2-08-76659
Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungi toimumise aeg
Viru Maakohus kohtunik Geete Lahi 19. aprill 2010.a. kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei 2-08-76659 O D hagi L P vastu kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju 45 000 krooni nõudes 45 000 krooni
nende Hageja O D (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja L P (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Sergei Ivanov (Juris Peritus OÜ, asukoht Tallinna mnt 9, Narva; e-post [email protected]) 10. märts 2010.a.
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses O D kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 19. aprillil 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Viru Maakohtu 03.05.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-16253 oli jagatud poolte ühisvara, O 1(7)
2-08-76659
D ainuomandisse jäi sõiduauto VW Passat maksumusega 25 000 krooni ja magamistoa mööbel „Verona" maksumusega 20 000 krooni. Nimetatud asjad olid kohtuotsuse täitmise ajal Ljudmila Patlepi käsutuses. Hageja avalduse alusel oli kohtuotsus pööratud täitmisele Jõhvi kohtutäituri Risto Küti poolt. Kohtuotsuse täitmise käigus ilmnesid puudused sõiduautol VW Passat ja magamistoa mööblil „Verona", seoses millega polnud võimalik täita kohtuotsust antud asjade üleandmisega. Hageja vaatles temale kuuluva ühisvara jagatud osa 30.05.2007 ja 25.04.2008 kohtutäituri juuresolekul ning avastas, et sõiduauto ja magamistoa mööbli väärtus langes kostja kahjustamise tõttu. Kuna nimetatud asjad olid alates august 2005 kostja valduses ja ta kahjustas neid, leiab hageja, et tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks rahaline hüvitis 45 000 krooni (sõiduauto VW Passat 25 000 krooni ja magamistoa mööbel „Verona" 20 000 krooni). Kohtuotsuse täitmise ajal oli magamistoa mööbel lahtivõetud kujul, seega ei saa hinnata magamistoamööbli komplektsust. Magamistoamööbli vaatlemisel 30.05.2007 tuvastas hageja, et kapi esiuksel on sügavad kriimustused, voodikinnitused on lõhutud. Sõiduauto Volkswagen Passat (väljalaskeaasta 1992, registreerimismärk 792 TDU) asus kohtuotsuse täitmise ajal autoparklas Sillamäe linnas. Auto üleandmisel ei hakanud auto tööle, esimene sild on kulunud. Parem esituli on lõhutud (nähtav esitule klaasipragu, esitule sees on vedelik). Autokapott on uuesti üle värvitud, mille tõttu auto värv erineb kapoti ja teiste autoosade küljest. Esistange on küljest lahti rebitud, kriimustatud. Autos on tühjad kummid ja rehvides on pragu. Autost on lahti võetud osasid mootori küljest, auto ei ole läbinud tehnilist ülevaatust. Vastavalt sõiduki registreerimistunnistusele läbis 04.2006.a. sõiduauto Volkswagen Passat edukalt tehnilise ülevaatuse. Seega, hageja sõiduauto kasutamise ajal oli ta tehniliselt korras ning kõik nimetatud puudused ilmnesid kostja kasutamise ajal. Maakohtu otsuses on sõiduauto ja magamistoa mööbel hinnatud vastavalt 25 000 ja 20 000 krooni, kui korras ja tehnilise ülevaatuse läbinud auto, mis ei vasta tegelikkusele. Hagi ühisvara jagamisest 25.08.2005 kuni kohtuotsuse täitmiseni 25.04.2008 on möödunud peaaegu kolm aastat, mille käigus nimetatud asjad olid kostja käsutuses ning hagejal polnud võimalust hinnata nende asjade seisukorda. Maakohtus sellised asjaolusid ei saanud esitada, kuna vaatamata korduvatele palvetele anda nimetatud asjad hagejale, kostja vastas keeldumisega, ning hagejal puudus võimalust jälgida nimetatud asjade seisukorra. Hageja taotleb