Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.aprill 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-24591
Tsiviilasi
OÜ BK(registrikood XXX, asukoht XXX) hagi II OÜ (endine EK OÜ, registrikood XXX, asukoht XXX) vastu 14 822,93 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
7 422,93 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
17. märts 2010.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja Aivar K
isikud
Hagi asjaolud Poolte vahel on 08.03.2004 sõlmitud haldus- ja hooldusleping nr 153 koos lepingu lisaga 2. Lepingust tulenevad arved on kostja jätnud õigeaegselt tasumata. Hageja on esitatud järgmised arved: 16.04.2004 arve nr 590 summas 2 258,52 krooni, 19.05.2004 arve nr 850 summas 2 258,52 krooni, millest 16.02.2007 tasuti 1 611,15 krooni (tasumata jäi 647,37 krooni), 17.06.2004 arve nr 1097 summas 2 258,52 krooni ja 15.07.2004 arve nr 1363 summas 2 258,52 krooni. Hageja põhinõue moodustab 7 422,93 krooni. Hageja nõuab ka
viiviseid 0,05% päevas kogusummas 7 400 krooni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 14 822,93 krooni ja jätta kostja kanda menetluskulud. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et hagi on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused 17.03.2010 istungile kostja ei ilmunud. Kostja esindajana varem menetluses osalenud AM saatis kohtule allkirjastamata e-kirja, milles palus lapse ja enda haiguse tõttu istung edasi lükata. Hageja palus teha antud asjas sisuline lahend. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel on kohtul õigus asja lahendada sisuliselt. Kohus leiab, et kostja on jäänud istungile ilmumata ning puuduvad andmed mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostja on kohtukutse kätte saanud (t lk 78, 87). Kohtu poole on istungi edasilükkamise taotlusega pöördunud AM, kes on kostja endine juhatuse liige, kuid praegu tal seaduslik esindusõigus puudub. AM ei ole kohtule esitanud ka enda volikirja, mille alusel saaks kohus järeldada, et tal on õigus kostja nimel menetlustaotlusi teha ja kostjat esindada. Samuti ei pea kohus enam piisavaks tema paljasõnalist väidet haigusest, sest ka 09.12.2009 istung lükati sellel põhjusel edasi, kuid haigust tõendavat dokumenti ei ole kostja kohtule esitanud. Seetõttu leiab kohus, et kostja mitteilmumiseks puudub seaduslik takistus ning peab võimalikuks asja sisuliselt arutada kostja osavõtuta. Poolte vahel on 29.03.2004 sõlmitud haldus- ja hooldusleping nr 153 (t lk 29-31), mille kohaselt osutas hageja kostjale vastavat teenust ning kostja kohustus tasuma teenuse osutamise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks esitatud arve alusel. Viiviseks oli kokku lepitud 0,05%. Hageja esitas hagiavalduses viidatud 4 arvet (t lk 32-35). Kostja väidab, et nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 144 järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Arvestades kostja esitatud aegumise vaiet, leidis hageja kohtuistungil, et hageja nõudeks jääb 647,37 krooni, milline ei ole käesolevaks ajaks aegunud seoses aegumise katkemisega. Kohus lähtub sellest seisukohast. See summa tuleneb arvest nr 850 (t lk 33). Hageja on märkinud, et 16.02.2007 on kostja tasunud sellest arvest 1 611,15 krooni. Kostja ei ole sellele väitele selgesõnaliselt vastu vaielnud ning TsMS § 231 lg 4 alusel loeb kohus selle faktilise asjaolu tuvastatuks. TsÜS § 158 järgi arve osalise tasumisega nõude aegumine katkes ja algas uuesti. See nõue ei ole aegunud. Kohus rahuldab hagi nimetatud ulatuses. Ülejäänud arvete osas on hagi aegunud.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või
seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja 647,37 krooni. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1. Arvestades hagi rahuldamise ulatust peab kohus õigeks jätta menetluskulud poolte kanda.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.