW Passat (väljalaskeaasta 1992, registreerimismärk 792 TDU) maksumusega 25 000 krooni ja magamistoa mööbel „Verona“ maksumusega 20 000 krooni. Kohtuotsus jõustus Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega 26.03.2008.a. (tl 5-6). Vaidlust ei ole, et magamistoa mööbel „Verona“ asub kostja korteris ja sõiduauto VW Passat tasulises parklas Sillamäel. Hageja väidab, et kostja oma tegudega kahjustas kohtuotsusega hageja ainuomandisse jäetud magamistoa mööblit ja sõiduautot, mille tagajärjel langes asjade väärtus. Kuna nimetatud asjad olid alates 2005.a. augustist kostja valduses ja kostja kahjustas neid, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista rahaline hüvitis 45 000 krooni (sõiduauto VW Passat 25 000 krooni ja magamistoa mööbel „Verona“ 20 000 krooni). 4(7)

2-08-76659

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus peab vaidluse lahendamiseks tuvastama hagejal kahju olemasolu, kostja tegude õigusvastasuse, tekkinud kahju ja kostja tegude vahelise põhjusliku seose ning kostja süü olemasolu või nende kahju hüvitamise kohustuse elementide puudumise. Kusjuures kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama tema süü puudumise. Seega on vaidluse lahendamiseks vajalik kõigepealt tuvastada, kas hagejal esineb hüvitamisele kuuluv kahju ja kas kostja on toime pannud hageja poolt väidetavad teod. Vaidlust ei ole, et magamistoa mööbel asub kostja korteris. Hageja keeldus kohtuotsuse täitmise käigus mööblit vastu võtmast, leides, et kostja oli seda oma tegudega kahjustanud: mööbel oli lahtivõetud kujul, kapi esiuksel olid sügavad kriimustused, voodikinnitused olid katki. Kostja kinnitas, et on teinud kõik temast sõltuva mööbli säilivuse tagamiseks. Mööbel võeti lahti selle kostjale üleandmiseks; voodikinnitused on terved; kapi esiukse kriimustused tekkisid juba poolte abielu ajal. Käesoleva kohtumenetluse käigus pani kostja magamistoa mööbli uuesti kokku (fotod tl 65) ja pakkus hagejale mööbel ära viia. Hageja kinnitas kohtuistungil (tl 67), et ta ei ole nõus minema mööblit vaatama ja et ta tahab raha. Hageja arvates oli mööbel lahti võetud, kuna see on katki. Tunnistaja N J ütlustel (tl 93) magamistoa komplekt osteti 2003.a. juulikuu alguses. Kapi uste kriimustused tekkisid kuu pärast mööbli kokkupanekut. Käepidemekruvid tulid välja, millega tekitasid kapi ustel kriimustuse. Kriimustused tekkisid hageja ja kostja kooselu ajal. Mööbel oli võetud lahti kuna see võttis palju ruumi ja selleks et mööblit säilitada. Kriimustusi kapi uksel tõendab ka 18.07.2005.a., so poolte kooselu ajal, tehtud foto (tl 44). Kohtutäituri tõendi (tl 7) ja akti (tl 41-43, tõlge tl 80) kohaselt O D polnud nõus 25.04.2008.a. toimunud asjade üleandmisel magamistoa mööblit vastu võtma kuna see ei olevat komplektne. Magamistoa mööbel oli lahtivõetud kujul, seega kohtutäitur ei tea kas mööbel oli komplektne või mitte. Seega ei leidnud kohtus tõendamist magamistoa mööblile kahju tekkimine ajal, mil mööbel asus kostja valduses. Kuna kahju hüvitamise kohustuse tekkimise üheks tingimuseks on kahju tekkimine kahjustatud isikul ning kuna hagejal pole kahju tekkinud, siis kahjuhüvitisnõuet ei eksisteeri. Vaidlust ei ole, et sõiduk Volkswagen Passat asub tasulises parklas Sillamäel. Kohtule esitatud tõendi (tl 49, tõlge tl 50) kohaselt parkimisperioodil alates 24.04.2007 kuni 03.02.2009 sõidukit kasutatud ei ole. Tasumaksmist on teinud L P perioodi 24.04.2007-24.09.2007 eest summas 1710 krooni; seisuga 03.02.2009 on võlg parkimise eest 6200 krooni. Hageja väitel kostja oma tegudega on kahjustanud sõiduautot: sõiduauto ei hakanud tööle, autovärv on erinev, esimene sild on kulunud, parem esituli on lõhutud, lahti võetud osasid mootori küljest, esistange on küljest lahti rebitud, kriimustatud, autol on tühjad kummid ja rehvides on pragu, auto ei ole läbinud tehnilist ülevaatust. Kohtule esitatud AS Žur tõendi (tl 71) kohaselt remonditööd sõiduautole ületavad turuhinna, remontida seda autot ei ole mõtet. Auto kahjustused on näha ka fotodel (tl 9-11). Kohtutäituri tõendi (tl 7) ja akti (tl 41-43, tõlge tl 80) kohaselt sõiduauto üleandmist ei toimunud kuna O D polnud nõus seda vastu võtma, selgitades, et auto pole sõiduvõimeline, samuti lõhutud on 5(7)