kahju hüvitamist seoses sellega, et kostja ei täitnud nõuetekohaselt 03.05.2007 kohtuotsust ühisvara jagamiseks, kahjustades eelnevalt oma tegudega märgitud esemeid, mille tõttu vallasasjade väärtus vähenes 45 000 kr võrra. Hageja leiab, et antud juhul on tegemist kostjapoolse kohustuse mittenõuetekohase täitmisega, kuna sõiduauto VW Passat ja magamistoa mööbel „Verona" ei antud hagejale üle sellises seisukorras, nagu olnuks kohtuotsuse kohaselt mõistlik eeldada, s.o üleandmise hetkel magamistoamööblina ja sõiduautona kasutatavana. Kostja oli enne asjade üleandmist kahjustanud neid oma tegudega, tekitanud hagiavalduses märgitud puudusi (sõiduauto Volkswagen Passat ei hakanud tööle, autovärv on erinev, esimene sild on kulunud, parem esituli on lõhutud, lahti võetud osasid mootori küljest, esistange on küljest lahti rebitud, kriimustatud, autos on tühjad kummid ja rehvides on pragu, auto ei ole läbinud tehnilist ülevaatust; magamistoa mööbel lahtivõetud kujul, mööbli kapi esiuksel on sügavad kriimustused, voodikinnitused on lõhutud), mistõttu ei ole hagejal enne omapoolsete kulutuste tegemist võimalik mööblit ja sõiduautot kasutada ning mille tõttu oli vähenenud ka vallasasjade väärtus. Hageja leiab, et nimetatud asjade parandamine on asjade väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. Hagejale põhjustatud kahju koosneb sõiduki maksumusest 25 000 krooni ja magamistoa mööbli „Verona" maksumusest 20 000 krooni. Kuna viidatud kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostjapoolse kohustuse mittenõuetekohase täitmisega, siis tuleb hagejale tekitatud kahju hüvitada. Kahju hüvitamises kostjaga kokkulepet ei saadud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kohustuse rikkumisega tekitatud kahju summas 45 000 (nelikümmend viis tuhat) krooni; kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja esitas järgmised tõendid: väljavõtted kohtuotsustest (tl 4-6; kohtutäituri tõend (tl 7); sõiduki registreerimistunnistuse koopia (tl 8); sõiduki fotod (tl 9-11); Žur AS akt ja arve (tl 71-72).
2(7)
2-08-76659
Kostja hagi ei tunnista. 25.04.2008.a toimus 08.04.2008.a. algatatud täitemenetluse raames hagejale vara üleandmine. Hageja loobus nimetatud asjade vastuvõtmisest, viidates sellele, et auto VW Passat ja magamistoamööbli maksumus vähenes oluliselt seoses nende kahjustamisega kostja süül. Alates ühisvara jagamisest kuni käesoleva ajani säilib magamistoamööbel kostja korteris. Kostja on teinud kõike temast sõltuva nimetatud mööbli säilivuse tagamiseks. Hageja loobus mööblit vastu võtmast, leides, et see on mittekomplektne. 2007.aasta maikuus kohe pärast maakohtu poolt 03.05.2007.a otsuse tegemist, mööbel oli lahti võetud ja ettevalmistatud hagejale üleandmiseks. Vara üleandmisel ei kontrollinud hageja ega kohtutäitur mööbli komplektsust. Antud asjaolu kinnitab asja materjalides olemasolev kohtutäituri Risto Küti poolt koostatud tõend, mille kohaselt kohtutäitur ei tea, kas mööbel oli komplektne või mitte". Hageja loobus kostja ettepanekust mööblit kokku panna selle komplektsuse kontrollimiseks. Samuti 25.04.2008.a täitedokumendis märgitud vallasasja sissenõudjale üleandmise aktis (edaspidi „vallasasja üleandmise akt") märkis hageja omakäeliselt; „Magamistoagarnituuri ei saanud, kuna komplektis ei ole voodit ja kappi, ainult 2 öökappi on terved". Nagu järeldub antud kahest dokumendist ei olnud hagejal teisi pretensioone mööbli suhtes. Hageja väitel kostja tegevuse tagajärjel tekkisid kapi esiuksel sügavad kriimud. Antud kriimud tekkisid kapi normaalse kasutamise tulemusel hageja ja kostja abielu ajal. Seda asjaolu kinnitab 18.07.2005.a tehtud pilt, millel on selgesti näha kriime, millest räägib hageja Voodi kinnitused on korras. Mööbel on tegelikult täies komplektsuses ja sellises seisukorras nagu see on olnud hageja ja kostja abielu ajal. Hageja väited sellest, et auto VW Passat on kahjustatud kostja poolt, ei vasta samuti tegelikkusele ning on vastuolus asjas olemasolevate materjalidega. Vastavalt hagiavaldusele loobus hageja autot vastu võtmast seoses sellega, et vara üleandmise ajal ei saanud ta autot käima panna, selle esisild on kulunud, parem laternaklaas on lõhutud, kapott on ülevärvitud, esistange on ühelt poolt kahjustatud, kriimustatud. Autol on tühjad rattarehvid ja kummil tekkisid praod. Autolt on lahti võetud osasid mootori küljest, auto ei läbinud tehnilist ülevaatust. 25.04.2008.a vallasasja üleandmise aktis märkis hageja omakäeliselt: "autot ei saa ma võtta, kuna ma ei saa seda käima panna ja autol on defektid (laternaklaas on lõhutud, puudub õhuvõtja). Auto sees asuvad lahtivõetud varuosad. 08.05.2008.a kohtutäituri tõendis on samuti märgitud ainult need puudused. Seega ei tekkinud hagejal 25.04.2008, a otsuse täitmise käigus teisi pretensioone. Hageja avaldas analoogseid pretensioone ka oma 04.06.2007.a apellatsioonkaebuses Viru maakohtu 03.05.2007.a otsuse peale. Seega võib teha järelduse, et auto seisukord 2007.aasta maikuust saadik ei muutunud, seda enam, et 2007.aasta maikuust asus auto kogu aeg tasulises valvatavas parklas Sillamäe linnas. Hageja väited auto kahjustuste osas seoses selle kasutamisega kostja poolt paneb hämmeldama selle tõttu, et kostjal ei ole ega kunagi olnud mootorsõiduki juhtimisluba (mis oli kohtu arvates ühisvara jagamisel auto hageja omandisse jätmise aluseks). Samas on hageja kasutanud pidevalt nimetatud autot ühisvara jagamisega seotud asja läbivaatamise ajal esimese astme kohtus. Hageja poolt auto kasutamise fakt leiab tõendamist ka hagiavalduses. Nii märgib hageja, et auto VW Passat läbis edukalt tehnilise ülevaatuse 2006.aasta aprillis. Ühisvara jagamisega seotud kohtumenetlus hageja ja kostja vahel algas 25.08.2005.a. Auto kasutamine hageja poolt tõendatakse ka 05.11.2005.a hageja oma käega kirjutatud allkirjaga vara saamise kohta. Tuleb märkida, et just hageja käitus äärmiselt pahauskselt ja õigusvastaselt kogu ühisvara jagamise menetluse kestel. Nii võttis kostja auto 23.12.2005.a arvelt selle heas seisukorras säilitamiseks, kuna tahtis jätta auto enda omandisse selle edasise müügi eesmärgil. Kuid hageja pani taas 07.04.2006.a auto arvele esitades Riiklikusse autoregistrisse võltsitud kostja poolt oletatavalt välja antud volikirja ja kasutas autot endiselt. Kuna alates 2006.aasta algusest viibis kostja välismaal, siis hageja poolt auto kasutamise faktist sai ta teada alles 2006.a juunis tuttavatelt. Vastuseks kostja palvele anda seletusi auto seisukorra kohta teatas hageja, et auto on lahtivõetud kujul. 17.06.2006.a on kostja koos oma tuttava N J näinud 3(7)
2-08-76659