2-08-76659

esituli ja lahti võetud osasid mootori küljest. Kohtutäitur ei oska öelda milline oli auto enne, kuid kõik need puudused auto üleandmisel ilmnesid. Kostja väitel kasutas hageja pidevalt sõiduautot ühisvara jagamisega seotud asja läbivaatamise ajal esimese astme kohtus. Ühisvara jagamisega seotud kohtumenetlus algas 25.08.2005.a. Auto kasutamist hageja poolt tõendab ka 05.11.2005.a. hageja omakäeliselt kirjutatud allkiri vara saamise kohta (tl 45). Kostja võttis auto 23.12.2005.a. arvelt, kuna tahtis jätta auto enda omandisse selle edasise müügi eesmärgil. Kuid hageja pani 07.04.2006.a. auto arvele esitades võltsitud volikirja (tl 46) ja kasutas autot endiselt. Kostja vormistas 20.06.2006.a. uue registreerimistunnistuse (tl 47) hagejat auto kasutajana märkimata. Hageja kasutas autot endiselt ja kostja andis 19.08.2006.a. auto säilitamiseks N J. 24.04.2007.a. viis kostja sõiduauto tasulisse valvatavasse parklasse. Sõiduauto puuduste kohta selgitas hageja, et autot ei õnnestunud käima panna, kuna aku oli tühjendatud, mis oli hagejale teada. Auto oli ostetud kahjustatud esilaternaga. Hagiavalduses nimetatud „lahtivõetud varuosaks“ oli õhuvõtja, mis asub kapoti sees ja mis oli lahti võetud eesmärgiga vältida auto süsteemide kahjustusi talvisel ajal. Kostja leiab ka et õhu väljavoolamine rehvidest kui ka kummi kahjustus on normaalne nähtus arvestades seda et autot ei kasutatud rohkem kui 1,5 aasta jooksul. Kuna auto jäeti hageja omandisse, lasub tehnilise ülevaatuse kohustus üksnes kostjal. Tunnistaja N J sõnul (tl 93) ühisvara jagamise protsessi ajal ja seoses sellega et L P kavatses ära sõita, pakkus tunnistaja 19.08.2006.a. L P panna auto tunnistaja garaaži. L tellis inimese, kes tõi auto Sillamäelt Kiviõlisse. Garaažis seisis auto kuni 24. aprillini 2007.a. Auto viidi garaaži kuna oli oht, et D võib auto ära viia. Sama aasta juunikuus D maja juurest möödudes nägid nad autot. Loli üllatunud, kuna auto oli arvelt maha võetud üheks aastaks. Tunnistaja ja L istusid autosse, D tuli auto juurde ja hakkas L autost välja tõstma. D oli alkoholilõhnad. Auto rikkumise vältimiseks otsustati panna auto garaaži. Ajavahemikul kui auto seisis garaažis, keegi autot ei kasutanud. Autost oli välja lastud jahutusvedelik, et säilitada auto mootorit. Tunnistaja V K ütlustel (tl 95) soovis ta 2007.a. kevadel osta sõiduautot. Aprillis vesteldes L P pakkus ta osta sõiduauto VW. 24.aprillil sõideti Kiviõlisse. Auto asus N J garaažis säilitamisel. Auto tagumiste rataste kummid olid tühjad, need pumbati täis. Vesi valati sisse, kuid auto ei käivitunud. Tunnistajal oli kaasas oma aku, see vahetati välja ja auto käivitus. Autoga sõideti Sillamäele ja pandi seisma tasulisse parklasse. L palvel tasus tunnistaja 5 kuu jooksul parklatasu. L ootas 3. mai kohtuotsust. Auto oli heas korras. Auto vigastuste kohta selgitas tunnistaja, et vigastatud oli pagasiruum, auto oli värvitud erinevate värvidega. Esitulel oli pragu, mis oli L sõnul juba auto ostmisel. Tunnistajal jäi auto ostmata, kuna kohtuotsusega sai auto omanikuks D. Septembris tunnistaja enam parklatasu ei maksnud. Kuna oktoobris algasid külmad ja autovõtmed olid tunnistaja käes, tegi ta lahti kapoti, võttis maha alumise kummivooliku, lasi vee välja, pani vooliku õhufiltrile ja sulges kapoti. Vee lasi välja et automootor oleks korras. Rohkem ta auto juures ei käinud. Aasta pärast paluti tal olla auto juures tunnistajana kohtutäituri juuresolekul. Neil asjaoludel leiab kohus, et tõendatud on, et auto ei ole sõidukõlbulik ja autol on kahjustused. Kuid tõendamist ei leidnud kostja poolt sõiduautole kahju tekitamine. Kuna kohtus ei leidnud tõendamist kostja poolt hagejale varalise kahju põhjustamine, siis ei pea kohus hindama kostja tegevuse õigusvastasust ja süüd ega võtma seisukohta kahjuhüvitise suuruse kohta. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. 6(7)

2-08-76659

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Geete Lahi Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.