autot tänaval. Oli näha, et auto on värskelt värvitud. 20.06.2006.a oli kostja sunnitud vormistama sõiduki uue registreerimistunnistuse hagejat auto kasutajana märkimata. Vaatamata sellele kasutas hageja õigusvastaselt autot endiselt, mille tulemusel oli kostja sunnitud andma auto 19.08.2006.a säilitamiseks oma sõbranna N J. 24.04.2007.a, st juba enne Viru Maakohtu 03.05.2007.a otsuse ühisvara jagamise kohta tegemist viis kostja otsuse täitmiseks auto VW Passat tasulisesse valvatavasse parklasse, kus auto asub ka käesoleval ajal. Mis puudutab auto puudusi, siis autot ei õnnestunud käima panna kuna aku oli tühjendatud, mis oli hagejale teada. Auto oli ostetud kahjustatud esilaternaga. Hagiavalduses nimetatud „lahtivõetud varuosaks" oli õhuvõtja, mis asub kapoti sees ja mis oli lahti võetud selle eesmärgiga, et vältida auto süsteemide kahjustusi talvisel ajal. Hageja väide sellest, et autol olevat kulunud esisild, ei ole põhjendatud ja seega on arusaamatu. Nii õhu väljavoolamine rehvidest kui ka kummi kahjustus on normaalne nähtus, eriti arvestades seda, et keegi ei kasutanud autot rohkem kui 1,5 aasta jooksul. Arvestades seda, et maakohtu ja ringkonnakohtu otsustega jäeti auto hageja ainuomandisse, arvab hageja, et tehnilise ülevaatuse läbimise kohustus lasub üksnes hagejal. Eeltoodust järeldub, et kostja ei vastuta hagiavalduses nimetatud puuduste eest ning hageja esitatud nõuded on põhjendamatud. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks kahju olemasolu, põhjuslikku seost, kostja tegevuse õigusvastasust ja kostja süüd. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja esitas järgmised tõendid: täitedokumendis märgitud vallasasja sissenõudjale üleandmise akti koopia (tl 43, tõlge tl ); kapi foto (tl 44); allkirja vara saamise kohta koopia (tl 45); võltsitud volikirja koopia (tl 46); sõiduki registreerimistunnistuse koopia (tl 47-48); autoparkla tõendi koopia tõlkega (tl 49-50); fotod magamistoa mööblist (tl 65).
Kohus, kuulanud ära pooled ning tunnistajad ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimesele lausele peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama §-i teise lõike kohaselt peavad tõendeid esitama menetlusosalised. Kohus võib menetlusosalistele teha ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Ka käesolevas asjas on kohus selgitanud tõendamiskoormust ja teinud menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (tl 68). Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 03.05.2007.a kohtuotsusega oli jagatud O D ja L P ühisvara. Kohtuotsusega (tl 4) jäeti O D ainuomandisse muuhulgas sõiduauto VW Passat (väljalaskeaasta 1992, registreerimismärk 792 TDU) maksumusega 25 000 krooni ja magamistoa mööbel „Verona“ maksumusega 20 000 krooni. Kohtuotsus jõustus Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega 26.03.2008.a. (tl 5-6). Vaidlust ei ole, et magamistoa mööbel „Verona“ asub kostja korteris ja sõiduauto VW Passat tasulises parklas Sillamäel. Hageja väidab, et kostja oma tegudega kahjustas kohtuotsusega hageja ainuomandisse jäetud magamistoa mööblit ja sõiduautot, mille tagajärjel langes asjade väärtus. Kuna nimetatud asjad olid alates 2005.a. augustist kostja valduses ja kostja kahjustas neid, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista rahaline hüvitis 45 000 krooni (sõiduauto VW Passat 25 000 krooni ja magamistoa mööbel „Verona“ 20 000 krooni). 4(7)
2-08-76659
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus peab vaidluse lahendamiseks tuvastama hagejal kahju olemasolu, kostja tegude õigusvastasuse, tekkinud kahju ja kostja tegude vahelise põhjusliku seose ning kostja süü olemasolu või nende kahju hüvitamise kohustuse elementide puudumise. Kusjuures kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama tema süü puudumise. Seega on vaidluse lahendamiseks vajalik kõigepealt tuvastada, kas hagejal esineb hüvitamisele kuuluv kahju ja kas kostja on toime pannud hageja poolt väidetavad teod. Vaidlust ei ole, et magamistoa mööbel asub kostja korteris. Hageja keeldus kohtuotsuse täitmise käigus mööblit vastu võtmast, leides, et kostja oli seda oma tegudega kahjustanud: mööbel oli lahtivõetud kujul, kapi esiuksel olid sügavad kriimustused, voodikinnitused olid katki. Kostja kinnitas, et on teinud kõik temast sõltuva mööbli säilivuse tagamiseks. Mööbel võeti lahti selle kostjale üleandmiseks; voodikinnitused on terved; kapi esiukse kriimustused tekkisid juba poolte abielu ajal. Käesoleva kohtumenetluse käigus pani kostja magamistoa mööbli uuesti kokku (fotod tl 65) ja pakkus hagejale mööbel ära viia. Hageja kinnitas kohtuistungil (tl 67), et ta ei ole nõus minema mööblit vaatama ja et ta tahab raha. Hageja arvates oli mööbel lahti võetud, kuna see on katki. Tunnistaja N J ütlustel (tl 93) magamistoa komplekt osteti 2003.a. juulikuu alguses. Kapi uste kriimustused tekkisid kuu pärast mööbli kokkupanekut. Käepidemekruvid tulid välja, millega tekitasid kapi ustel kriimustuse. Kriimustused tekkisid hageja ja kostja kooselu ajal. Mööbel oli võetud lahti kuna see võttis palju ruumi ja selleks et mööblit säilitada. Kriimustusi kapi uksel tõendab ka 18.07.2005.a., so poolte kooselu ajal, tehtud foto (tl 44). Kohtutäituri tõendi (tl 7) ja akti (tl 41-43, tõlge tl 80) kohaselt O D polnud nõus 25.04.2008.a. toimunud asjade üleandmisel magamistoa mööblit vastu võtma kuna see ei olevat komplektne. Magamistoa mööbel oli lahtivõetud kujul, seega kohtutäitur ei tea kas mööbel oli komplektne või mitte. Seega ei leidnud kohtus tõendamist magamistoa mööblile kahju tekkimine ajal, mil mööbel asus kostja valduses. Kuna kahju hüvitamise kohustuse tekkimise üheks tingimuseks on kahju tekkimine kahjustatud isikul ning kuna hagejal pole kahju tekkinud, siis kahjuhüvitisnõuet ei eksisteeri. Vaidlust ei ole, et sõiduk Volkswagen Passat asub tasulises parklas Sillamäel. Kohtule esitatud tõendi (tl 49, tõlge tl 50) kohaselt parkimisperioodil alates 24.04.2007 kuni 03.02.2009 sõidukit kasutatud ei ole. Tasumaksmist on teinud L P perioodi 24.04.2007-24.09.2007 eest summas 1710 krooni; seisuga 03.02.2009 on võlg parkimise eest 6200 krooni. Hageja väitel kostja oma tegudega on kahjustanud sõiduautot: sõiduauto ei hakanud tööle, autovärv on erinev, esimene sild on kulunud, parem esituli on lõhutud, lahti võetud osasid mootori küljest, esistange on küljest lahti rebitud, kriimustatud, autol on tühjad kummid ja rehvides on pragu, auto ei ole läbinud tehnilist ülevaatust. Kohtule esitatud AS Žur tõendi (tl 71) kohaselt remonditööd sõiduautole ületavad turuhinna, remontida seda autot ei ole mõtet. Auto kahjustused on näha ka fotodel (tl 9-11). Kohtutäituri tõendi (tl 7) ja akti (tl 41-43, tõlge tl 80) kohaselt sõiduauto üleandmist ei toimunud kuna O D polnud nõus seda vastu võtma, selgitades, et auto pole sõiduvõimeline, samuti lõhutud on 5(7)
2-08-76659
esituli ja lahti võetud osasid mootori küljest. Kohtutäitur ei oska öelda milline oli auto enne, kuid kõik need puudused auto üleandmisel ilmnesid. Kostja väitel kasutas hageja pidevalt sõiduautot ühisvara jagamisega seotud asja läbivaatamise ajal esimese astme kohtus. Ühisvara jagamisega seotud kohtumenetlus algas 25.08.2005.a. Auto kasutamist hageja poolt tõendab ka 05.11.2005.a. hageja omakäeliselt kirjutatud allkiri vara saamise kohta (tl 45). Kostja võttis auto 23.12.2005.a. arvelt, kuna tahtis jätta auto enda omandisse selle edasise müügi eesmärgil. Kuid hageja pani 07.04.2006.a. auto arvele esitades võltsitud volikirja (tl 46) ja kasutas autot endiselt. Kostja vormistas 20.06.2006.a. uue registreerimistunnistuse (tl 47) hagejat auto kasutajana märkimata. Hageja kasutas autot endiselt ja kostja andis 19.08.2006.a. auto säilitamiseks N J. 24.04.2007.a. viis kostja sõiduauto tasulisse valvatavasse parklasse. Sõiduauto puuduste kohta selgitas hageja, et autot ei õnnestunud käima panna, kuna aku oli tühjendatud, mis oli hagejale teada. Auto oli ostetud kahjustatud esilaternaga. Hagiavalduses nimetatud „lahtivõetud varuosaks“ oli õhuvõtja, mis asub kapoti sees ja mis oli lahti võetud eesmärgiga vältida auto süsteemide kahjustusi talvisel ajal. Kostja leiab ka et õhu väljavoolamine rehvidest kui ka kummi kahjustus on normaalne nähtus arvestades seda et autot ei kasutatud rohkem kui 1,5 aasta jooksul. Kuna auto jäeti hageja omandisse, lasub tehnilise ülevaatuse kohustus üksnes kostjal. Tunnistaja N J sõnul (tl 93) ühisvara jagamise protsessi ajal ja seoses sellega et L P kavatses ära sõita, pakkus tunnistaja 19.08.2006.a. L P panna auto tunnistaja garaaži. L tellis inimese, kes tõi auto Sillamäelt Kiviõlisse. Garaažis seisis auto kuni 24. aprillini 2007.a. Auto viidi garaaži kuna oli oht, et D võib auto ära viia. Sama aasta juunikuus D maja juurest möödudes nägid nad autot. Loli üllatunud, kuna auto oli arvelt maha võetud üheks aastaks. Tunnistaja ja L istusid autosse, D tuli auto juurde ja hakkas L autost välja tõstma. D oli alkoholilõhnad. Auto rikkumise vältimiseks otsustati panna auto garaaži. Ajavahemikul kui auto seisis garaažis, keegi autot ei kasutanud. Autost oli välja lastud jahutusvedelik, et säilitada auto mootorit. Tunnistaja V K ütlustel (tl 95) soovis ta 2007.a. kevadel osta sõiduautot. Aprillis vesteldes L P pakkus ta osta sõiduauto VW. 24.aprillil sõideti Kiviõlisse. Auto asus N J garaažis säilitamisel. Auto tagumiste rataste kummid olid tühjad, need pumbati täis. Vesi valati sisse, kuid auto ei käivitunud. Tunnistajal oli kaasas oma aku, see vahetati välja ja auto käivitus. Autoga sõideti Sillamäele ja pandi seisma tasulisse parklasse. L palvel tasus tunnistaja 5 kuu jooksul parklatasu. L ootas 3. mai kohtuotsust. Auto oli heas korras. Auto vigastuste kohta selgitas tunnistaja, et vigastatud oli pagasiruum, auto oli värvitud erinevate värvidega. Esitulel oli pragu, mis oli L sõnul juba auto ostmisel. Tunnistajal jäi auto ostmata, kuna kohtuotsusega sai auto omanikuks D. Septembris tunnistaja enam parklatasu ei maksnud. Kuna oktoobris algasid külmad ja autovõtmed olid tunnistaja käes, tegi ta lahti kapoti, võttis maha alumise kummivooliku, lasi vee välja, pani vooliku õhufiltrile ja sulges kapoti. Vee lasi välja et automootor oleks korras. Rohkem ta auto juures ei käinud. Aasta pärast paluti tal olla auto juures tunnistajana kohtutäituri juuresolekul. Neil asjaoludel leiab kohus, et tõendatud on, et auto ei ole sõidukõlbulik ja autol on kahjustused. Kuid tõendamist ei leidnud kostja poolt sõiduautole kahju tekitamine. Kuna kohtus ei leidnud tõendamist kostja poolt hagejale varalise kahju põhjustamine, siis ei pea kohus hindama kostja tegevuse õigusvastasust ja süüd ega võtma seisukohta kahjuhüvitise suuruse kohta. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. 6(7)
2-08-76659
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Geete Lahi Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.